koondamishüvitis

Töötaja koondatakse 30.aprillil. Koondamishüvitist arvestatakse 6 kuu keskmise põhjal oktoober 2015 kuni märts 2016. Selle aja jooksul on palk muutumatu, seega keskmist ei tule arvestada ja koondamishüvitiseks on kuupalk.
Detsembris sai jõulutoetust, mida aga ei käsitleta palgana ja keskmiste hulka ei arvata. Töötukassast saab ta 2 kuu kesmise koondamishüvitise(töötanud üle 20 aasta), mis teadupärast arvestatakse teisiti, sest arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Seega töötukassast saadav hüvitis peaks olema suurem kuna arvestus teistsugune, kuigi palk sel perioodil pole muutunud, kuid arvestatakse kalendripäeva töötasust ja arvesse läheb ka jõulutoetus, mis tööandja keskmise arvestusse ei lähe.
On see mõtteviis õige?

Koondamishüvitist tööandja puhul keskmise põhjal arvestatakse natuke teistmoodi kui keskmist nt. puhkuse puhul. Saadan lingi näitest
lvrkk.ee/kristiina/Ave_Nukka/keskmine_to...u/koondamishvitise_a rvutamine.html

Koondamisel tuleb töötajale maksta ühe kuu keskmine töötasu. Keskmise kuutasu arvutamiseks tuleb kõigepealt leida keskmine tööpäevatasu.
Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad ja aluseks võetakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasud.See tähendab, et kui koondamistasu tuleb välja maksta septembris, siis arvutamise aluseks tuleb võtta märts-august töötajale makstud töötasu.
Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse nimetatud 6-kuise ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral TLS § 19 alusel (nt. puhkuse või haiguse päevad).
Keskmise kuutasu saamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu selle arvutamise aluseks olnud 6-kuise ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga.