Sotsiaalkindlustusamet küsib mõnikord inimestelt juba makstud raha tagasi. Inimesed on kurjad ja ei taha seda maksta. Väidetakse, et kui olete korra maksnud, siis tagasi küsida enam ei tohi. Aga vaatame siiski meie kõigi südame rahustuseks üle need alused, mis kohustavad Sotsiaalkindlustusametit raha tagasi küsima.

Võtame näiteks vanemahüvitise. Noored emad, kes on lastega kodus ja teevad näiteks vahel mõne tõlketöö kodus lapse kõrvalt, ei ole tihti kursis, et sellest oleks vaja Sotsiaalkindlustusametit teavitada ja et sellest võib tekkida võlg riigi ees. Vanemahüvitise taotlemisel on nad selle kohta küll allkirja andnud, aga kes see siis kõiki neid asju mäletab, mis tollal avaldusele olid kirjutatud.

Vanemahüvitise enammaksed tekivadki olukorras, kus isik ei täida teavitamiskohustust, mis tuleneb vanemahüvitise seadusest. Isikul on kohustus teavitada pensioniametit, kui ta vanemahüvitise saamise perioodil läheb tööle või kui ta saab muud tulu, mida maksustatakse sotsiaalmaksuga. Antud sättega on seaduseandja pannud kohustuse vanemahüvitise saajale teavitada koheselt muutunud asjaoludest. Kuna sotsiaalmaksu andmed (mille alusel on Sotsiaalkindlustusametil võimalik täiendavalt kontrollida isikute sotsiaalmaksuga maksustatava tulu teenimist) ei laeku Maksu- ja Tolliametist Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi koheselt ja seega Sotsiaalkindlustusamet ei tuvasta koheselt tulu saamist, siis võib tekkida olukord, kus enammakse on avastatud Sotsiaalkindlustusameti poolt palju hiljem ning enammakse on selleks ajaks kasvanud juba väga suureks.

Siinkohal peab eriti rõhutama, et kõik preemiad, toetused, hüvitised jne, mida tööandja maksab, on üldjuhul maksustatavad sotsiaalmaksuga.

Samuti on tekkinud vanemahüvitise saamise ajal enammaksed juhtudel, kui isikul on näiteks sõlmitud töövõtuleping teatud ajaks ning selle lõppedes makstakse talle välja vanemahüvitise saamise ajal suurem osa töötasust või isegi kogu töötasu.

Peretoetuste ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmisel võivad enammaksed tekkida näiteks seoses sellega, et vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat lapse ülalpidamise kohustust ja seega ei ole neil ka õigust lapsega seotud toetustele.

Enammakse võib tekkida, kui 16-aastane ja vanem laps jätab oma õpingud pooleli. Andmed Eesti Hariduse Infosüsteemist laekuvad Sotsiaalkindlustusameti Infosüsteemi mõningase hilinemisega ning Sotsiaalkindlustusamet avastab selle asjaolu mõne aja pärast ja siis on juba tavaliselt tekkinud peretoetuste enammakse.

Samuti unustavad inimesed sageli teavitada kohalikku pensioniametit sellest, kui nad on Eestist lahkunud elama välismaale, aga peretoetusi makstakse vaid Eestis alaliselt elavatele inimestele.

Tuletame meelde, et asjaoludest, mis mõjutavad peretoetuste saamist või toetuste suurust, on peretoetuste saaja kohustatud elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult teatama päeva tööpäeva jooksul arvates asjaolude tekkimisest.

Ka pensionide puhul on tihti oht enammaksete tekkimiseks. Üldjuhul makstakse vanaduspensioni ja töövõimetuspensioni olenemata pensionäri töötamisest või talle makstava töötasu suurusest. Kuid erinevate pensioniliikide puhul on seadusega kehtestatud erinevad maksmise tingimused. Näiteks toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni toitja kaotuse korral töötamise ajal ei maksta, välja arvatud alla 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või täiskoormusega õppijale.

Ennetähtaegset vanaduspensioni kuni vanaduspensioniealiseks saamiseni töötamise korral ei maksta. Kui näiteks ennetähtaegset vanaduspensioni saav isik, olles veel mitte vanaduspensionieas, asub tööle, tuleb tal tööle asumisest teatada elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui isik tööle asumisest ei teata, makstakse talle ennetähtaegset vanaduspensioni edasi. Töötamise ajal isikule makstud ennetähtaegne vanaduspension on seega makstud ebaseaduslikult ning pensioni maksmisel on tekkinud enammakse.

Pensioni enammakse võib tekkida samuti juhul, kui pensionär on teadlikult pensioni määramiseks või ümberarvutamiseks esitanud valeandmetega dokumente.

Pensionide ja samuti puuetega inimeste sotsiaaltoetuse puhul võib tekkida enammakse toetuse saaja paigutamisel kinnipidamiskohta. Pensioni ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse inimese kinnipidamisasutuses viibimise ajaks.

Samuti ei maksta hoolekandeasutuses elava või haiglas hooldusravil viibiva isiku kohta hooldajatoetust puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. Kui peale toetuse väljamaksu selgub, et isik on viibinud haiglas hooldusravil sel perioodil, siis on tegemist enammaksega, mis nõutakse pensioniameti poolt tagasi.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse, kui inimene viibib üle kahe kuu haiglaravil.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kohaselt makstakse mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.-12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi, õppetoetust. Kui isik katkestab õpingud ja/või läheb tööle ning sellest elukohajärgset pensioniametit ei teavita, siis tekib õppetoetuse enammakse.

Oluline on teada, et Sotsiaalkindlustusametis viiakse läbi süstemaatilist järelkontrolli pensionide, toetuste ja hüvitiste määramise õigsuse osas. Kõikides pensioniametites teostatakse igakuiselt juba mainitud isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel kontrolli nende väljamaksete osas (sealhulgas pensionid, vanemahüvitis), mille väljamaksmine on seotud sotsiaalmaksuga maksustatava tulu saamisega. Samuti kontrollitakse Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete alusel peretoetusi, toitjakaotuspensioni ja õppetoetust saavate õppurite õpingute katkestamist. Nii et isegi kui inimene ei teavita pensioniametit asjaoludest, mis võivad mõjutada pensionide, toetuste või hüvitiste suurust, siis need asjaolud selguvad ikkagi, lihtsalt hiljem ja siis on tihti enammaksed juba suureks paisunud.

Siinkohal tulekski rõhutada kõige enam seda, et inimesed teavitaksid pensioniametit asjaoludest, mis võivad tingida pensionide, toetuste ja hüvitiste maksmise lõpetamise või vähendamise. Kahtluse korral, kas asjaolu on oluline, tuleks alati julgelt konsulteerida elukohajärgse pensioniametiga.

Tuleks ka meeles pidada, et pensioniametil on õigus kinni pidada enammakstud summa veel makstavatest pensionidest, toetustest ning hüvitistest. Juhul, kui nende maksmine on lõppenud, on pensioniametil õigus teha enammakse tagasinõudmiseks ettekirjutus. Kui ettekirjutust ei täideta, on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Praktikas on veel probleemiks ka see, et pensioniametite kirjad, otsused ja ettekirjutused ei jõua mingil põhjusel adressaadini. Näiteks sellepärast, et inimene ei ole teavitanud pensioniametit oma kontaktandmete muudatustest. Juhul, kui pensioniametil ei õnnestu haldusakti inimesele kätte toimetada, siis alates sellest aastast on pensioniametil õigus kasutada Ametlike Teadaannete abi ja avaldada selles elektroonilises portaalis teated, mis on jäänud inimestele kätte toimetamata. Avaldamisega loetakse teated kättesaaduks. Seega oleks tark tegu mõnikord külastada Ametlike Teadaannete kodulehekülge aadressil http://www.ametlikudteadaanded.ee/, kes teab, võib-olla on mõni teada Teie kohta sinna ilmunud? Samuti paneme inimestele südamele, et kindlasti on vaja elukohajärgset pensioniametit teavitada oma kontaktandmete muudatustest, vältimaks ebameeldivusi mõlemale poolele.

Sotsiaalkindlustusamet tahab olla heaks partneriks meie klientidele ja seetõttu püüamegi lahendada neid kitsaskohti, mis on veel probleemideks. Rõhutame veel, et pöörduge julgelt kohalikku pensioniametisse, kui mõni mure hingel ja me püüame sellele leida koos lahenduse.