Kui tööandja teeb sellise graafiku, et normtunnid ei tule täis, siis palka peab maksma ikkagi normtundide ulatuses.

tööandja peab sulle tagama normtunnid,hetkel majanduskriisi pärast võib ta lühendada tööaega,aga seda vaid 3 kuu ulatuses mitte pikemalt

ja kui tööandja ei suuda graafikut täita normtundide ulatuses siis on tõesti nii et tal tuleb tasuda töötajale lepingus ette nähtud kuupalk... selleks, et vähem maksta(sundpuhkus!) peab tööandja taotlema tööinspektsioonilt luba... ala tootmise vähenemisega seoses...see 3 kuud käib eelkõige palgavähendamise suhtes... et saadetakse osaliselt tasustatud sundpuhkusele... ei tea et see kehtiks ka tööaja vähendamisele... normtunnid tuleb ju ikkagi täis teha...ja palk sellest ei tohi muutuda

Minu arvates ei ole käesolevaga (majandussurutise seisundit arvestades)
mõtet vaielda teemadel - Kas üldse nii teha tohib?
Tuleb ühiselt(seda nii töötajat kui ka tööandjate seisukahalt)esitada küsimus -- millised valikud meil on?

Mina kui tööandja ütlen seda:
1. Osalist tööaega rakendakse vaid selleks, et ettevõtte elus püsiks. Kui tööd pole ettevõttel, siis ei saagi ju tööd olla ka töötajal.
2. Kui toodangut ei tule, ei tule ka ju raha ettevõttele. Ei saa ju võtta raha sealt, kus kohast seda võtta ei ole.(Kui kasutada vaid ettevõtte reserve, siis on see vaid lühiajaline pidu.)
3. Kui töötjale tekkinud olukord ei meeldi , siis on tal iga kell võimalus ettevõttest lahkuda. Ettevõttel aga on kaks võimalust - muuta töökorraldust ja kärpida tööjõukulu või uksed sulgeda. Töötajale on mõlemad varjandid kehvad , ettevõttele aga viima neist.

Minu seisukoht on -- TULEB ÜHISELT SEE AEG ÜLE ELADA.