Helve Toomla

Puhkusetasu arvutatakse kolmel viisil: päevatasu järgi, palga säilitamisena puhkuse ajaks ja kollektiiv- või töölepingus kokku lepitud töötajatele soodsamate tingimuste alusel.

Päevatasu järgi tuleb puhkusetasu arvutada siis, kui palk on viimasel kuuel kuul olnud erineva suurusega – seda maksti tükitöö alusel või lisandusid preemia, ületunnitöö tasu või asendustasu. Lisatasu ja preemia, mida makstakse pikemaaegse töö eest (nt aastapreemia), võetakse arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi.
Päevatasu leidmiseks liidetakse puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud palk. Palgaks loetakse põhipalka, lisatasusid, preemiaid ja juurdemakseid.

Palga hulka ei arvata puhkusetasu, teiselt tööandjalt saadud palka, töövõtu-, käsundus- vm võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasu, töövõimetuslehe alusel saadud hüvitisi (haigusraha), töölähetushüvitisi ega päevaraha, ühekordseid tööga mitteseotud toetusi (juubelitoetus, jõulutoetus vms).

Haigushüvitis

Kuue kuu palkade liitmisel saadud summa jagatakse samade kuude kalendripäevade arvuga, mille hulgast jäetakse välja riigipühad, kuna neid ei arvata ka puhkusepäevade hulka. Nii leitud ühe kalendripäeva tasu korrutatakse puhkusepäevade arvuga. Saadud summa ongi puhkusetasu. Kui töötaja oli kõnealuse kuue kuu jooksul haige või oli tööleping muul alusel peatunud, nii et palka talle sel ajal ei arvestatud, vähendatakse arvutuse aluseks võetud kalendri-päevade arvu töölt puudutud päevade võrra.

Näide: töötaja jääb 3. juulist 2006 28 kalendripäevaks puhkusele. Puhkusetasu tuleb talle välja maksta eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, s.t 29. juunil. Arvutamise vajadusele eelnenud kalendrikuud on järelikult detsember 2005 kuni mai 2006. Sellesse perioodi jäi ilma riigipühadeta 174 kalendripäeva. Jaanuaris oli töötaja 20 päeva haige. Arvestuse aluseks jääb 154 kalendripäeva. 1. detsembrist 2005 kuni 31. maini 2006 teenis töötaja palgana kokku 42 500 kr. Päevatasu on 42 500:154=276 kr ja puhkusetasu kokku 276x28=7728 kr.

Päevatasu ei ole tarvis rehkendada töötajatele, kellele viimase kuue kuu eest maksti ainult põhipalka või lisaks põhipalgale püsivat lisatasu, näiteks teenistusstaaÏi eest avalikus teenistuses või püsiva suurusega lisatasu lisatöö eest. Sel juhul arvutatakse puhkuseaja eest palk, mida inimene töötamise korral saaks, kuid see tuleb puhkusetasuna välja maksta eelviimasel tööpäeval enne puhkust.

Näide: töötaja kuupalk oli kogu eelmise aasta jooksul 8000 krooni, töö ajal tehtava lisatöö eest maksti iga kuu 500 kr lisatasu. 1. jaanuarist 2006 tõsteti kuupalka 8500 kroonile, lisatasu jäi samaks. 2. mail jäi töötaja puhkusele. Puhkusetasuks säilitatakse palk, lähtudes 9000 kroonist (8500+500).

Vahel võib tekkida olukord, kus töötaja või ametniku põhipalk on suurem kui kuue kuu palga alusel arvutatud keskmine palk, kuid puhkusetasu tuleb määruse kohaselt arvutada päevapalga järgi.

Näide: 1. jaanuarist tõsteti inimese palka 4000-lt 6000 kroonile, kuid eelmise aasta lõpus maksti talle töötulemuste eest 200 kr preemiat. Puhkus algab 20. jaanuaril. Lisatasu tõttu tuleb arvutada päevatasu ja puhkusetasu jääb seetõttu tunduvalt väiksemaks kui see oleks palga säilitamise korral.

Vältimaks sellist olukorda, võib töö- või kollektiivlepingus kokku leppida näiteks selles, et puhkusetasu arvutamisel kasutatakse töötajale soodsamat varianti. Seda saab teha ka tööandja. Avalikus teenistuses saab soodsamas arvutusviisis kokku leppida ainult kollektiivlepingus.