Inimesed, kes saavad vanaduspensionile lähema kaheksa aasta jooksul ehk hiljemalt 2017. aastal, pääsevad maksete külmutamisest. Seda juhul, kui riigikogu kiidab heaks valitsuses eile sündinud teise pensionisamba külmutamise kava.
Valitsuse värske otsus näeb küll ette, et kõik maksed teise pensionisambasse külmutatakse selle aasta 1. juunist, kuid lähema kaheksa aasta jooksul pensionile pääsevad inimesed võivad taotleda sissemaksete jätkamist tuleva aasta algusest.
Sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsiooni esimees Eiki Nestor märkis, et vanaduspensionieelikuile maksete alles jätmine oli üks osa valitsuses küpsenud kompromissist.
Nestori sõnul pole tehniliselt võimalik teise sambasse makseid katkematult jätkata, inimestel ja asutustel peab jääma aega, et esitada avaldused ja registreerida maksete jätkamist soovijate andmed.
Kui valitsuse ettepanek riigikogu heakskiidu saab, tuleb pensionieelikuil minna oma panka ja teha avaldus, et soovivad jätkata teise pensionisambasse maksete tegemist. Sellisel juhul maksab inimene oma palgast uuest aastast kaks ja riik jätkuvalt neli protsenti.
Oma pensionifondi tuleb minna avaldust kirjutama ka neil, kes tahavad uuest aastast vabatahtlikult jätkata kahe protsendi maksmist pensionifondi.
Nestor märkis, et teise samba pensionifond pole ainult keskmisest jõukamate inimeste pärusmaa. «Ka keskmisest palgast vähem palka saavad inimesed on huvitatud vabatahtlikest maksetest teise pensionisambasse,» ütles ta. «Need, kes on kindlad oma töökohas, jätkavad makseid.»
Vabatahtlikult makseid tegevad inimesed saavad riigi poot hüvitiseks nelja asemel kuus protsenti aastail 20142017. Lisaks on lisavõimalus neile inimestele, kes praegu koos riigiga maksetest 2010. aastani loobuvad. Aastail 20142017 võivad nemad siis maksta kolm protsenti oma palgast. Sellisel juhul tasub riik samuti nende eest kuus protsendipunkti sotsiaalmaksust.
Tavapärane kaks pluss neli protsenti süsteem taastub kõikidele liitunutele aastal 2012, 2011. aastal toimib süsteem kohustuslikus korras pooles ulatuses ehk maksetena üks pluss kaks. Vabatahtlikud maksjad maksavad ka siis kaks protsenti.
Mehed saavad praegu pensionile 63-aastaselt, naistel see iga järk-järgult tõuseb kuni meestega võrdsustumiseni.
Eile valitsuskabineti istungil sündinud otsus sai sotside survel märkimisväärselt leebem kui plaaniti. Esialgu oli kavas maksete täielik külmutamine kaheks aastaks, nüüd on see periood viis kuud lühem. Lisaks on plaanis selge hüvitusmehhanism, aga ka vabatahtlik sissemakse võimalus.
SEB Varahalduse juhi Sven Kunsingu hinnangul valib parimal juhul iga kümnes teise samba vabatahtlikud maksed.
«Minu jaoks on küsimus selles, et miks peaks inimene jätkama kahe protsendi maksmist teise sambasse, kui sama raha võib panna ka vabatahtlikku pensionikindlustusse ehk kolmanda samba fondidesse,» kommenteeris Kunsing.
«Umbes kümme protsenti inimestest on üldse huvitatud pikaajalisest säästmisest, ülejäänutes tuleb huvi selle vastu sunnimeetodil tekitada,» lisas Kunsing.
Kui inimene jätkab külmutamise ajal vabatahtlikult makseid, siis tema pensionisumma ei tohiks olla märkimisväärselt suurem kui teistel.
AS SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst pakkus, et ehk umbes 20 000 krooni on vanaduspõlvele minnes raha rohkem sel inimesel, kes valib külmutamise perioodil vabatahtliku kaheprotsendise makse.
«See ei tohiks tekitada suuri erinevusi inimeste pensionivaras,» lausus Holst. «Palju tähtsam on mõttemaailm. Pensionivara tekib distsipliinist ja järjepidevast säästmisest. Pensionifondi tootlusest räägitakse palju, aga põhivara tuleb ikka säästmisest.»
Holst kahtles, et valitsusel jätkub tulevikus raha selleks, et maksta rohkem kui neli protsenti teise samba pensionifondi. «Kust see raha võetakse? Ka tulevikus on riigil vaja eelarverahaga kokkuhoidlikult ümber käia,» kommenteeris ta.
Arvamused
Lauri Leppik
pensioniekspert:
Ühelt poolt on hea, et valitsuserakonnad jõudsid kokkuleppele. Tuleb aga möönda, et pakutud nn kompensatsioonimehhanism on üsna kohmakas ja on küsitav, kui paljud teises pensionisambas osalejad selles olukorras ühepoolsed vabatahtlikud maksed valivad. Oleks oodanud, et arutelus tõuseb tugevamalt päevakorda kogumispensioni tagatiste teema. See oli süsteemi käivitamisel küll arutlusel, kuid toona jäid peale rahandusspetsialistide argumendid, et tagatiste süsteem on liialt kulukas. Praeguseks on aga näha, et tagatiste puudumise hind võib pensionikoguja jaoks, aga ka süsteemi üldise usaldusväärsuse vaatenurgast olla väga kõrge.
Kadri Simson
riigikogu liige, Keskerakond:
Kohustusliku pensionisamba sissemaksete lõpetamisega petab riik maksumaksjate õigustatud ootust ja oleks sambaga liitunute suhtes täiesti ebaõiglane. Selline samm seab kahtluse alla riigi usaldusväärsuse ja õõnestab inimeste usku oma riiki. Riik peaks petukaupa pakkunud inimestele tagastama nende seni teise pensionisambasse tehtud sissemaksed. Ansipi valitsus ei mõtle praegu töötavate inimeste tuleviku peale ning veebruarikuise negatiivse lisaeelarvega on otsustanud ära kulutada ka eelmise valitsuse kogutud erakorralise pensionireservi viie miljardi krooni ulatuses.
