Jäta menüü vahele

Töösuhte kestuse arvestamine koondamise korral.

Töötaja küsib: Töötasin sama tööandja juures 5 aastat, seejärel lahkusin, et töötada teises ettevõttes. Aasta pärast aga liikusin vana tööandja juurde tagasi. Olen seal nüüd kaks aastat töötanud ning sain koondamisteate. Kas tööandja peab arvestama etteteatamisel minu kokku töötatud aega tema juures (7 aastat) või ainult viimast osa (2 aastat)? Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist: Tööstaaži ehk töösuhte kestvust tööandja juures arvutatakse töösuht

Töötaja küsib: Töötasin sama tööandja juures 5 aastat, seejärel lahkusin, et töötada teises ettevõttes. Aasta pärast aga liikusin vana tööandja juurde tagasi. Olen seal nüüd kaks aastat töötanud ning sain koondamisteate. Kas tööandja peab arvestama etteteatamisel minu kokku töötatud aega tema juures (7 aastat) või ainult viimast osa (2 aastat)?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Tööstaaži ehk töösuhte kestvust tööandja juures arvutatakse töösuhte algusest alates kuni töölepingu lõppemiseni. Tööstaaži hulka loetakse ka kõik perioodid kui töötaja on töölt eemal, aga tööleping kehtib, näiteks põhipuhkus, emapuhkus, vanemapuhkus jt.

Seega juhul, kui tööleping on teatud põhjusel eelnevalt lõppenud, siis lepingu lõppemine katkestab ka töötaja tööstaaži.

Kui teatud aja möödudes peale töölepingu lõppemist sõlmitakse sama töötajaga uus tööleping, siis on tegemist uue töösuhtega ja ka tööstaaž hakkab uuesti kulgema alates uue töösuhte algusest, st töötaja tööle asumise päevast.

Tööandjale on tööstaaži teadmine oluline mitmel põhjusel, sealhulgas etteteatamistähtaegade järgimisel. Tööandjapoolse töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaeg sõltub töötaja tööstaažist sama tööandja juures – mida pikem on tööstaaž, seda pikem peab olema ka etteteatamisaeg. See annab töötajale suurema kindlustunde ja võimaluse uue töö leidmiseks.

https://www.tooelu.ee/et/uudised/1438/kuidas-arvestada-toolepingu-lopetamise-puhul-tootaja-toostaazi
 

Seotud artiklid

Riigikogu võttis uuesti vastu paindlikku tööaega lubava seadusemuudatuse.

Kolmapäeval võttis riigikogu uuesti vastu töölepingu seaduse, mis detsembri alguses jäi president Alar Karise poolt välja kuulutamata. Kolmapäevasel riigikogu istungil tuli kolmandale lugemisele valitsuse algatatud ja presidendi poolt välja kuulutamata jäetud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega parandatakse paindliku tööaja kokkuleppeid võimaldava eelnõu tekstis tehniline ebatäpsus. Seadus võeti vastu 44 poolt häälega, vastu oli 23 saadikut. Hääletu

Põhipuhkuse arvutamine ja aegumine: töölepingu seaduse olulised nüansid.

Põhipuhkuse tekkimise, kasutamise ja aegumise põhimõtted 2025 Alanud on uus kalendriaasta, mis tähendab, et hiljemalt I kvartali lõpuks peavad tööandjad kinnitama puhkuste ajakava ning tegema selle teatavaks oma töötajatele. Puhkuste ajakava koostatakse iga uue kalendriaasta kohta arvestades töötajate mõistlike soovidega ning kokkuleppel tööandjaga lähtudes ettevõtte töö eripäradest ja iseloomust. Selle valguses on paslik meelde tuletada põhipuhkuse tekkimise, kasutamise ja aegumise põhimõtted.
Rohkem