Pensioniealisel on teise samba kontole kogunenud keskmiselt üle 6600 euro, mille väljamaksmiseks on kolm võimalust: teise samba pensionileping, fondipension või ühekordne väljamakse.
2013. aasta lõpus oli Eestis ligi 22 000 vanaduspensionäril õigus saada teisest sambast raha, kuid väljamaksete avalduse esitas 16 388 inimest ehk veerand vanaduspensioni ikka jõudnutest jätkasid tööl käimist ja II sambasse kogumist. SEB andmetel on pensioniealisel keskmiste näitajate põhjal teise samba kontole kogunenud üle 6600 euro.
Vara on kogutud vaid kümme aastat
„Kuna teise pensionisamba väljamaksete teema muutub üha aktuaalsemaks, siis kindlustuslepingu sõlmimisel tasub tähelepanu pöörata kolmele näitajale - garanteeritud aastaintressi määrale, lisakasumile, mida on kindlustusselts lisaks regulaarsele pensioni väljamaksmisele kohustatud jaotama ja oodatavale elueale, mida kasutatakse väljamaksete hinnastamisel," ütles SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
Holsti sõnul on tänased teise samba pensionärid tavapärase 30-40 aasta asemel kogunud vara vaid 10 aastat, mistõttu on selle mõju keskmisele vanaduspensionile pigem tagasihoidlik. „2013. aastal oli kindlustusseltsiga sõlmitud teise samba pensionilepingu suurus keskmiselt 47 eurot kuus (aasta varem 44 eurot), fondipension 33 eurot kuus ja keskmine ühekordne väljamakse 927 eurot," sõnas Holst.
Proportsioonid muutuvad
Juhul kui isik liitus teise sambaga 2002. aastal, jätkas sissemakseid perioodil 2010-2011, tal oli kogu selle aja keskmine palk, tema varade tootlus kõikide fondide keskmine ning ta jäi 2014. aastal pensionile, siis ulatuks tema pensionivara maht 6651 euroni.
„Kuid tulevikus loomulikult proportsioonid muutuvad. Kui eeldada, et alates teise samba loomisest 2002. aastal lisapensioniraha kogunud meesterahvas läheb 2037. aastal pensionile, siis keskmise palga puhul on temal kogunenud 60 000 eurot," märkis Holst.
Kokku on Eestis ligi 656 000 teise pensionisambaga liitunut. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Eestis ligi 303 000 vanaduspensionäri ning tänase sündimustaseme püsimise korral jõuab üle 65-aastaste arv Eestis praeguselt 18 protsendilt 2050. aastaks 25 protsendile.
