Vabariigi Valitsus tegi 14.07.2006.a määrusega nr 163 (RT I 2006, 34, 264) muudatusi lähetuskulude hüvitamise tingimustes ja korras, neid rakendatakse alates 01.07.2006.a (muudatused jõustuvad 29.07)
Muudatused, mis on ühised järgmiste määruste puhul: "Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" (Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a määrus nr 453) ja "Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord" (Vabariigi Valitsuse 28.03.01 määrus nr 108)
Sõiduauto, mis ei ole lähetusse saatva isiku (tööandja) omanduses ega valduses, lähetuses kasutamise kulusid on õigus hüvitada järgnevatest vaid ühe variandi kohaselt:
1) Hüvitatakse ainult nn töölähetuse määruse alusel lähetusega otseselt seotud, täiendavalt tekkinud kulud nagu kütus, parkimiskulud, teedemaksud, laevapiletid, täiendav kindlustus jms, välja arvatud remondi- ja hoolduskulud. Kulud hüvitatakse kulu tõendava originaaldokumendi alusel. Eesti kohustusliku liikluskindlustuse või kaskokindlustuse maksumust üldjuhul ei hüvitata, kuna neid kulutusi tehakse reeglina ka ilma lähetusse sõitmata. Liikluskindlustuse hüvitamine on põhjendatud näiteks Venemaale lähetusse sõidul, kuna seal Eesti kohustusliku liikluskindlustuse alusel väljastatav nn roheline kaart ei kehti ning tuleb osta eraldi kindlustuspoliis. Määrus kuludokumentide alusel makstavale lähetuskulude hüvitisele piirmäära ei sätesta. Kuna töötaja võib lähetusse sõiduks kütust tankida ka enne lähetust või pärast lähetust (ostes enne lähetust oma raha eest ostetud ja lähetuses kulunud kütuse asemele sama koguse kütust), võib vastav kuludokument kanda ka lähetuse perioodist väljapoole jäävat kuupäeva. Oluline on, et kütuse ostmise ja lähetuse algus- või lõppkuupäeva vahele jääb mõistlik ajaperiood (reeglina paar päeva või maksimaalselt nädal). Samuti peab kütusekulu olema vastavuses lähetuse jooksul läbitud teekonnaga, võttes arvesse konkreetse sõiduauto iseärasusi ja teekonda (näiteks auto mootorimaht ja vanus; kas tegemist on sõitudega asulas või maanteel jne).
2) Alternatiivne võimalus lähetuses isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamiseks on Vabariigi Valitsuse 14.07.2006. a. määruse nr 164 "Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad" alusel makstav hüvitis. Nimetatud määrus võimaldab maksta hüvitist 1000 krooni ulatuses kalendrikuu kohta (arvestuse puudumisel) või arvestuse olemasolu korral kuni 4 kr/km (kuid mitte üle 2000 krooni kalendrikuu kohta). Nimetatud määruse alusel makstavad maksuvabad summad ei tohi ületada vastavalt 1000 krooni ja 2000 krooni piiri, sõltumata sellest, kas tehakse igapäevaseid töösõite või hüvitatakse lähetusega seotud sõidukulusid.
Ühte sõitu kahe määruse alusel korraga hüvitada ei ole lubatud. Samas on lubatud kombinatsioon, kus igapäevaseid töösõite hüvitatakse kuni 1000 või 2000 krooni kuus (nn isikliku auto määruse alusel) ning lähetusega seotud kulusid täiendavalt (nn lähetuse määruse alusel).
Määruses on nüüd sõnastust täpsustades üheselt mõistetavaks tehtud, et majutuskulude piirmäära arvestatakse iga ööpäeva kohta eraldi, nagu on ka senini tehtud.
Täpsustati põhimõtet, et juhul kui töötaja saabub lähetusest ja läheb samal päeval teise lähetusse, siis saab maksta päevaraha ainult ühe päeva eest (ühekordse määra ulatuses). Kui vähemalt üks lähetus on välislähetus, siis makstakse päevaraha välislähetuse määra ulatuses, samas tuleb arvestada määruse § 11 sätestatud nõudeid (nn 3 tunni reeglid).
Kui töötajal on rohkem kui üks tööandja ja lähetusse saadetakse mitme tööandja poolt üheaegselt, siis on töötaja kohustatud tööandjat teavitama teise tööandja poolt tehtud lähetuse otsusest ja sellel tööandjal puudub kohustus sama perioodi eest päevaraha maksta. Juhul, kui päevaraha maksavad mitu tööandjat, rakendatakse päevarahade summale piirmäära (80 või 500 kr), arvestades kõigepealt esimesena lähetusse saatmise otsuse teinud tööandja poolt makstavat päevaraha. Kui tööandja, teades teise tööandja poolt makstud päevarahast maksab siiski välja päevaraha, kuulub piirmäära ületav summa maksustamisele erisoodustusena.
Näide 1: Esimesena lähetuse otsuse vormistanud isik maksis välislähetuse päevaraha 500 kr päeva eest, millest töötaja teist lähetusse saatvat isikut ka informeeris, kuid teine isik maksis ka 500 kr päeva eest. Erisoodustuseks loetakse 500 kr päeva kohta teise isiku juures.
Näide 2: Esimesena lähetuse otsuse vormistanud isik maksis välislähetuse päevaraha 300 kr päeva eest, millest töötaja teist lähetusse saatvat isikut ka informeeris, kuid teine isik maksis ka 500 kr päeva eest. Erisoodustuseks loetakse 300 kr päeva kohta teise isiku juures.
Kui töötaja ei täida teavitamise kohustust ja talle on rakendatud rohkem kui üks maksuvaba piirmäär, siis on ta kohustatud üle ühe piirmäära saadud päevaraha deklareerima füüsilise isiku tuluna, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, enda poolt esitatavas tuludeklaratsioonis ja ise selle pealt tulumaksu maksma.
Muudatus ainult määruses "Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord "(Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a määrus nr 453).
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme puhul loetakse töökohaks koht, kus juhtimis- ja kontrollorgani liige oma ametiülesandeid harilikult täidab, mis tähendab, et nende isikute töökoht tuleb individuaalselt määratleda
Muudatus ainult määruses "Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord" (Vabariigi Valitsuse 28.03.01 määrus nr 108)
Välislähetusse lähetatakse teenistuja ministeeriumi kantsleri ja muus ametiasutuses ametiasutuse juhi käskkirja või korralduse alusel.
juuli 2006
