Helve Toomla,
jurist

•• Kas on õige küsida tööandjalt viivist, kui palk pole laekunud vastavaks kuupäevaks?

On küll. Juhul kui tööandja sellest keeldub, võib töötaja nõuda viivist töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Palgaseaduse § 35 kohaselt maksab tööandja töötajale palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise puhul iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud summast, s.t netopalgast. Viivisenõude aegumistähtaeg on neli kuud.

•• Kui töölepingus on kirjas, et töö tegemise koht on Eesti Vabariik, aga tegelikult Soome Vabariik, siis kas tööandjal on õigus küsida elamispinna eest raha? Ja kui suur on välislähetuse summa?

Kui töö tegemise kohaks on töölepingus näidatud Eesti, siis saab Soomes töötada töölähetuse alusel. Töölähetuse korral peab tööandja palgaseaduse § 27 alusel tagama keskmise palga ning hüvitama sõidukulud lähetuskohta ja tagasi, majutuskulud lähetuspaigas (kuludokumendi alusel, alammäär on 800 krooni ööpäevas) ning muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud. Välislähetuse korral makstakse teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest päevaraha vähemalt 350 krooni päevas. Tulumaksuvabalt võib see summa olla kuni 500 krooni päevas.

Täpne päevaraha suurus tuleks juba enne lähetusse sõitu kokku leppida, soovitan lepingu vormistada kirjalikult.

Töölähetuse kulude hüvitus ja päevaraha ei ole palk, neid summasid ei arvestata keskmises palgas, puhkusetasus, haigusrahas ega mujal.

Küsija peaks tingimata hoolikalt uurima oma töölepingut, võib-olla on seal mingeid kokkuleppeid elamispinna kohta, kuid need ei tohi olla vastuolus seadusega.