Artiklid

Agne Narusk

Töötuskindlustushüvi­ti­se saa­mi­seks ei to­hi pal­ga­tu­lu ol­la, osa­lus fir­mas se­da ei vä­lis­ta.

Pal­jud töö­ta jää­nud (väi­ke)fir­ma­de oma­ni­kud loo­bu­vad töö­tu­rua­me­ti külas­ta­mi­sest, sest eel­da­vad eks­li­kult, et kui ju­ba ol­lak­se oma­nik, po­le asu­tus­se as­ja. Te­ge­li­kult po­le töö­tu­na ar­ve­levõtmi­se ja töö­tus­kind­lus­tus-hüvi­ti­se taot­le­mi­se puhul olu­li­ne mit­te see, kas oled kus­kil osa­nik või mil­le­gi oma­nik, vaid as­jao­lu, kas sul on vii­ma­sel ajal ol­nud pal­ga­tu­lu või mit­te.

„Taht­sin end töö­tu­na ar­ve­le võtta, aga mul on väi­ke ehi­tus­fir­ma. Kui­gi sel­lel ju­ba pi­ke­mat ae­ga te­ge­vust po­le, he­lis­ta­sin igaks ju­huks töö­tu­rua­me­tis­se, et muidu teen end veel lolliks,” rää­kis tal­lin­la­ne Kai­do (täis­ni­mi toi­me­tu­se­le tea­da). „Mul­le öel­di, et mi­na end töö­tu­na ar­ve­le võtta ei saa.”

Ettevõtjaid neljandik

Omaen­da fir­mast töölisena pal­ka saav Kai­do jät­tis tä­he­le­pa­nu­ta amet­ni­ku sel­gi­tu­se, et tal po­le võima­lik end töö­tu­na ar­ve­le võtta, ju­hul kui tal on ol­nud sel kuul min­gi sis­se­tu­lek. Ja et paa­ri nä­da­la eest tõi ju­hu­tel­li­mus me­he­le alam­pal­ga vää­rin­gus töö­ta­su, siis oli vas­tus ei­tav.

Fir­mao­ma­nik, kes möö­du­nud kuul min­gi­su­gust pal­ga­tu­lu ei saa­nud, võib end töö­tu­na ar­ve­le võtta ja taot­le­da ka toe­tust või hüvi­tist. „Töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se maks­mi­se eel­du­se­na on sea­du­sand­ja sä­tes­ta­nud tin­gi­mu­sed, et ini­me­ne peab ole­ma töö­tu­na ar­ve­le võetud, tal peab ole­ma täi­de­tud töö­tus­kind­lus­tuss­taaÏi nõue ja töö­su­he te­ma­ga peab ole­ma lõpe­ta­tud alu­sel, mis an­nab õigu­se hüvi­tist saa­da,” ütles töö­tu­kas­sa ju­ha­tu­se lii­ge Erik Aas.

Osa­de või akt­sia­te oma­mi­ne ei võta töö­ta ini­me­selt õigust ol­la töö­tu­na ar­vel, ot­si­da tööd või õigust saa­da sel ajal töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist. Kõike se­da siis, kui ini­me­ne täi­dab tö­öot­si­mi­se reeg­leid ja on val­mis töö­le asu­ma.

Töö­tu­ru­tee­nus­te ja -toe­tus­te sea­dus ütleb täp­selt, kes ei saa end töö­tu­na ar­ve­le võtta ja see­ga ka hüvi­tist või toe­tust nõuda: ju­rii­di­li­se isi­ku juh­ti­mis- või kont­rol­lor­ga­ni liik­med, kes saa­vad sel­le eest ta­su, ning FIE-d.

Sih­ta­su­tu­se, mit­te­tu­lun­dus-ühin­gu ja -ühis­tu juh­ti­mis- või kont­rol­lor­ga­ni lii­ge, kes saab sel­le eest väik­se­mat ta­su kui pool keh­ti­vast pal­ga alammää­rast ning tal puu­dub ka iga­su­gu­ne muu pal­ga­tu­lu, saab end töö­tu­na ar­ve­le võtta ja hüvi­tist taot­le­da.

Ehk siis mees/nai­ne, kel on näiteks osaühing või on ta üks fir­ma oma­ni­kest, kuid po­le seal pal­gal, ei kuu­lu ju­ha­tus­se ega nõuko­gus­se, töö­tab hoo­pis tei­ses ko­has, kust ta koon­da­tak­se, saab end sa­mu­ti töö­tu­na ar­ve­le võtta. Kui töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­ja loob sel ajal oma fir­ma, ei tä­hen­da see hüvi­ti­se päe­va­pealt ka­du­mist. Al­les siis, kui et­tevõtja hak­kab saa­ma oma fir­mast pal­ga­tu­lu, kaob ini­me­sel õigus hüvitisele.

Töö­tu­rua­me­ti Tal­lin­na ja Har­ju­maa osa­kon­na ju­ha­ta­ja Siim Sa­ra­puu sõnul võib jul­gelt väi­ta, et nel­jan­dik kõigist vii­ma­sel ajal nen­de juur­de pöör­du­nu­test on fir­mao­ma­ni­kud. „Hüvi­ti­se saa­mi­seks teeb töö­tu­kas­sa jä­re­lepä­ri­mi­se, et kont­rol­li­da, kas ini­me­sel on sis­se­tu­le­kuid,” sel­gi­tas Sa­ra­puu. „Kui siis ta­gantjä­re­le sel­gub, et ta on siis­ki töö­tu­na ar­ve­lo­le­ku ajal et­tevõtlu­sest pal­ga­tu­lu saa­nud, nõuab riik maks­tud hüvi­ti­setoe­tu­se ta­ga­si.”

1 küsimus

Inimene kaotas koondamise tõttu palgatöö firmas, mille üks omanikest on ta ise. Samal ajal jätkab firma talle dividendide väljamaksmist. Kas inimesel on õigus end töötuna arvele võtta ja taotleda töötuskindlustushüvitist?

Vastab
Erik Aas
töötukassa juhatuse liige

Jah, tal on see õigus, sest pal­ga­tu­lu puu­dub.