Üht oma tavalist tööpäeva kirjeldab ITK Järve üksuse õendusabiosakonna sekretär Kristina Pärnaste.

15. mail  jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mille kohaselt saab töötaja tööandjaga kokkuleppe sõlmimisel peale 60 päeva haiguslehel olemist töötada haiguslehe ajal. Lisaks muudetakse töölepingu seadust selliselt, et edaspidi peab tööandja järgima töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega, kui töösuhte ülesütlemise põhjuseks on töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu.

Edasi loe: https://www.koda.ee/et/uudised/peagi-saab-haiguslehel-olev-tootaja-peale-60-paeva-teha-osaliselt-tood

Mullu teenis riigiametnikest suurima kogupalga Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektor Margus Noormaa, kelle aasta sissetulek oli 101 260 eurot. Talle järgnesid Tallinna ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa, kelle aastapalk oli 97 983 eurot ja riigikohtu esimees Villu Kõve 96 773 euroga. Peaminister Kaja Kallase aastapalk oli 94 805 eurot, millega ta oli viiendal kohal.

Rahandusministeeriumi kolmapäeval avaldatud palgaandmete kohaselt oli 2023. aastal ametnike keskmine põhipalk 2407 eurot ja kogupalk 2496 eurot kuus. Andmed hõlmavad avaliku teenistuse ehk riigi ja kohalike omavalitsuste ametnike põhi- ja kogupalku.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609329552/riigiametnike-palgatabeli-tipus-on-ria-juht

Parima palga maksja tänavune tulemus tabelis jääb mullusele alla, aga read on tihenenud ‒ nii esisatta kui esituhandesse jõudmiseks tuli maksta kõrgemat keskmist palka kui aasta varem.

Tabel kajastab eelmisel aastal makstud keskmist palka ja selle tipp ulatub 12 321 euroni ‒ nii palju maksis keskmiselt oma töötajatele Tartu IT-firma Splunk Services Estonia. Eelmisel aastal ulatus eelmise aasta keskmine palk seal lausa üle 15 000 euro. Ettevõte palkab enamasti tarkvarainsenere ja osutab teenust USAs registreeritud emafirmale, selgitab aruanne.
Rahandusministeeriumi täna avaldatud andmed näitavad, et ametnike palgatase on aasta vältel jäänud pea samaks. Kui viimastel aastatel on ametnike palk kasvanud Eesti keskmisega üldiselt sarnases tempos, siis 2024. aastal jääb kasv sellest maha.

Rahandusministri Mart Võrklaeva sõnul on palgakasvu peatumine tingitud 2024. aasta avaliku sektori palgafondi külmutamisest. „Riigi rahanduse keerulist olukorda silmas pidades on arusaadavalt igasugused sammud, mis aitavad meil kulusid vähendada, vajalikud. Nii, nagu vähendasime ministrite ja teiste kõrgemate riigiteenijate palgakasvu, on loomulik ka ülejäänute panus,“ rääkis ta.
„Kui valitsuse 2022. aastal tehtud otsused tõid palgakasvuks 13%, siis palgaraha külmutamise tulemusel oleme hetkel 4% peal. Palga seisak või selle vähendamine ei ole kindlasti eesmärk omaette, vaid sihiks on panna asutusi vaatama, kuidas oma tegevusi mõistlikumalt optimeerida."

Edasi loe:https://www.fin.ee/uudised/ametnike-palgakasv-pidurdunud