Artiklid

Liiga palju ohutusrikkumisi ehitussektoris – elud on ohus!

Tööohutus pole valik, vaid kohustus – igal päeval, igal ehitusplatsil. Lugupeetud tööde tellijad ja peatöövõtjad Soovime teid teavitada murettekitavast probleemist, mis puudutab töötajate ohutust ehitustöödel. Viimastel kuudel oleme täheldanud mitmeid juhtumeid, kus ehitusettevõtted ei ole järginud kehtivaid ohutusnõudeid, seades sellega oma töötajad tõsisesse ohtu. Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1251/liiga-palju-ohutusrikkumisi-ehitussektoris-elud-ohus

Kas tööandja on kohustatud andma lapsevanemale lapse aktusele minekuks vaba päeva?

Töötaja küsib: minu laps käib põhikoolis ja 2. septembril on tal aktus. Kas tööandja on kohustatud mulle andma sel päeval vaba päeva, et saaksin aktusel osaleda? Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist: Töölepingu seadus ei kohusta tööandjat andma töötajale vaba päeva lapse esimesel koolipäeval. Tegu ei ole riiklikult kehtestatud vaba päevaga. See tähendab, et kui töötaja tööpäev langeb kooliaktuse päevale, siis peab töötaja olema töökohal. Edasi loe : https://ww

Mis 4-päevane töönädal? Hoopis Kreeka oma tagasipöördumisega 6-päevase poole võib olla uus teenäitaja

Mis põhjusel on Kreeka töökorraldus sellist suunda võtmas, mida see kaasa toob ning kas ja kuidas oleks võimalik probleemi lahendada, arutleb Yale’i ülikooli majandusprofessor Pinelopi Koujianou Goldberg. Üks minu rõõmsamaid mälestusi [1970ndatel aastatel - toim] Kreekas üles kasvamise ajast oli teade, et kooli- ja töönädal lühendatakse kuuelt päevalt viiele. Kuna mäletan, et ka mu kaasmaalasi rõõmustas see muutus, olin üllatunud, kui hiljuti lugesin, et Kreekas hakkas kehtima seadus, mis lubab

Karjääripööre: hukatus või uus algus?

Oluline on mõista, et karjääripööre ei ole isiklik ebaõnnestumine, vaid loomulik osa professionaalsest teekonnast. Kui tunned kahtlusi, siis on sobiv aeg analüüsida nende põhjuseid ja otsida lahendusi, soovitab Citadele panga juhatuse liige Rūta Ežerskienė.   Tööheaolust rääkides kuuleme termineid nagu “vaikne lahkumine” ( quiet quitting ) ja “minimaalse panuse esmaspäev” ( bare minimum Monday ). Nende kontekstis räägitakse aina rohkem ka karjääripöördest, vahel ka karjäärikriisi nime

PALGAKALKULAATOR | Valitsus vajutab maksumuudatustega gaasi põhja. Vaata, kuidas see sinu teenistust mõjutab

Näiteks keskmise töötasu puhul jääb tuleval aastal praegusega võrreldes vähem raha kätte, aga selle korvab maksuküüru kaotamine aasta hiljem.     Õigemini, kui maksuküür kaob, siis oleks 2026. aastal tulemuseks praegusega võrreldes märgiline võit. Keskmine brutopalk oli statistikaameti andmetel tänavu esimeses kvartalis 1894 eurot. Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120312056/palgakalkulaator-valitsus-vajutab-maksumuudatustega-gaasi

PIDU LÄBI: seaduseelnõu muudab ametnikust vabanemise kergemaks

Riigitöötajate magus elu on muutumas: juhtivametnike lepingud muutuvad tähtajaliseks, lahkujatele makstavatele hüvitistele pannakse lagi ja koondamisest etteteatamise aeg lüheneb. Rahandusministeerium tahab muuta avaliku teenistuse seadust, mille tulemusel läheb riigitöötajate magus elu mõrumaks.   Edasi loe: https://www.ohtuleht.ee/1112226/pidu-labi-seaduseelnou-muudab-ametnikust-vabanemise-kergemaks

Heido Vitsur: Eestis on vaesuse piir 1600 eurot kätte

LHV analüütik ja majandusteadlane Heido Vitsur andis tänases Vikerraadio hommikuprogrammis saatejuhtidele definitsiooni, kes on Eestis rikas ja kes vaene. Tänases Vikerraadio hommikuprogrammis kõneles LHV analüütik ja majandusteadlane Eesti hinnatõusust. Vitsur märkis, et on juba kolm aastat tige, sest pole tehtud mitte midagi, et pidurdada Eesti hinnakasvu ja me anname sellele hoopis hagu alla hindu valitsuse otsusega suurendades. Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/8074029/heido-vitsur-

Välismaalaste seadus karmistab välistööjõu toomist Eestisse

Välismaalaste seaduse muutmise tulemusena digitaliseeritakse riigile aruandmine, kuid elamisloa saamiseks tuleb ettevõtte tööandjal registreerida vähemalt aastapikkune tegelik majandustegevus Eestis. Siseministeerium on esitanud seaduse muutmise eelnõu, mis puudutab välismaalt sisenevat tööjõudu. Seaduse järgi elamislubade taotluste menetlus digitaliseeritakse ja ainuke võimalus riigiga suhtlemiseks hakkab olema politsei- ja piirivalveameti kaudu. Edasi loe: https://www.err.ee/160941

Kas tööandja iga etteheidet saab käsitleda töökiusuna?

Töökiusu mõiste on õigusaktides selgitamata jäänud, seetõttu on sagenenud juhtumid, kus töötaja kaebab töökiusu üle, esitab lahkumisavalduse ning soovib, et kiusamise fakt tuvastataks ja tema üleelamised talle hüvitataks. Missugused on aga tegelikult töökiusuna käsitletavad olukorrad? Vanemapuhkuselt naasnud töötaja avastab, et tööandja kolimisel teistesse kontoriruumidesse ei ole töötajal enam oma töökohta (st lauda) ja tööandja võimaldab töötajale kodukontori, luues selleks vajalikud tingimus

Kuidas paigaldada kaitsekate, et sõrmed oleksid saagimisel kaitstud?

Töötaja küsib: Töötan puiduettevõttes ja vahetevahel tuleb mul töötada ka ketassaepingil. Sellel töötades tunnen ohtu, et sõrmed võivad sattuda vastu saeketast. Ketta kohal on küll kaitsekate, mille küljes on saepuru eemaldamiseks toru, aga see kaitsekate on nii kõrgel, et võin sellegipoolest kogemata sõrme lõigata. Ülemus ütleb, et seda katet ei tohi madalamale lasta, sest siis koguneb töölauale liiga palju saepuru. Vastab Rein Reisberg, töökeskkonna konsultant: Saeketta kaitse on õige se

Kai Realo: pole mõtet oodata, et midagi läheb odavamaks, vaid meie peame saama rikkamaks

Kui kunagi oli popp ütlus „kõik hea siin ilmas on kas ebaseaduslik, amoraalne või paksuks tegev“, siis nüüd tuleb tunnistada, et liigume suunas, kus kõik, mis on hea, on kallis ja kõrgelt maksustatud, kirjutab Eesti Konjuktuuriinstituudi uuringu esitluse järel Tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo ajalehe Eesti Päevaleht arvamusveergudel. Ma ise arvan, et viie kalleima riigi hulka me veel ei jõua, sest kuigi toit ja tarbekaubad on Eestis kõrgema hinnaga kui mitmes Euroopa riigis ning

Kliimaministeerium veab meremeestega läbirääkimisi töölepingutingimuste üle

Kliimaministeerium veab kompromissiläbirääkimisi tähtajaliste töölepingute, töö- ja puhkeaja ning ka ületöötundide regulatsiooni üle.     Kliimaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad kohtusid Eesti laevaomanike liidu ja Eesti meremeeste sõltumatu ametiühinguga. Üheskoos kaalutakse merenduse tööseadusandluse ühtlustamist rahvusvaheliste standardite ja praktikatega, et toetada Eesti laevandussektori konkurentsivõimet

KOONDAMISED JA RASVASED HÜVITISED | Dannar Leitmaa: „kummi venitavaid“ ametnikke ei saa lahti lasta ega tööle panna

Eelmise aasta lõpus istusin kohvilaua taga ühe riigiameti juhiga. Ta vabandas, et tal on mõtted hajali, sest järgmisel päeval pidi ta minema ühe asutuse töötaja töölepingut lõpetama. „Koostöö ei laabu ja ta ei tee enda ülesandeid ära,“ lausus riigiasutuse juht. „Aga kuna ta inimtüüp on selline, kes endal viga ei näe, siis võib kindel olla, et ta kaebab kõigile. Ka teile kindlasti.“ Vallandamine (ka koondamine) on mõlemale osapoolele traumeeriv. Koondamine toimub e

Heleri Michalski: seitse põhjust, miks tööandjana soosida digirändlust

Digirändlus ehk töötamine välisriigist on põnev elamise viis, millest ka tööandjad võiksid profiiti lõigata, kirjutas Äripäevas kolumnist, kommunikatsiooniekspert, tööelu kogemusnõustaja ja meditatsiooniõpetaja Heleri Michalski. Digirändlus (diginomaadlus), kaugtöö, workation ning muud koroonajärgsel ajastul hoogu saanud töönähtused tekitavad järjest enam diskussiooni. Seda nii tööõiguse vaatenurgast, aga ka näiteks seepärast, et nende kohta ei ole veel kujunenud üheseid termineidki. Edasi loe

Töötüdimus, tülpimus ja igavus – kuidas neile leevendust leida?

Peaaegu poolel töötajatest on igav, töötamine tundub neile tüütu ning tööpäeva lõpuks on nad tülpinud ja tüdinud – nii on selgunud mitmest ameeriklaste hulgas viimastel aastatel tehtud uuringust. Näiteks 2023. aasta uuringus osalenud 2000 töötavast USA täiskasvanust ütles 46%, et neil on igav vähemalt kolmel päeval töönädalas. Eesti inimesi kimbutavad tüdimuse ja tülpimuse kõrval ärevus, muretsemine, frustratsioon ja töökurnatus. Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/07/30/tootudimus

Tervisekontroll – kas tüütu kohustus või pikaajaline investeering tervisesse?

Tööandja peab korraldama oma töötajatele tervisekontrolle ning töötajal on seadusejärgne kohustus seal käia. Kas tervisekontrolli nähakse tüütu kohustusena ja missugust kasu toob tervisekontroll nii ettevõttele, töötajale kui ka ühiskonnale laiemalt? Tihtipeale seostatakse tervisekontrolli peamiselt mõõtmise, kaalumise ja nägemiskontrolliga, ent selle tegelik eesmärk on siiski hinnata töötajate terviseseisundit, sh vaimset tervist ja töötingimuste sobivust ning selgitada välja tööst tingitud ha

Milline palk on ajateenistuse läbinud meestel?

Möödunud nädalal alustas mitu tuhat noort ajateenistust Eesti kaitseväes. Selle sündmuse eel analüüsis statistikaamet kaitseministeeriumi tellimusel ajateenistuse läbinute tööturukäitumist ajateenistuse järel. Tulemustest selgus, et ajateenistuse läbinud teenivad hiljem suuremat keskmist kuupalka kui need, kes ajateenistust läbinud ei ole. Ajateenistuse läbinutest on kõige kõrgemad palgad küberväejuhatuses teeninutel. Statistikaameti analüüs võrdles aastatel 2006–2021 ajateenistuse läbi

Mida teha, kui töökohas on liiga palav?

Töötaja küsib: soojade suveilmadega tõuseb temperatuur töökohal lausa 30-35 kraadini. Sellises kuumuses ma 8-9 tunniseid tööpäevi teha ei jaksa. Tööandja ütleb aga, et tema ei saa ilma muuta. Mida ma teha saaksin? Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab tööandja kujundama ja sisustama töökoha selliselt, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säiliks töötaja töövõime ja heaolu. Edasi loe:https://www.tooelu.ee/et/uudised/1246/mida-teha-kui-tookohas-liiga-pa

Kui suur peab olema Ukrainast pärit töötaja töötasu?

Tööandja küsib: Kui suur peab olema Ukrainast pärit töötaja palk? Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist: Ukraina kodanikul või Ukrainas rahvusvahelise kaitse saanud isikul ja nende pereliikmetel, kes elasid Ukrainas enne 24. veebruari 2022 ja lahkusid sealt 24. veebruaril 2022 või hiljem, ning kellel ei ole kehtivat Eesti viisat ega ajutise kaitse elamisluba, on seadusest tulenev õigus Eestis viibida ja töötada, isegi kui muud alused on lõppenud. Samuti kehtib s

Kuidas jõuda tervena töölt koju? Arvamusfestivalil lahkame terveks jäämise ja saamise erinevaid tahke

Kujuta ette olukorda, kus töötaja on mitukümmend aastat töötanud keevitajana, tõstnud raskeid rauast torusid ja seisnud sundasendis. Nüüd on tal kutsehaigus, mistõttu on tal regulaarsed valud ja ta võtab valuvaigisteid ning istub kodus, sest ei saa enam töötada ega sporti teha. Paraku puudub Eestis ühtne tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustussüsteem, mis tähendab nüüd suuremaid kulutusi nii ravimitele kui ka töö kaotuse näol. Praegu oleme Eestis olukorras, kus tööõnnetuse või kutsehaigest

20 aastat tagasi unistati müügitööst, ametiautost ja lisapuhkusest

Eesti töömaailm on 20 aastaga totaalselt muutunud. Kohal pidi käima kellapealt, aga töö produktiivsus oli madal, paindlikkuse asemel unistati mobiiltelefonist, pikast puhkusest ja 13. palgast. Toonast tööelu argipäeva meenutavad 20 aastat tagasi Eestis tegevust alustanud personalifirma Manpower töötajad. Värskelt Euroopa Liiduga liitunud Eestis oli keskmine palk 466 eurot, Harjumaal 550. Praegu on keskmine palk umbes neli koda kõrgem, aga ostujõud keskmise pal

Ekspert soovitab: 5 asja, mida tasub suurimatest prohmakatest õppida

Euroopa andmekaitse järelevalveasutused on selle aasta esimese kuue kuuga määranud GDPR nõuete rikkumiste eest 107,3 miljonit eurot trahve. Sel aastal määratud trahvid pakuvad väga head ülevaadet levinud probleemidest andmekaitse valdkonnas. Kindlasti on täna teadlikkus suurem ja olukord inimeste andmete kaitse valdkonnas palju parem, kui veel mõned aastad tagasi, kuid sel aastal määratud trahvid näitavad ilmekalt, et arenguruumi on. Näiteks tugevad andmeturbe meetmed on täna võtmesõna ning mit

Enam kui miljon kandideerimist paljastavad kõrgeima ja madalaima konkurentsiga ametikohad

Töötajad on tänavu erakordselt aktiivselt tööd otsimas ja tööandjatele on edastatud hetkeseisuga juba enam kui miljon kandideerimisavaldust, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika. Ettevõtjad on aga sel aastal avaldanud 23% vähem tööpakkumisi kui eelmisel, mistõttu on kasvanud konkurents vabade ametikohade nimel. Kui 2023. aasta esimesel poolaastal kandideeris ühele vabale ametikohale keskmiselt 39 töövõtjat, siis tänavu on see arv 52. Võrdlusena konkureeris 2020. aasta tervisekriisi ajal üh

Marika Raiski: on oluline, et töötajad keerulistest teemadest ka päriselt midagi aru saaks

Mida suuremaks kasvab organisatsioon, seda keerukamaks muutub ka kõigile ettevõtte töötajatele pädeva ja üheselt mõistetava info jagamine. Kui väikses majas ongi tavaline, et kõik töötajad on oskustelt umbes samal tasemel ja teavad valdkonnast sama palju, siis ühel hetkel see muutub. Ühel hetkel ei saa enam lihtsalt eeldada, et kõik töötajad suudavad kogu infot ühtmoodi mõista. Kui see unustada, võib tagajärjeks olla segadus või halvemal juhul kaos. See on aga miski, mida liiga tihti juhtub. Mi