Heike Härma
Heli Raidve Tööõigusabi jurist

Õppepuhkuse ajal makstakse töötajale kas keskmist või miinimumpalka või antakse palgata puhkust sõltuvalt koolituse liigist.

Täiskasvanute koolituse alused ja õiguslikud tagatised on reguleeritud täiskasvanute koolituse seaduses (TäKS). TäKS N 3 kohaselt jagunevad koolitused tasemekoolituseks, tööalaseks koolituseks ning vabahariduslikuks koolituseks.

TäKS N 8 kohaselt antakse töölepingu alusel töötavatele ja avalikus teenistuses olevatele isikutele koolituses osalemiseks õppepuhkust.

Tööalases koolituses osalemiseks antakse avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäeva aastas keskmise palga säilitamisega.

Vabahariduslikus koolituses osalemiseks antakse avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel palgata õppepuhkust vähemalt 7 kalendripäeva aastas.

Tasemekoolituses osalemiseks antakse õppesessioonideks õppepuhkust koolitusasutuse teatise alusel sessiooni ajaks vähemalt 30 kalendripäevaks õppeaasta jooksul. Tööandja ei ole kohustatud õppepuhkust andma õppevõlgade likvideerimiseks.

Tasemekoolituse õppepuhkuse ajast peab tööandja töötajale säilitama keskmise töötasu kümneks päevaks. Ülejäänud päevadeks peab säilitama töötajale töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses.

Kui töötajale ei piisa õppepuhkusest, on tal õppeasutuse teatise alusel õigus nõuda kuni 7 kalendripäeva palgata puhkust avalduses näidatud ajal. Seega võib osakoormusega kõrgkoolis magistri- või doktoritööd tegev üliõpilane nõuda õppeaastas õppepuhkust 79 + 7 päeva ehk kokku 86 kalendripäeva.

Täiskoormusega tudengile ei pea õppepuhkust andma. Õppepuhkuse andmise võib edasi lükata, kui üle 10 % töötajatest on samal ajal õppepuhkusel.

Tasub teada

Õppe lõpetamiseks ette nähtud täiendava õppepuhkuse aeg
* põhihariduse omandamiseks 28 päeva
* keskhariduse omandamiseks 35 päeva
* kõrghariduse omandamiseks või bakalaureuse kraadi kaitsmiseks 42 päeva
* magistri- ja doktoritöö kaitsmiseks 49 päeva

Mida kontrollida õppepuhkuse avalduse korral
* Mis liiki koolitusega on tegemist.
* Millises õppevormis ning koormusega töötaja õpib.
* Kas töötajal on olemas koolitusasutuse tõend, kust nähtuvad sessiooni ajad.
* Kas töötajal on õigus seaduse kohaselt nõuda õppepuhkust.
* Kas töötaja pole õppepuhkust juba samal õppeaastal saanud ning kui on, siis mitu kalendripäeva. Sellest sõltub ka õppepuhkuse tasustamine.

Mis on mis

Tööalane koolitus
* Võimaldab kutse-, ameti-, ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet.

Vabahariduslik koolitus
* Võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist.

Tasemekoolitus
* Võimaldab õhtuse või kaugõppe vormis või eksternina omandada põhi- ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Läbimist tõendab tunnistus või diplom.