Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus võimaldab pärast 60 päeva haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel vastavalt töötaja tervislikele võimetele. Esimesel kahel kuul peab inimene rahulikult keskenduma tervenemisele ja ravile, kuid alates 61.päevast võib töötada kohandatud tingimustes, kui töötaja ja tööandja selles kokku lepivad. See pole kohustus, vaid võimalus, sõltudes töötaja tervisest ja tööandja valmisolekust teha vajalikke kohandusi.
Muu hulgas tuleb kokku leppida tööle asumise kuupäevas, töötasus ja vajadusel tööülesannetes.
Kui asuda tööle alates haiguslehe 60. kalendripäevast peab haigusleht eelduslikult kestma veel vähemalt 30 kalendripäeva ehk kokku vähemalt 90 kalendripäeva. Selline piirang on vajalik, et tööandja ei peaks töökeskkonnas tegema kohandusi väga lühikeseks ajaks. Kui tööandja ei leia võimalust töövõimetusel viibiva töötaja töötingimuste muutmiseks, tuleb töötajal edasi haiguslehele jääda, isegi kui ta ise soovib töötada. Sellisel juhul rakendub tavaline haiguslehel viibimise kindlustusjuhtum ning Tervisekassa hüvitab 70% isiku kalendripäeva tulust. See arvestatakse isiku eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel.
Terviseseisundile vastav töö võib tähendada nii osalise ajaga töötamist, kohandatud töötingimusi või töökeskkonda kui ka kergemaid tööülesandeid. Sobivad töötingimused määrab raviarst ning need esitatakse töövõimetuslehel. Näiteks võib töötaja puhul, kellel on füüsilise tervisega probleeme, olla vajalikuks kohanduseks raskete esemete tõstmise keeld, kõrgustes töötamise keeld, põlvitamist või kükitamist välistavad tegevused jne. Vaimse tervise probleemide korral võib vajalik olla vältida ajutiselt aktiivset suhtlust või kiiret analüüsi ja suurt vastutust eeldavaid otsustusi. Samuti võib olla vajalik reguleerida töövahetuse pikkust, vältida öises vahetuses töötamist või töötamist kõrge või madala temperatuuriga tingimustes, töötamist tolmuses keskkonnas jne.
Haiguslehe ajal töötamise eest ei tohi tööandja maksta töötasu vähem kui 50% töötaja tavapärasest töötasust, mis oli kokku lepitud enne haiguslehe algust. Tervisekassa hüvitab töötasu vahe, mis saab olla maksimaalselt 50% varasemast töötasust. Seega saab töötaja haiguslehe alusel töötamise korral vähemalt 50% töötasust tööandjalt ja ülejäänud osa Tervisekassalt, nii et kokku moodustub 100% tema tavapärasest töötasust. Tervisekassa hüvitis kehtib ajutise töövõimetuse 61.–182. päeval (tuberkuloosi korral 61.–240. päeval) ehk maksimaalselt 122 päeva (tuberkuloosi korral maksimaalselt 180 päeva).
Näiteks oli Mari tööandjaga kokku lepitud kuutöötasu enne kergemale tööle üleviimise haiguslehe algust 1600 eurot (100%). Mari kokkulepitud töötasu kergema töö ajal on 1200 eurot (75%). Maril on sellisel juhul Tervisekassa makstavaks palgavahe hüvitiseks 400 eurot (25%). Saadav tulu on kokku 1600 eurot ehk 100% (Tervisekassa hüvitab palgavahe 400 eurot ja tööandja maksab töötasu 1200 eurot).
Muudatuse positiivne mõju seisneb pikaajalise haigusega inimeste jaoks tööhõives jätkamisest tulenevas üldise elukvaliteedi paranemises ja tööandjate jaoks tööjõupuuduse leevendamises.
https://www.tooelu.ee/et/uudised/1281/kas-haiguslehe-ajal-voib-vaikse-koormusega-tootada