Katseajaks töövõtulepinguga tööle vormistatud naine avastas üllatusega arsti juures, et kuigi ta maksab sotsiaalmaksu ning ta peaks igati õigusega olema ravikindlustatud, siis tegelikult tal kindlustuskaitse puudub. Ministeeriumi kinnitusel on tegu tööandja veaga, sest sotsiaalmaksu tasumine ei tähenda automaatselt ravikindlustuse saamist.

«Praegu mul ravikindlustus puudub, kuigi minu sissetulekult peetakse kinni kõik maksud, sh ravikindlustus,» kirjutas augustis toimunud töökohavahetuse tõttu keerulisse olukorda sattunud naine sotsiaalminister Taavi Rõivasele. Kui ta uuris asja haigekassast, siis öeldi talle, et kolmest kuust pikemate lepingute korral on tal ravikindlustus olemas, kuid selleks tuleb teha avaldus ning kindlustus hakkab kehtima kolm kuud pärast avalduse esitamist.

«Seega olen sisuliselt kolm kuud kindlustuseta, kuid kõik maksud (sh sotsiaalmaks) peetakse kinni,» tõdes naine. Avaldust ta ei esitanud, kuna ei teadnud sellest, ja nüüd mitu kuud hiljem tundub see mõttetu.

«Praegu on minult sotsiaalmaksu võetud ebaseaduslikult ja see peaks kuuluma tagasimaksmisele, sest teenust mulle ju ei osutata,» on ta veendunud. Ta soovitab sotsiaalministril vastavad seadused üle vaadata, et inimesel tekiks kindlustuskaitse kohe tööettevõtulepingu sõlmimisel. «Juhul, kui see pole võimalik, siis ei tohiks sissetulekult ka sotsiaalmaksu (haigekassale) kinni pidada, sest siis saavad inimesed vabanevate vahendite arvel ise ravikindlustuse sõlmida (erafirmast ) või eraarsti juurde minna,» oli ta veendunud.

Õigus kahjutasule

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist Ülle Jordani selgituse kohaselt saab ravikindlustuse inimene, kelle andmed on kantud vastavasse registrisse. Antud juhul oleks seda pidanud tegema töö tellija, kes maksab sotsiaalmaksu. Jordan selgitas, et seda võib teha ka inimene ise, kuid see on võimalus, mitte kohustus.

Kui need andmed esitatakse haigekassale kehtiva kindlustuskaitse ajal, siis jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta ning kolmekuuline ooteaeg ei rakendu. Ametniku kinnitusel poleks naine ravikindlustusest ilma jäänud, kui tema kohta oleks õigeaegselt esitatud andmed, kui tal kehtis veel eelmisest töökohast saadud kindlustuskaitse.

«Kindlustuskaitse saamiseks on vajalik andmete esitamine ravikindlustuse andmekogusse, ainult sotsiaalmaksu maksmisest ei piisa,» tõdeb Jordan. Ta selgitas, et ravikindlustuse olemasolu kontrollivad meditsiiniasutused just selle andmekogu põhjal.

Kui vahepeal katkenud ravikindlustuse tõttu on aga inimene saanud kahju, siis on tal õigus esitada kahjunõue. «Ravikindlustuse seaduse § 14 lõige 1 sätestab õiguse nõuda kahju hüvitamist isikult, kes oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, kui selle tõttu tekkis ravikindlustust taotleval isikul kahju,» selgitas Jordan.