Agne Narusk

Kui hüvi­tis on suu­rem kui 4350 kroo­ni, võib sa­mal ajal maks­ta­v va­ne­ma­pal­k vä­hen­da­da.

Toi­me­tus­se pöör­dus noor nai­ne, kes oli mu­res oma ra­ha­li­se olu­kor­ra pä­rast siis, kui ta sep­temb­ris emaks saab. Ni­melt ei õnnes­tu­nud tal jää­da töölt ra­se­dus- ja sünni­tus­puh­ku­se­le, sest en­ne läks et­tevõtte, kus ta töö­tas, pank­rot­ti. See tä­hen­das kõiki­de töö­le­pin­gu­te lõpe­ta­mist, ka lap­seoo­tel töö­ta­ja­ga. Loo­tes veel tööd lei­da, võttis ta end töö­tu­kas­sas ar­ve­le.

„Olen kuuen­dat kuud bee­bioo­tel ja saan töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist 388,37 kroo­ni ka­lend­rip­äe­vas,” kir­ju­tab nai­ne. „Sel­le maks­mi­se pe­riood kat­tub min­gis osas aja­ga, mil­le eest peak­sin saa­ma ka va­ne­mahüvi­tist. Tun­nen mu­ret, kui­das peak­sin toi­mi­ma, et va­ne­mahüvi­ti­se ar­ves­ta­mi­ses ja väl­ja­maks­mi­ses ei te­kiks tõrkeid ja se­da ei vä­hen­da­taks.”

Kir­ju­ta­ja töö­le­ping lõpe­ta­ti töö­le­pin­gu­sea­du­se pa­rag­rah­vi 86 punk­ti 2 alu­sel (töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­ne tö­öand­ja pank­ro­ti väl­ja­kuu­lu­ta­mi­sel või pank­ro­ti­me­net­lu­se rau­ge­mi­sel pank­ro­ti­sea­du­ses sä­tes­ta­tud kor­ras). Ta ot­sis üles va­ne­mahüvi­ti­se sea­du­se, mil­le pa­rag­rahv 3 lõige 7 ütleb, et „hüvi­ti­se vä­hen­da­mist töö­tus­kind­lus­tu­se sea­du­se alu­sel tö­öand­ja mak­sejõue­tu­se kor­ral maks­ta­va hüvi­ti­se osas ei ra­ken­da­ta, kui see maks­tak­se väl­ja va­ne­mahüvi­ti­se maks­mi­se ka­lend­ri­kuu­l”. Noor ema küsib: „Kas an­tud sea­du­se­le tu­gi­ne­des maks­tak­se mul­le töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist sa­mal ajal va­ne­mahüvi­ti­se­ga ku­ni 26. ok­toob­ri­ni, il­ma et va­ne­mahüvi­tist min­gil mää­ral kor­ri­gee­ri­taks? ”

Olu­kor­rale pakkus la­hen­duse töö­tu­kas­sa ju­rii­di­li­se osa­kon­na ju­ha­ta­ja Ira Son­gi­sepp, kes vas­tas küsi­ja­le nii: „Va­ne­mahüvi­ti­se saa­mi­ne ei vä­lis­ta sa­mal ajal töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­mist. Vii­ma­ti ni­me­ta­tut ei vä­hen­da­ta põhju­sel, et end töö­tu­na kir­ja pan­nud ini­me­sel jõuab kät­te va­ne­mahüvi­ti­se saa­mi­se aeg.” Son­gi­sepp sel­gi­tas, et töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist maks­tak­se siis, kui ini­me­ne on töö­tu­na ar­vel ja täi­dab tö­öot­si­mi­se nõudeid. Töö­tu ot­sib tööd, kui ta täi­dab in­di­vi­duaal­set tö­öot­si­mis­ka­va, on val­mis vas­tu võtma so­bi­va töö ja ko­he ka töö­le asu­ma. Kui töö­tu ei ole tööd leid­nud ja ot­sib ik­ka eda­si, ei pea ta pä­rast töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se pe­rioo­di lõppe­mist en­nast töö­tu­na ar­velt ma­ha võtma.

Vanemahüvitist vähem

Kui maks­tav töö­tus­kind­lus­tushüvi­tis on suu­rem kui va­ne­mahüvi­ti­se määr (2009. aas­tal on see 4350 kroo­ni), võidak­se maks­ta­vat va­ne­mahüvi­tist vä­hen­da­da. Ni­melt ütleb va­ne­mahüvi­ti­se sea­du­se pa­rag­rahv 3 lõige 7, et „kui va­ne­mahüvi­ti­se saa­ja saab hüvi­ti­se maks­mi­se ka­lend­ri­kuul va­ne­mahüvi­ti­se mää­rast suu­re­mat sot­siaal­mak­su­ga mak­sus­ta­ta­vat tu­lu (väl­ja ar­va­tu­d ­FIE et­tevõtlus­tu­lu), võrdub te­ma va­ne­mahüvi­ti­se suu­rus hüvi­ti­se ja hüvi­ti­se mää­ra üle­ta­va tu­luo­sa sum­ma ning ar­vu 1,2 ja­ga­ti­se­ga, mil­lest la­hu­ta­tak­se hüvi­ti­se mää­ra üle­tav tu­luo­sa.” Va­ne­mahüvi­ti­se sea­du­se pa­rag­rahv 3 lõige 7 loet­leb ju­hud, mil­lal va­ne­ma-hüvi­ti­se vä­hen­da­mist ei ra­ken­da­ta. „An­tud ju­hul see ei ko­hal­du, sest küsi­ja­le maks­tak­se töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist. Eel­too­dud sät­te ko­ha­selt aga ei ra­ken­da­ta va­ne­mahüvi­ti­se vä­hen­da­mist mak­sejõue­tu­se hüvi­ti­se osas,” sel­gi­tas Ira Son­gi­sepp hüvitiste erinevust.

„Va­ne­mahüvi­ti­se vä­hen­da­mi­ne sõltub isi­ku tu­lu saa­mi­se ajast ja muu­dest as­jao­lu­dest va­ne­mahüvi­ti­se väl­ja­maks­mi­se ajal, abi saab sotsiaalkindlustusame-tist.” ­Ta julgustab töötuskind­lus­tushüvi­tist ning töötuna arvele-olekut puu­du­ta­va­tes küsi­mustes töötukassa poole pöörduma, sest juhtumid on erinevad.

Hüvitised
Töötukassast on võimalik taotleda:

•• töötuskindlustushüvitist;
•• töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist;
•• tööandja maksejõuetuse hüvitist.
•• Loe: www.tootukassa.ee