Helve Toomla, jurist
•• Töötaja haigestus raskesti puhkuse ajal augusti lõpus. Samal ajal pärast töövõimetuse tekkimist ta koondati. Kindlustuskaitse lõpeb teatavasti kahe kuu möödumisel tööandja sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Kuidas on tagatud edasine ravi, kui inimene end ka töötuna registreerida ei saa, sest ta on töövõimetu?
Kahjuks saan vastata ainult seda, et haigushüvitist saab see töötaja küll kuni töövõimetuslehe lõppemiseni, kuid tasuta ravile tal pärast kahe kuu möödumist enam õigust ei ole, kui ta ei ole end töötuna arvele saanud võtta. Õige on seegi, et töötuks loeb seadus isikut, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud ja otsib tööd. Töötu otsib tööd, kui ta täidab individuaalset tööotsimiskava ning on valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma. Ravikindlustuse seadus, tööturuteenuste ja -toetuste seadus ning töötuskindlustuse seadus omavahel sellise erakordse juhtumi puhul ei haaku. Jääb ainult loota, et asjaomased ametid seda küsimust loevad ja algatavad peatselt vajalikud seadusemuudatused.
•• Olen põhikohaga töötav vanaduspensionär. Töötuskindlustusmakset mul maksta ei tule. Kas tööandja peab minu pealt maksma töötuskindustusmaksu?
Jah, tööandja töötuskindlustusmakset tuleb maksta ka vanaduspensionärile makstavalt tasult.
•• Minu poeg töötab väikeses ehitusfirmas. Augustist alates pole firmal tööd, mingit raha üle ei ole kantud, ehitusjuht telefonile ei vasta. Poeg leidis töö Soomes. Kas peab praegusele tööandjale teatama oma uuest töökohast? Kuidas seda teha, kui tööandja ei võta telefoni? Kas SMS-teadet loetakse teateks?
Loodetavasti on küsija pojal ehitusfirmaga sõlmitud tööleping ja raha all mõistab ta saamata töötasu. Töötajal võib üheaegselt olla mitu töölepingut. Teise tööandja juurde, sh Soome, võib tööle minna näiteks nii, et taotletakse seal töötamise ajaks siinselt tööandjalt tasustamata ehk palgata puhkust. Sel juhul jääb tööleping praeguse tööandjaga kestma ja palgata puhkuse järel töötatakse taas siin.
Teine võimalus on tööleping praeguse tööandjaga TLS § 91 lg 2 p 2 alusel erakorraliselt üles öelda, kuna tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Sama seaduse § 100 lg 4 kohaselt peab tööandja sel juhul maksma töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kui töö Soomes on tähtajatu, tuleb siinne tööleping kindlasti lõpetada. Ülesütlemisavaldus oleks arukas kirjutada kahes eksemplaris, üks saata tähitud posti ja väljastusteatega tööandja ametlikul aadressil. Postikviitung ja avalduse teine eksemplar jäävad töötajale tõenditeks selle kohta, et ta on töölepingu üles öelnud. Pärast avalduses näidatud kuupäeva tal enam töötegemise kohustust ei ole, tööleping on lõppenud ka sel juhul, kui tööandja pole avaldust vastu võtnud või sellele reageerinud. Saamata palka tuleb siis nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.
Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
