Jäta menüü vahele

Haigekassa nõuab korraga kaht hüvitist saanutelt valikuliselt raha tagasi

Tuhanded inimesed said kevadel korraga haigushüvitist ja töötukassa palgatoetust. Haigekassa hinnangul saaks neilt haigushüvitise tagasi küsida ning menetlust alustati pisut rohkem kui saja juhtumi asjus. Sotsiaalministeerium aga ütleb, et pelgalt kahe hüvitise korraga saamine tagasinõudeks alust ei anna. Märtsi lõpus, kui plaaniline ravi seiskus, saadeti Tallinnas tegutseva Sakala hambaravikliiniku töötajad koju. Ettevõtte käive langes sisuliselt nulli, aga appi tuli koroonakriisi leevendami

Tuhanded inimesed said kevadel korraga haigushüvitist ja töötukassa palgatoetust. Haigekassa hinnangul saaks neilt haigushüvitise tagasi küsida ning menetlust alustati pisut rohkem kui saja juhtumi asjus. Sotsiaalministeerium aga ütleb, et pelgalt kahe hüvitise korraga saamine tagasinõudeks alust ei anna.

Märtsi lõpus, kui plaaniline ravi seiskus, saadeti Tallinnas tegutseva Sakala hambaravikliiniku töötajad koju. Ettevõtte käive langes sisuliselt nulli, aga appi tuli koroonakriisi leevendamiseks mõeldud töötasu hüvitis. 35 inimese aprilli- ja maikuise palga maksis osaliselt töötukassa.

 

Edasi loe: https://www.err.ee/1209094/haigekassa-nouab-korraga-kaht-huvitist-saanutelt-valikuliselt-raha-tagasi

Seotud artiklid

Riigikogu võttis uuesti vastu paindlikku tööaega lubava seadusemuudatuse.

Kolmapäeval võttis riigikogu uuesti vastu töölepingu seaduse, mis detsembri alguses jäi president Alar Karise poolt välja kuulutamata. Kolmapäevasel riigikogu istungil tuli kolmandale lugemisele valitsuse algatatud ja presidendi poolt välja kuulutamata jäetud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega parandatakse paindliku tööaja kokkuleppeid võimaldava eelnõu tekstis tehniline ebatäpsus. Seadus võeti vastu 44 poolt häälega, vastu oli 23 saadikut. Hääletu

Põhipuhkuse arvutamine ja aegumine: töölepingu seaduse olulised nüansid.

Põhipuhkuse tekkimise, kasutamise ja aegumise põhimõtted 2025 Alanud on uus kalendriaasta, mis tähendab, et hiljemalt I kvartali lõpuks peavad tööandjad kinnitama puhkuste ajakava ning tegema selle teatavaks oma töötajatele. Puhkuste ajakava koostatakse iga uue kalendriaasta kohta arvestades töötajate mõistlike soovidega ning kokkuleppel tööandjaga lähtudes ettevõtte töö eripäradest ja iseloomust. Selle valguses on paslik meelde tuletada põhipuhkuse tekkimise, kasutamise ja aegumise põhimõtted.
Rohkem