Artiklid
Eesti Töötukassa nõukogu otsustas 27.09.2002 toimunud nõukogu korralisel koosolekul esitada Vabariigi Valitsusele ettepanek kinnitada 2003. aasta töötuskindlustusmakse määrad sarnaselt 2002. aasta maksemääradega töövõtjale 1% ja tööandjale 0,5%.
Vastavalt Töötuskindlustuse seaduse §41 lg3 on Töötukassa nõukogu kohustatud Vabariigi Valitsusele sotsiaalministri kaudu vastavasisulise ettepaneku esitama hiljemalt jooksva kalendriaasta 01. novembriks.
Riigikogu nõustus õiguskantsleri ettepanekuga muuta töötuskindlustuse seadust ja vabastada tööl käivad pensionärid töötuskindlustuse maksmisest.
Õiguskantsleri ettepanekut toetasid nii põhiseaduskomisjon kui ka sotsiaalkomisjon. Täiskogus hääletas täna õiguskantsleri ettepaneku poolt 63 Riigikogu liiget.
Põhiseaduskomisjoni liikme Tiit Toomsalu sõnul töötuskindlustus sundkindlustusmakse, mis tähendab, et maksjal on õigus ka vastavalt hüvitist saada. Toomsalu sõnul töötavad pensionärid hüvitist aga ei saa.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Toomas Vilosiuse sõnul on võimalik, et kindlustusmaksu maksnud pensionäridele makstud raha tagasi ei maksta. Samas on tema sõnul ka võimalik, et pensionärid saavad makstud kindlustusmakse tagasi. Vilosius ei välistanud, et ka vanaduspensionäri võidakse hakata tõlgendama kui töötut, mis oleks põhimõtteline muutus.
Ka õiguskantsleri seisukohalt koheldakse töötuskindlustuse seaduses töötavaid vanaduspensionäre võrreldes teiste isikutega ebavõrdselt. Õiguskantsler leiab, et kooskõlas võrdsusõiguse põhimõttega peavad kõik isikud, kes tasuvad töötuskindlustusmakset, omama õigust saada töötuskindlustushüvitist. Töötuskindlustushüvitise väljamaksmise üheks eelduseks on aga isiku töötuna registreerimine tööhõiveametis. Kuna vanaduspensioniealist isikut töötuna ei registreerita, ei maksta talle ka töötuskindlustushüvitist.
Vanaduspensionäri jaoks on töötuskindlustushüvitise väljamaksmine seega välistatud. Samas toimub aga tema kindlustusmaksete arvel teistele kindlustatutele hüvitiste maksmine. Õiguskantsler on seisukohal, et riik ei tohiks sätestada maksekohustust nii, et vanaduspensionär finantseerib töövõimeliste kindlustatute töötuskindlustushüvitisi, omamata õigust ka ise hüvitist saada.
Ebavõrdselt koheldakse ka töötajat, kellel töötuskindlustuse seaduse jõustumise ajal 1. jaanuaril 2002 oli vanaduspensioniea saabumiseni jäänud vähem kui 12 kuud. Seda põhjusel, et töötuskindlustusehüvitise väljamaksmine eeldab, et isik on tasunud kindlustusmakset 12 kuu jooksul enne töötuks jäämist, leiab õiguskantsler.
Uue eelnõu peab algatama sotsiaalkomisjon.
Töötajate liitumise üle täpset arvestust pidades väldite maksete arvestuses vigu
Kaidi Oone
Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor, juhatuse liige
Kogumispensionimaksete liikumisel on viimastel kuudel tekkinud mitmeid tüüpküsimusi ja -vigu, millele tahaksin järgnevalt tähelepanu juhtida.
Töötajate liitumist tasub kontrollida otse registrist
Kogumispensionide seadus kohustab liitunud töötajat sellest oma tööandjat teavitama, kuid ei määratle, kuidas seda täpselt tegema peab. Liitumisest võib teavitada suuliselt või kirjalikult vastavalt tööandja poolt kehtestatud korrale.
Paraku ei ole paljudes ettevõtetes sellist korda veel olemas ja kui ongi, leidub ikka neid töötajaid, kellel uuega harjumine võtab aega või kes lihtsalt unustavad tööandjat oma liitumisest informeerida.
Seepärast soovitame tööandjail töötajate liitumist kindlasti ka ise kontrollida. Seda saab teha lihtpäringuna Interneti lehel www.pensionikeskus.ee, sisestades ühe kaupa töötajate isikukoodid; või masspäringuna Eesti väärtpaberite keskregistrist.
500 krooni maksev masspäring on mugavam suurearvulise töötajaskonnaga ettevõtetele. Masspäringu tegemiseks tuleb töötajate isikukoodide nimekiri esitada Eesti Väärtpaberikeskusele, kes teostab päringu kuni kolme tööpäeva jooksul.
Pärast 1. novembrit tuleks töötajate liitumist uuesti kontrollida
Kuni 1. novembrini on võimalik kogumispensioniga liituda isikutel, kes soovivad alustada pensioni kogumist 2003. aasta 1. jaanuarist. Seetõttu on pärast 1. novembrit otstarbekas töötajate liitumine uuesti üle kontrollida. Siinjuures tasub meeles pidada, et kord juba liitunud isikud enam kogumispensioni maksete tegemisest loobuda ei saa, nii et nende töötajate staatust uuesti kontrollida ei ole vaja.
1. novembriga lõpeb jäädavalt liitumise võimalus isikutel, kes on sündinud aastatel 1942 kuni 1956. Nimetatud vanusegruppi kuuluvad isikud, kes selleks ajaks liitumisotsust teinud pole, ei saa ka enam edaspidi liituda.
Kindlasti ei tähenda see (nagu mõned raamatupidajad ekslikult on tõlgendanud), et järgmisest aastast tuleb kõigilt ülaltoodud ajavahemikus sündinud isikutelt kogumispensioni makseid igal juhul kinni pidama. Makseid tuleb hakata ikka kinni pidama vaid nende vastavasse vanusegruppi kuuluvate isikute töötasust, kes ise 1. novembriks kogumispensioniga liitumise kasuks on otsustanud.
Kohustuslike liitujate puhul pole valikuavalduse esitamine tööandja jaoks tähtis
1983. aastal ja hiljem sündinud ning 18-aastaseks saanud isikutele on kogumispensioniga liitumine kohustuslik. Selliste töötajate liitumise kontrollimine pole vajalik (ehkki register annab igal juhul korrektsed andmed). Tööandja seisukohalt ei ole oluline, kas kohustuslikust liitujast töötaja on tegelikult valikuavalduse esitanud või mitte.
1. juulist 2002 tuli alustada 1983. aastal sündinud töötajate pensionimaksete kinnipidamist. Ei tohi unustada, et hiljem sündinud töötajate pensionimaksete kinnipidamist alustatakse töötaja 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril, mitte kohe pärast nende 18-aastaseks saamist. Nii näiteks tuleb 1984. aastal sündinud töötajate kogumispensionimaksete kinnipidamist alustada tuleva aasta 1. jaanuarist.
Maksed tuleb kanda maksuameti, mitte EVK kontole
Kogumispensioni makse ehk 2% töötaja palgast kuulub kinnipidamisele ja tasumisele kõigi muude maksudega samas korras. Kinni peetud kogumispensioni maksed kantakse üle Maksuameti pangakontole samamoodi nagu kantakse üle kinni peetud tulumaks ja töötuskindlustusmaksed, s.t. väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
Kogumispensioni makseid ei kanna tööandjad otse Eesti Väärtpaberikeskusele (nagu üksikud asutused seda on püüdnud teha). Siinjuures on veel tüüpiliseks veaks, et tööandja märgib kogumispensioni makse korraldusele saajaks küll õigesti Maksuameti, kuid arve numbriks märgib ekslikult liitunud töötaja pensionikonto numbri.
Maksed tuleb niisiis kanda Maksuameti pangakontole nr 221019645109 Hansapangas või kontole nr 10220025467016 Eesti Ühispangas. Maksedokumendile tuleb märkida viitenumber. Maksuamet ise lisab tööandja poolt kinni peetud 2%-le 4% töötaja sotsiaalmaksust ning seejärel kannab kogu summa Eesti Väärtpaberikeskusele.
Vigade parandus, kui kogumispensioni makse on jäänud kinni pidamata
Kõige sagedamini küsivad tööandjad Eesti Väärtpaberikeskuselt nõu olukorras, kus juulis (augustis) välja makstud töötasudelt on jäänud töötajate kogumispensioni makse kinni pidamata, kuna töötaja ei ole liitumisest tööandjat teavitanud. Nagu ka eelpool mainitud, saab tööandja taolist olukorda vältida, tehes päringu oma töötajate kohta otse keskregistrist.
Kui aga viga juba juhtunud ja makse on jäänud kinni pidamata, tuleb esiteks arvestada juulis (augustis) töötajale väljamakstud summast 2% ning pidada see täiendavalt kinni septembris tehtavatelt väljamaksetelt. Nii kuuluks septembris tehtavatelt väljamaksetelt kinni pidamisele eelnimetatud 2% juulis (augustis) tehtud väljamaksetelt ja ka 2% septembris tehtavatelt väljamaksetelt.
Teiseks tuleb tööandjal esitada Maksuametile juuli kohta esimesel võimalusel korrektne deklaratsioon, kus oleks kajastatud ka see 2%, mis jäi mitteteatamise tõttu kinni pidamata ning mis kantakse tegelikult Maksuametile koos augustis kinnipeetava maksega.
Juhul kui töötaja on oma liitumisest tööandjat teavitanud, kuid kogumispensioni makse on jäänud kinni pidamata ja Maksuametile üle kandmata tööandja süül, tuleks toimida sarnaselt eelmises lõigus kirjeldatule.
Antud juhul tekib aga töötajal maksuõiguse ja tsiviilõiguse põhimõtetest tulenevalt nõudeõigus oma tööandja vastu makse ülekandmisega viivitamisest tekkinud kahjude osas.
11.09.02
Kaidi Oone ettekanne raamatupidaja.ee ja LHV seminaril.
Viimasel ajal on küsimusi ja ärevust tekitanud uue ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 p 4 ning ühe audiitorbüroo tõlgendus sellele.
Nimelt on väidetud, et juhatuse ja nõukogu liikmete osas kohustab uus ravikindlustuse seadus juriidilist isikut maksma sotsiaalmaksu vähemalt minimaalselt sotsiaalmaksu kuumääralt arvutatuna. Seega tuleks sotsiaalmaksu tasuda ka nende Eesti residentidest juhatuse ja nõukogu liikmete eest, kes töötasu ei saa.
Eeltoodud väited on ilmselgelt eksitavad. Ravikindlustuse seadusest ei saa tuleneda sotsiaalmaksukohustus. Samas ei ole sotsiaalmaksuseaduses kirjeldatud muudatusi tehtud ning teadaolevalt ei ole neid ka plaanis. Seega kehtib ka pärast uue ravikindlustuse seaduse jõustumist põhimõte, et juhatuse ja nõukogu liikme puhul makstakse sotsiaalmaksu isikule tegelikult makstud tasult. Minimaalset sotsiaalmaksukohustust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme puhul sotsiaalmaksuseadus ei sätesta kui juhatuse või nõukogu liikmele tasu ei maksta, siis ei tule ka sotsiaalmaksu maksta.
Uue ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 p 4 sätestab, et juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on kindlustatud isik ainult siis, kui tema eest on kohustus maksta sotsiaalmaksu vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt (käesoleval aastal 700 krooni). Kui juhatuse või nõukogu liikme tasu on väiksem kui 700 krooni kuus, siis sotsiaalmaksu makstakse ikka tegelikult tasult, kuid juhatuse või nõukogu liige ei ole kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse tähenduses. Näiteks otsustab juriidiline isik maksta oma nõukogu liikmele tasu 500 krooni kuus, siis sellelt tasult tuleb maksta sotsiaalmaks 165 kr (500 * 33%), kuid sellest hoolimata ei muutu see nõukogu liige kindlustatud isikuks.
Ranno Tingas
Jurist-maksukonsultant
IMG KONSULTANT AS
24.09.02
Maksuameti ja Eesti Väärtpaberikeskuse pressiteade
Maksuamet ja Eesti Väärtpaberikeskus soovivad juhtida tööandjate tähelepanu vigadele tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides, mille tagajärjel ei ole võimalik jagada kogumispensioni osakuid suurele osale liitunutest.
Lähtuvalt kogumispensionide seadusest algas juulis kogumispensioni maksete kinnipidamine ja osakute jaotamine nendele 37 055 inimesele, kes liitusid kogumispensioni süsteemiga enne 1. juunit. Neist ligikaudu 6000 liitujat on noored, kes kogumispensioniga maksustatavat sissetulekut ei oma, kuid tegid ennetavalt fondivaliku ise ära.
6. septembri seisuga oli Eesti väärtpaberite keskregister lasknud välja osakud kõigile 13 448 liitunule, kelle tööandja on õigeaegselt esitanud korrektse deklaratsiooni ja üle kandnud kogumispensioni makse.
Samal ajal oli Maksuametile juuli eest esitatud 7251 deklaratsiooni, mille järgi tööandjad on kogumispensionimakseid kinni pidanud ligikaudu 30 000 isiku puhul kogusummas 5,6 miljonit krooni. Paraku esines 1214 deklaratsioonis vigu, mille tõttu Maksuamet ei ole saanud EVK kontole kogumispensioni makse ülekannet teha. Vigaste deklaratsioonidega on deklareeritud kogumispensioni makseid kogusummas ligi 3,1 miljonit krooni ehk ligikaudu 55% kõigist maksetest.
"Seega on vaatamata põhjalikule teavitustööle tekkinud kahetsusväärne olukord, kus tööandja vea tõttu ei ole ligikaudu 16 000 inimest kogumispensioni osakuid õigeaegselt kätte saanud," märkis Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor Kaidi Oone. "Soovitame kõigil
kogumispensioniga liitunutel, kelle pensionikontol osakuid veel ei ole, pöörduda selgituse saamiseks oma tööandja raamatupidaja poole." Maksuameti andmetel on kõige levinumateks vigadeks makse summa valearvestus (639 deklaratsioonis 6387 isiku puhul) ja vale või puuduv isikukood (408 deklaratsioonis 7035 isiku puhul). Lisaks sellele on 180 tuhat krooni edasi kandmata, kuna maksu kinnipidajal on vaatamata korrektsele deklaratsioonile
maksu võlg nt. sotsiaalmaksu või kogumispensioni makse osas.
Maksuamet palub ettevõtete juhtidel ja raamatupidajatel suhtuda vigaste deklaratsioonide probleemidesse täie tõsidusega, viivitamatult reageerida Maksuameti teavitamisele puuduste kõrvaldamise vajaduse kohta ning võimalusel kontrollida ka omal initsiatiivil maksude ning maksete deklareerimise ning tasumise kohustuse täitmist.
Vigaste deklaratsioonide parandamisvõimaluste kohta leiab informatsiooni Maksuameti koduleheküljel aadressil www.ma.ee; informatsioon kogumispensioni ja liitujate arvu kohta on kättesaadaval aadressil www.pensionikeskus.ee.
Lehekülg 1595 / 1601
