* Raamatupidaja peab üle kontrollima iga töötaja liitumise

* Maksuametile laekumata summalt tiksub päevas 0,06 protsenti intressi

Firma raamatupidaja töö korrektsusest sõltub, kas pensionireformi II sambaga liitunute kaks protsenti palgast kantakse üle maksuameti arvele.

“Kui raamatupidaja ei kanna maksuametile õigeaegselt ja täpselt üle II samba makseid, peab firma maksma sõltuvalt ülekandmata summast intressi 0,06 protsenti päevas,” ütles maksuameti peadirektori asetäitja kohusetäitja Kaja Tamm.

Oktoobri lõpu seisuga oli väärtpaberite keskregistrile üle kantud 47,8 miljonit krooni, toppama oli jäänud 9,7 miljonit krooni.

Kui ühe töötaja makse jääb laekumata:
• Töölise palk 10 000 krooni
• Fondi peab laekuma igal kuul: 6% palgast ehk 600 krooni
• Ettevõttes on 20 töölist
• Laekumiste kogusumma: 12 000 krooni
• Kui ühe töölise makse ehk 600 jääb laekumata
• Intress: 0,06%x 600 =
0,36 kr /päevas
• Kuu aega viivitust 30x0,36=10,80 krooni
• See summa jagatakse proportsionaalselt kõigi töötajate vahel sõltuvalt palga suurusest. Võrdsete palkade korral: 10,80/20=0,54 krooni
• Iga töötaja pensionifondi laekub 0,54 lisakrooni.

Kui firmas on näiteks 20 töötajat ja ülekantav summa on 12 000 krooni ning ühe inimese 600 krooni suurune makse jääb maksmata, siis tuleb firmal maksta intressi selle maksmata jäänud tuhande krooni pealt.

Tamme sõnul on selle asja juures väike konks: “Kui firmal on näiteks tehtud 500 krooni suurune ettemakse käibemaksu osas, siis arvestatakse see summa II samba maksest maha ja ettevõtte tegelik võlg on hoopis 100 krooni. Selle pealt tiksub siis ka intress.”

Seda puuduvat makset ei loeta maksuametis siiski mitte ühe inimese maksu mittelaekumiseks, vaid valesti makstud kogusummaks, st et igalt inimeselt jäi laekumata mingi summa. Kui ettevõte lõpuks puuduva summa koos intressidega ära maksab, jagatakse laekunud intress proportsionaalselt kõigi töötajate vahel, sõltuvalt nende pensionimakse suurusest.

Raamatupidaja peaks kindlasti üle kontrollima kõigi töötajate liitumised, sest keegi töötajatest võib unustada sellest teatamise ja nii jääb temalt makse kinni pidamata. Üks kinnipidamata või ebakorrektselt kinnipeetud makse tähendab aga kogu asutuse selle kuu maksete toppamist ja deklaratsioonide tagastamist.

“Raha liigub suunal tööandja-maksuamet-EVK-fond ehk raha liigub lõppsihina pensionifondi, mitte osakule. Raha liikumine kajastatakse pensionikontol ja raha eest ostetakse osakuid ehk lihtsamalt öeldes vahetatakse inimese raha tema valitud pensionifondi osakute vastu,” rääkis Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor Kaidi Oone.

“Kui olete kindel, et osakud peaksid olema pensionikontol, kuid neid pole, siis tuleb selgitust küsida tööandjalt.

Pangad ja fondivalitsejad ei saa siin aidata, kuigi inimesed pöörduvad ekslikult just nende poole,” rääkis Sampo Varahalduse arendusjuht Peeter Schamardin.

Maksuamet kavatseb deklaratsiooni vigadest teavitada raamatupidajat lisaks e-maksuametile ka e-maili ning mobiiltelefoniga. “Selleks vajame aga numbreid ja aadresse, mille kaudu saaks deklaratsiooni esitajaga ühendust võtta. Vähe on kasu numbrist, mis ei vasta või on antud kellegi kolmanda kasutusse ning meiliaadressist, mida ei loeta,” rääkis Tamm.

Kui ettevõtte raamatupidaja täidab oma kohustusi vigadeta, on iga kuu laekumine kontol näha. Kui aga raha edastamisel maksuametile on tehtud viga, siis võib juhtuda, et vea parandamisel laekuvad mitme kuu maksed korraga. Sellisel juhul saab raha laekumist kontrollida, kui vaadata laekunud summa suurust. Summa peab olema kuus protsenti teie brutotasust.