Käesolevaga selgitab maksuhaldur autojuhtidele makstavate päevarahade maksustamist.
Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 26 lg 1 p 5 kohaselt peab töölepingus olema fikseeritud muude kohustuslike töölepingu tingimuste ja andmete kõrval töö tegemise koht või piirkond.
Töölepingu seaduse § 51 lg 1 kohaselt on töölähetus töötaja lähetamine tööülesannete täitmiseks väljaspoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta.
Vabariigi Valitsuse määruse "Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevarahade määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" § 9 kohaselt makstakse teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest töölähetuse päevaraha tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht.
Maksuhaldur on seisukohal, et maksuvaba päevaraha maksmise ning autojuhi töölähetusse saatmise võimalus sõltub töö tegemise reaalsest asukohast.
Kui autojuhi reaalseteks tööülesanneteks on sõitude tegemine Eestis, kuid aeg-ajalt tehakse ka üksikuid välissõite, on sellise autojuhi töötegemise piirkonnana käsitletav Eesti. Aeg-ajalt ettetulevad välissõidud töötegemise piirkonnast väljapoole oleks nõuetekohasel vormistamisel käsitletavad töölähetusena, koos võimalusega maksta töölähetuses viibimise eest õigusaktides sätestatud määrades maksuvaba päevaraha.
Kui autojuhi reaalseks ülesandeks ongi sõita näiteks ainult Euroopas, on sellise autojuhi reaalse tööpiirkonnana käsitletav Euroopa ning vastavas piirkonnas viibimist ei saa käsitleda Eestist töölähetuses olemisena ning sellises piirkonnas viibimise eest ei maksta maksuvaba päevaraha. Sellisel juhul on vastavas töötegemise reaalses piirkonnas viibimisega tekkivad kulud töötajale makstava palga osa.
Hindamaks seda, kas autojuhtidele on lähetuse vormistamine ning õigusaktides sätestatud piirmäärades maksuvaba päevaraha maksmine põhjendatud, lähtub maksuhaldur töö tegemise reaalsest asukohast ning MKS §-s 84 sätestatust (kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule). Töötajatega sõlmitavates lepingutes tuleks töö tegemise piirkonnana sätestada reaalne töötegemise piirkond.
