Tuuli Jõesaar

Üks riik võib keelduda pensioniraha maksmast, sest sotsiaalmaks peab laekuma ainult ühte riiki.

Tuhanded eestlased pendeldavad üle Soome lahe, olles töötajatena korraga hingekirjas nii Eestis kui ka Soomes. Nende palgalt laekub sotsiaalmaks mõlemasse riiki. See puudutab arste, õdesid ja hooldajaid, kes teevad osa valveid Eestis, osa Soomes. Samuti puudutab see ehitajaid ja kõiki teisi, kes töötavad mõnel Eesti ja mõnel Soome objektil.

Mitteametlikel andmeil võib selliseid eestlasi olla Soomes kuni 6000. Kuigi otseses mõttes ei tööta inimesed kahes riigis sugugi samal ajal, vaid ikka mõne päeva või nädala ühes riigis ja siis jälle teises, rikuvad nad seadust ja võivad jääda pensionirahast ilma. Nimelt nõuavad EL-i reeglid, et sotsiaalkindlustushüvitisi (sh haigusraha) ja pensioni võib sama aja eest saada ainult ühest riigist ja kindlustatud saab olla korraga ainult ühes riigis, samuti peab sotsiaalmaks laekuma korraga ainult ühte riiki ja nimelt sellesse, kus inimene teeb rohkem tööd.

Seda reeglit on oluline teada, sest korraga kahes riigis töötades on suur oht jääda ilma nii haigushüvitistest kui ka osast pensionist. Seni on kahes riigis töötamine paljudele olnud ainus võimalus teenida head palka ja elada vähemalt osaliselt kodumaal. Teisest küljest on kahes riigis töötamine võimaldanud teenida endale välja inimväärne Soome pension (keskmiselt ligi 1500 eurot). Isegi kui ollakse teadlikud nõudest, et sotsiaalmaks peab laekuma ainult ühte riiki, ei ole seda alati järgitud, sest juhul kui töötaja on enamiku tööaega ametis Eestis, laekub ka tema Soome töö sotsiaalmaks Eestisse ja haigushüvitist saab ta Eesti seaduste järgi. See pole aga ahvatlev: kui Soomes saab haigushüvitist alates esimest päevast, siis Eesti seaduste järgi alates neljandast ja siis ka kõigest 80% palgast.

Üllatus pensionile minnes

Soomele vastavate haigushüvitiste või Soomest lisapensioni teenimine on ka seaduskuulekaks jäädes võimalik, kuid selleks tuleb töötada kas üksnes Soomes või töötades kahes riigis, peab sotsiaalmaks laekuma Soome ehk sealne töökoht olema enamusajaga. Muul juhul laekub Soome palgalt makstav sotsiaalmaks Eestisse.

Kuigi esialgu on lihtne süsteemi petta ja mitte teada anda, et töötatakse kahes riigis, maksab see kätte. Nimelt kui inimene hakkab pensionile minema, siis vaatab sotsiaalkindlustusamet tema pensionikogumisaastaid ja vahetab ka infot teiste riikidega. Sama kehtib haigushüvitiste korral. Kui kahe riigi kindlustusperioodid kattuvad, hakatakse uurima, kummas riigis oli sel ajal põhitöökoht. Kui üks riikidest on perioodid maksmiseks endale võtnud, siis teine riik enam samade perioodide eest ei maksa. „Põhimõtteliselt on võimalik, et üks pool võib keelduda pensioni maksmisest,” kinnitas SKA välispensionide ja -toetuste osakonna juhtivspetsialist Merle Trufanova.

Mida peab töötaja tegema, et sotsiaalmaksuprobleem korda ajada?

Soome Eläketurvakeskusse või Eesti sotsiaalkindlustusametisse tuleb esitada avaldus (seda saab teha ka interneti teel) ja siis arvutavad juba spetsialistid, kus inimene peamiselt töötab. Kui töömaht pole kindel – näiteks arst ei tea, kas ta teeb poole aasta pärast Soomes rohkem valveid kui praegu –, siis peab ta seda vähemasti ennustama.

Selle alusel paneb sotsiaalkindlustusamet paika, kumba riiki peaks laekuma töötaja sotsiaalkindlustusmaks. Töötaja saab vastava tõendi ja peab selle oma teise riigi tööandjale ette näitama. Kui inimene töötab Eestis rohkem, siis peab tema Soome tööandja end Eesti maksuametis registreerima ja tasuma töötaja eest siia Eesti sotsiaalmaksu. Soomes töötamise ajal rakendub siis eestlasest töötajale Eesti haigushüvitise kord ja ka pensioni teenib ta Eesti pensionisüsteemi järgi.

Vaata digilehest lisa