Anu Ojasalu

Jõulupreemia asenduseks võib olla jõulupidu, mis pakub kõneainet pikaks ajaks.

Kui müügialal töötav Maret sai ühel aastal firmast jõulupreemiaks 2500 krooni, siis järgmisel aastal otsutas juhatus jagada töötajatele vaid kommikotid. “Preemiate maksmist ei ole kusagil ju ette nähtud ja kuna töölepingusse seda ei kirjutata, kasutati juhust ja hiiliti kõrvale,” muigab Maret tagantjärele.

Ettevõtte käekäik ei olnud sel aastal halb, aga Maret arvab, et 2500-kroonine preemia oli juhtkonna kergelt poliitiline rõõmuväljendus tagasivalimise üle. Kolmandaks aastaks neid tagasi ei valitud, sellest ka kommikott. Kuid see on vaid puhas spekulatsioon, tõdeb Maret.

Kõik firmad aga jõulupreemiaid ei maksa. TNT Eesti personalijuhi Katrin Alujevi sõnul ei ole raha kõige parem motivaator, sest selle mõju on suhteliselt lühiajaline. TNT Eesti korraldab töötajatele igal aastal tänutäheks jõulupeo, mis Katrin Alujevi sõnul on alati päris pikaks ajaks kõneainet pakkunud.

Maret pole aga täieliku preemiast loobumisega nõus. “Ehkki öeldakse, et raha on üks halvemaid motivaatoreid, on see tujutõstjana päris hea,” arvas ta. Seda eriti jõulukuul, mil väljaminekud on tavalisest suuremad. Mareti arvates ei kasvata kulutusi kingitused, sest need ei peagi olema hinnalised ja vaesematel aegadel saab alati ise midagi välja mõelda. Küll aga suurendavad kulutusi head traditsioonid – pere seltsis viibimine ja kohtumised sõpradega.

Ka hulgimüügifirmas töötava Kaie sõnul on lisaraha enne kulukaid jõule teretulnud. Tema sõnul on summa alati erinev, parematel aastatel aga kuni pool palgast. Kätte on ta saanud selle olenevalt aastas detsembri keskpaigast kuni jaanuari alguseni. Kaie sõnul on loomulikut hea, kui enne kingiostmist ehk siis enne jõule preemia kätte saab.

Preemia kui sõnum

Maret aga oma sõnul preemiat päris kuu alguses kätte saada ei tahaks, sest siis tunduks see lihtsalt suurema palgana. “Rõhutamaks seda, et tegu on preemiaga, mille saaks ikkagi pühadele kulutada, on nädalake enne päris paras,” ütleb ta.

Küll pooldab ta seda, et töötajaid jõulupreemia suurusest varakult teavitataks, sest kui selle peale lootma jääda ja lõpuks tõesti kommikott või uus pastapliiats saada, siis võib jõulutunne üsna hapu olla.

Ka CV Keskuse turundusjuht Kadri Johanson nõustub, et plaani asendada konkreetne preemiasumma mõne üritusega peab väga oskuslikult esitlema, sest enamasti jätab see töötajatele hapu maigu suhu. Tema sõnul on jõulupreemia maksmisel oluline, et töötajani jõuaks sõnum selle kohta, kuidas töö-andja töötajat väärtustab.

“Kuna Eestis puudub tänu-pühade traditsioon, võiks just jõuluaeg olla see periood aastas, mil tööandja näitab välja tänu oma firma suurima vara ehk töötajate vastu,” arvab Johanson.

Reklaamibüroos töötav Heiki ei tunne oma sõnul tööandja tähelepanuavaldusest jõulupreemia näol puudust. “Meil on jõulupidu ja ühisüritused, sellest piisab,” arvab ta. Töökoht on ka preemiata meeldiv.