Kõige enam toimus eelmisel aastal tööõnnetusi kaubanduse, metallitööstuse, ehituse, puidutööstuse ning veonduse ja laonduse valdkonnas.

Tööõnnetuste ennetamise esimeseks sammuks on töökeskkonna riskianalüüsi koostamine, mis on kõikidele tööandjatele kohustuslik. Õnnetused võivad aga siiski töökohal juhtuda, nii on oluline teada õiguslikke nüansse – kellele peab õnnetusest teada andma, millise aja jooksul, kes alustab uurimist ja millised on tööandja kohustused.

Näiteks kui kannatanu tööõnnetusest teada ei anna, jääb ta ilma seadusega ette nähtud haigushüvitisest, mida haigekassa maksab tööõnnetuse või selle tüsistuse korral alates haigestumise teisest päevast 100% ulatuses, maksimaalselt 182 päeva.

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120029388/jurist-vastab-kuidas-tooonnetuse-korral-toimida-ja-kellelt-nouda-kahju