Sotsiaalministeerium algatas täna jõustunud muudatuse selleks, et murda süvenevat trendi, kus pikemaks ajaks haigestunud inimesed jäävad tööelust eemale ning neist paljudel kujuneb välja püsiv töövõimetus. Pikaajalisi haiguslehti kasutab aastas keskmiselt 17 000 inimest.
Artiklid
äna jõustus seadusemuudatus, mis võimaldab rohkem kui kaheks kuuks haiguslehele jäänud inimestel osalise koormusega või kergemaid ülesandeid täites tööle naasta ning saada seejuures haigestumise eelset töötasu. Muutus rakendub alates 15. maist 2024 väljastatud haiguslehtedele.
Eesti riik jätab praegu sisuliselt arstiabita ligi 75 000 ehk rohkem kui Tartu linna jagu inimesi. Kui ravikindlustuskaitseta inimest peaks tabama mõni tõsisem haigus, näiteks vähk või südamehaigus, tuleb tal maksta tuhandeid eurosid või jätta eluohtlik tõbi ravimata. Tallinnas puudub ravikindlustus pea igal kümnendal.
“Jaanuari keskel sai insuldi mu tädi ja kaks nädalat hiljem tuli kiirabiga haiglasse toimetada ema,” meenutab Tallinna suurperede klubi juhatuse esinaine Ele-Liis Kreek (35) oma lähedaste keerulisi kogemusi Eesti aukliku ravikindlustussüsteemiga.
Statistikaamet uuendas palgarakendust palgad.stat.ee, kust leiab nüüdsest veelgi enam teavet erinevate ametite palkade kohta.
Statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu selgitas, et uuenenud rakenduses saab nüüd palgaandmeid vaadata ka erinevate vanusegruppide kaupa.
Hooneehituses ja -arenduses on töömaht vähenenud 10 protsenti ning töötajate arv 7 protsenti, kuid keskmine palk on aastaga kasvanud lausa 18 protsenti, rääkis Äripäeva konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.
“Hooneehitusega on nüüd nõrgem lugu,” ütles Kõiv Äripäeva raadio hommikuprogrammis, kui tutvustas uut konkurentsiraportit. Maht on vähenenud kümnendiku võrra seoses tarbija ebakindluse ja nõudluse vähenemisega.
Tööandja küsib: Soovin tööle võtta alaealist, kuid kasutame oma ettevõttes summeeritud tööaega ja töötajad töötavad vahetustega. Kui pikki töövahetusi saan planeerida alaealisele töötajale?
Lehekülg 1 / 1601
