Jäta menüü vahele

Ulla Saar: Eesti naine ei sünni õpetajaks ega mees keevitajaks

Tööturu arenguks on vaja, et rohkem naisi õpiks loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna erialadel ning jõuaks õpingutest ka vastavate ametiteni ja rohkem mehi läheks hariduse-, tervise- ja heaoluvaldkonna töökohtadele, kirjutab Ulla Saar. Kas Eesti naine sünnib lasteaia õpetajaks ja Eesti mees keevitajaks? Ei. See, et meesehitaja käitab ehitusplatsil segumasinat ja naishooldaja keerab haiglas lamatiste vältimiseks patsiente voodis ringi, ei ole looduslik paratama

Tööturu arenguks on vaja, et rohkem naisi õpiks loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna erialadel ning jõuaks õpingutest ka vastavate ametiteni ja rohkem mehi läheks hariduse-, tervise- ja heaoluvaldkonna töökohtadele, kirjutab Ulla Saar.

Kas Eesti naine sünnib lasteaia õpetajaks ja Eesti mees keevitajaks? Ei. See, et meesehitaja käitab ehitusplatsil segumasinat ja naishooldaja keerab haiglas lamatiste vältimiseks patsiente voodis ringi, ei ole looduslik paratamatus. Inimene ei ole sipelgas koloonias, kus on sündides ettemääratud, kas vastsest saab kuninganna, tööline või isane.

Edasi loe: https://tooelu.ee/et/uudised/839/ulla-saar-eesti-naine-ei-sunni-opetajaks-ega-mees-keevitajaks

 

 

Seotud artiklid

Riigikogu võttis uuesti vastu paindlikku tööaega lubava seadusemuudatuse.

Kolmapäeval võttis riigikogu uuesti vastu töölepingu seaduse, mis detsembri alguses jäi president Alar Karise poolt välja kuulutamata. Kolmapäevasel riigikogu istungil tuli kolmandale lugemisele valitsuse algatatud ja presidendi poolt välja kuulutamata jäetud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega parandatakse paindliku tööaja kokkuleppeid võimaldava eelnõu tekstis tehniline ebatäpsus. Seadus võeti vastu 44 poolt häälega, vastu oli 23 saadikut. Hääletu

Põhipuhkuse arvutamine ja aegumine: töölepingu seaduse olulised nüansid.

Põhipuhkuse tekkimise, kasutamise ja aegumise põhimõtted 2025 Alanud on uus kalendriaasta, mis tähendab, et hiljemalt I kvartali lõpuks peavad tööandjad kinnitama puhkuste ajakava ning tegema selle teatavaks oma töötajatele. Puhkuste ajakava koostatakse iga uue kalendriaasta kohta arvestades töötajate mõistlike soovidega ning kokkuleppel tööandjaga lähtudes ettevõtte töö eripäradest ja iseloomust. Selle valguses on paslik meelde tuletada põhipuhkuse tekkimise, kasutamise ja aegumise põhimõtted.
Rohkem