Artiklid

Avaldatud: 28 Oktoober 2002

• Taavi Tarkvara
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Hiie Talpas
TAAVI PALK konsultant

Alates 1.novembrist 2002 muutub töötavate pensionäride tasudelt arvestatud töötuskindlustusmakse maksmise kord.
Kuni 31.oktoobrini 2002 oli töötuskindlustuse makse kohustus ka vanaduspensionieas isikutel, kes töötavad ja saavad tasusid. Kuna vanaduspensioniealisi ei võetud töötuna arvele ning hoolimata töötuskindlustusmakse maksmise kohustusest ja omandatud kindlustusstaaþist ei ole neil õigus töötuskindlustus hüvitistele, siis tuli ka seaduses teha vastav muudatus.

Ettevõtete palgaarvestajad peavad nüüdsest hakkama väga täpselt jälgima töötajate pensioniikka jõudmist.

Seaduse muudatusega vabastatakse alates 1.novembrist töötuskindlustusmakse maksmisest järgmised isikud :
1) isikud, kellel oli jäänud töötuskindlustuse seaduse jõustumisel 01.01.2002 vanaduspensionieani vähem kui 12 kuud ning seetõttu ei saa neil tekkida õigust hüvitisele , st. isikud, kes lähevad pensionile 2002.aastal
2) vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korrale vanaduspensioniikka jõudnud isikud :
a) kes on 63 aastased
b) vastavalt meeste ja naiste vanaduspensioniea järkjärguliseks võrdsustamiseks sätestatud korrale vanaduspensioniikka jõudvad naised (sündinud 1944-1952).
· Sooduspensionärid või väljateenitud aastate pensionärid võivad end töötu sotsiaalse kaitse seaduse kohaselt töötuna registreerida, seega neid ei välistata kindlustatute hulgast ja sellega seoses ei vabastata neid ka töötuskindlustusmakse maksmisest.

Kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise kuu viimasel kuupäeval.
Näiteks, kui isik saab vanaduspensioniealiseks 15.jaanuari 2003, siis kehtib tal kohustus töötuskindlustust maksta kuni 31.01.2003. Kuna makset peetakse kinni vastavalt väljamaksudele, siis viimased töötuskindlustusmaksed makstakse kõigilt jaanuari väljamaksudelt. Kui jaanuari palk makstakse välja veebruaris, siis nendelt tasudelt makset enam ei maksta.

Samal ajal on tööandja kohustatud vanaduspensionieas isikutele makstud tasudelt maksma 0,5% tööandja töötuskindlustusmakset. Kuigi vanaduspensionieas töötaja ei ole kindlustatu, tuleb tööandjal tema tasudelt maksu tasuda, kuna vanaduspensionärist töötajal on võrdselt teiste töötajatega õigus hüvitistele töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse korral.

Maksuameti igakuiste deklaratsioonide täitmisel tuleb arvestada vaid sellega, et töötavatel vanaduspensioniealistel on TSD lisa 1 peal veerus 8 summa 0, kuid veerg 9 on täidetud, kuna selle veeru järgi maksab tööandja 0,5% töötuskindlustusmakset.

Seadusemuudatus hakkab kehtima 01.novembrist 2002, st. muudatus puudutab kõiki tasusid, mis makstakse välja juba novembrikuus .
Palgaarvestajad peaksid valvsalt kontrollima vanaduspensioniealiste ja sellesse ikka jõudvate isikute maksukohustusi.
Eriti hoolsad peavad olema need ettevõtted , kes maksavad oktoobri eest arvestatud töötasu välja novembrikuus, sest juba sellelt väljamakselt ei pea pensionärid enam töötuskindlustusmakset maksma.

Töötajate pensioniikka jõudmist aitab jälgida TAAVI PALK.

Eelpooltoodud seadusemuudatused on juba realiseeritud TAAVI PALK programmi uues versioonis. Programm jälgib ise , millal inimene jõuab pensioniikka ning lõpetab automaatselt tema tasudelt töötuskindlustusmakse isiku osa kinni pidamise.
TAAVI PALK programmiga tutvuda ning laadida versiooniuuendust saab meie kodulehelt aadressilt http://www.taavi.ee .

Avaldatud: 24 Oktoober 2002

• Äripäev
• SOTSIAALMAKSUSEADUS

Äripäev kirjutas juhtkirja sotsiaalmaksu muutmisest töötaja maksuks ligi aasta tagasi, novembris 2001. Selle aja jooksul on lisandunud üleskutsele peale ettevõtjate uusi toetajaid, mille tulemusel on idee valitsuses arutlusel.

Kõige õigem on muuta sotsiaalmaksu praegused 33% täielikult töötaja maksuks, kuna see pidurdab kõige efektiivsemalt katseid niigi kõrge sotsiaalmaksu määra tõsta. Seaduse muudatus koos brutopalga tõstmisega oleks vaja ära teha enne Riigikogu valimisi.

Oletame, et pärast Riigikogu valimisi saavad võimule vasakpoolsed, kelle käed sügelevad kõige rohkem raha maksimaalse ümberjagamise järele.

Kui sotsiaalmaks jääb tööandja maksuks (loe: ettevõtja maksuks – kuna lisaväärtust loob vaid ettevõtlus), võib maksumäära tõstmine lihtsasti läbi minna.

Protestijate hulk on väiksearvuline. Kui sotsiaalmaksu maksab aga töötaja ise, võrduvad katsed maksu tõsta poliitilise enesetapuga, sest peaaegu kõik töötajad on ju ka valijad.

Siiamaani liberaalse majandusega Eestile pole niisugune efektiivne kaitsemeede üldsegi mitte ülearu. Muudatust sunnib tegema ka töötaja praegune peaaegu täielik huvipuudus sotsiaalmaksu summade suuruse ja nende kasutamise üle. Midagi läheb pensioni-, midagi haigekassasse, ühine on vaid pöidlate keerutamine, et praegune süsteem kedagi ei rahulda. See on aga ainult vesi maksukoormuse tõstjate veskile.

Seevastu lisandunud töötuskindlustuse üheprotsendilist makset märkasid oma palgalehel kõik, mistõttu tekkis ka diskussioon, kusjuures täiesti õigustatult, pensionäride ja pensionieelikute ebaõiglase kohtlemise üle. Sama tuleb käivitada sotsiaalmaksu osas.

Et sotsiaalmaksu jääks ka edaspidi arvestama ja kinni pidama tööandja (nii nagu praegu tulumaksugi), siis väidavad kriitikud, et midagi ei muutu. See pole õige. Erinevus ilmneb kas või ühel lihtsal näitel. Pensionikindlustuse teise samba puhul on kujunenud lendlauseks “maksad ise 2% ja riik kingib pealekauba veel 4%”.

Kui sotsiaalmaks on täielikult töötaja maks, mis ei pidavat ju midagi muutma, siis nn kingitused millegipärast haihtuvad. Juba see konkreetne näide peaks veenma maksumuudatuse vajalikkuses: töötaja huvi ja arusaamine maksupoliitikast paraneb oluliselt. Sotsiaalkindlustuse summad on jagatud tööandja ja töövõtja vahel näiteks meie naaberriikides Soomes ja Lätis.

Eraldi teema, mida Äripäev on jätkuvalt propageerinud, on ravikindlustuse 13 protsendipunkti osaliselt vabatahtlikuks muutmine.

Näiteks pool on kohustuslik makse laste, õppurite, pensionäride, töötute ja puuetega inimeste raviks.

Kuid teine pool oleks võimalik rahas kätte saada, et vormistada personaalne ravikindlustuse poliis kas haigekassas või kindlustusseltsis – sõltuvalt sellest, kes soodsamalt pakub. Või jääda enda puhul lootma nn ühiskatla printsiibile, makstes vanaviisi.

Unustades ära kingitused, on pensionikindlustuse 20 protsendipunkti mingil määral vabatahtlikkuse alusel juba jagatud, mis on iseenesest positiivne.

Avaldatud: 24 Oktoober 2002

• Äripäev
• SOTSIAALMAKSUSEADUS

Sotsiaalmaksu tööandja ja töövõtja vahel jagamise positiivne efekt oleks eelkõige psühholoogiline. Praegu kehtiva süsteemi puhul, kus sotsiaalmaksu maksab täiel määral tööandja, ei taju töötaja sotsiaalmaksu kui oma töötasu osa ja kindlustusliiki, mille eest saab teatud hüvitisi. Sotsiaalmaksu jagamine tööandja ja töötaja vahel suurendaks tõenäoliselt töötajate huvitatust rääkida aktiivsemalt kaasa sotsiaalkindlustussüsteemi arengu osas.

Laiemapõhjaline diskussioon ühiskonnas sotsiaalkindlustusest aitaks kaasa süsteemi efektiivsuse paranemisele ja maksemäärade mõistlikul tasemel hoidmisele. Kuigi sotsiaalmaksu tasumise siirdumine töötajale võib tekitada ahvatluse oma tulusid varjata, näitab maailmapraktika, et eraisikud on kohusetundlikumad maksumaksjad kui juriidilised isikud. Maksu jaotamise psühholoogiline efekt sõltub sellest, kuivõrd on töötajad motiveeritud oma tulusid deklareerima ja makse maksma.

Soome ja Läti on sotsiaalmaksusüsteemi reformi viinud läbi hiljuti: Soomes jagati tööpensionide ja töötuskindlustuse rahastamiskoormus tööandja ja töövõtja vahel 1993. a; Lätis võeti vastu otsus jagada sotsiaalkindlustuse rahastamiskoormus tööandja ja töötaja vahel võrdselt 1996. a.

Sotsiaalmaksusüsteemi muutmise kahjuks räägivad peamiselt korraldusliku ja tehnilise poolega seotud aspektid. Ümberkorraldused maksusüsteemis tähendaksid muudatusi seadusandlikes aktides, ametiasutuste töökorralduses, raamatupidamisprogrammides jm, mis on seotud kulutustega.

http://www.ettk.ee/src/uudised/index.php3?uudise_id=1243

Sotsiaalmaksu jaotuse variandid
Tööandjate algatusel kolmepoolsete läbirääkimiste poolt sotsiaalmajandusnõukogult tellitud sotsiaalmaksu koormuse jaotamise võimaluste analüüsis vaadeldi nelja alternatiivi:

* sotsiaalmaksu koormus siirdub tööandjalt täielikult töötajale;
* sotsiaalmaksu koormus jaguneb tööandja ja töötaja vahel selliselt, et tööandja maksab pensionikindlustuse osa ja töötaja ravikindlustuse osa;
* sotsiaalmaksu koormus jaguneb tööandja ja töötaja vahel võrdselt (50/50);
* sotsiaalmaksu koormus jääb täielikult tööandjale.
Allikas: Tööandjate Keskliit

Avaldatud: 23 Oktoober 2002

• Delfi
• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS

ETA
23. oktoober 2002 5:45
Uuest ravikindlustuse seadusest välja jäänud nn tervisepäevad pole praegu ühegi seadusega reguleeritud ning arstitõendita puudumist saab kokku leppida üksnes asutuse piires sisekorra eeskirjadega.
Enne 1. oktoobrit oli töötajail õigus puududa aastas kolm päeva tervislikel põhjustel või perekonnaliikme hooldamiseks ilma arstitõendita. Nende päevade eest ei maksnud töötajale ei tööandja ega haigekassa. Uue seadusega seda võimalust enam pole.

Haigekassa avalike suhete juht Anne Osvet ütles ETAle, et tervisepäevade rakendamine asutuse siseselt eeldab nii tööandjate kui töövõtjate poolset kokkulepet.

Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni aseesimees, endine sotsiaalminister Eiki Nestor ütles ETAle, et tervisepäevi pole enam ravikindlustuse seaduses seetõttu, et need peaksid olema lahendatud mingi muu, näiteks töö- ja puhkeaja seadusega. Praegune ravikindlustuse seadus vastab vaid küsimusele, mida saab inimene selle 13 protsendi sotsiaalmaksu eest, mis läheb haigekassale.

Nestori hinnangul võiks taoliste tervisepäevade võimalus olemas olla, sest iga kergema hädaga ei peaks arsti koormama. Praegu on selles osas seadusandlik lünk. Kollektiivlepingutega ei õnnestu ilmselt alati jõuda ses osas kokkuleppele.

Nestori sõnul võiks selle teema üles võtta valitsus, siis võiks ka loota, et see ka Riigikogus läbi läheks.

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) teatas eile ETAle, et pöördus Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole kirjaga, mis toetab töö- ja puhkeaja seaduse kahe paragrahvi muutmise seaduse eelnõu.

EAKL on seisukohal, et kui töö- ja puhkeaja seadust hakatakse muutma, siis on vaja lahendada ka uue ravikindlustuse seaduse jõustumisega tekkinud probleem, et töötajal on ära kadunud arsti nõusolekuta vabade päevade võtmise võimalus oma tervise või pereliikmete eest hoolitsemiseks.