Jäta menüü vahele

Keskmise brutokuupalga kasvu veab info ja side tegevusala

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 1404 eurot, mis on 4,8% suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Kvartalite võrdluses on see viimaste aastate kõige tagasihoidlikum brutokuupalga kasv.Võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga langes esimese kvartali brutokuupalk 4,6% võrra. Statistikaameti analüütik Karina Valma toob languse peamise põhjusena välja ebaregulaarsete preemiate vähenemise. „Võrreldes 2019. aasta neljanda kvartaliga maksti ebaregula

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 1404 eurot, mis on 4,8% suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Kvartalite võrdluses on see viimaste aastate kõige tagasihoidlikum brutokuupalga kasv.

Võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga langes esimese kvartali brutokuupalk 4,6% võrra. Statistikaameti analüütik Karina Valma toob languse peamise põhjusena välja ebaregulaarsete preemiate vähenemise. „Võrreldes 2019. aasta neljanda kvartaliga maksti ebaregulaarseid preemiaid 37% vähem, mis on aasta alguses igati loomulik,“ täpsustab Valma. Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1876 eurot, mis on 4,3% suurem kui mullu esimeses kvartalis.

Edasi loe:
https://www.stat.ee/pressiteade-2020-065

Seotud artiklid

Riigikogu võttis uuesti vastu paindlikku tööaega lubava seadusemuudatuse.

Kolmapäeval võttis riigikogu uuesti vastu töölepingu seaduse, mis detsembri alguses jäi president Alar Karise poolt välja kuulutamata. Kolmapäevasel riigikogu istungil tuli kolmandale lugemisele valitsuse algatatud ja presidendi poolt välja kuulutamata jäetud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega parandatakse paindliku tööaja kokkuleppeid võimaldava eelnõu tekstis tehniline ebatäpsus. Seadus võeti vastu 44 poolt häälega, vastu oli 23 saadikut. Hääletu

Põhipuhkuse arvutamine ja aegumine: töölepingu seaduse olulised nüansid.

Põhipuhkuse tekkimise, kasutamise ja aegumise põhimõtted 2025 Alanud on uus kalendriaasta, mis tähendab, et hiljemalt I kvartali lõpuks peavad tööandjad kinnitama puhkuste ajakava ning tegema selle teatavaks oma töötajatele. Puhkuste ajakava koostatakse iga uue kalendriaasta kohta arvestades töötajate mõistlike soovidega ning kokkuleppel tööandjaga lähtudes ettevõtte töö eripäradest ja iseloomust. Selle valguses on paslik meelde tuletada põhipuhkuse tekkimise, kasutamise ja aegumise põhimõtted.
Rohkem