Artiklid

Punastamine võib töö leidmisel takistuseks saada

Konsultatsioonifirma Talentor Estonia juhtivkonsultant Marit Antiku sõnul võib punastamine töökoha saamisel takistuseks saada, ka ei sobi sellise hädaga kimpus inimene igale töökohale.«Punastamine intervjuudel on üldiselt päris loomulik nähtus. Enamiku inimeste jaoks on tööintervjuul osalemine eriline ja uudne olukord, mis tekitab kontrollimatu ja automaatse naha laiguliseks või punakaks värvumise. See avaldub peamiselt intervjuu algusminutitel, kadudes ajapikku ära,» selgitas Marit Antik. Ta tõ

Tööinspektsioon: eestlaste tööpäevad venivad lubamatult pikaks

Tööinspektsioon tuvastas eelmisel aastal läbi viidud töö- ja puhkeaja sihtkontrolli käigus 46 rikkumist.Pea kõigis kontrollitud ettevõtetes esines igapäevase ja iganädalase puhkeaja rikkumisi. Leidus töötajaid, kelle tööpäev kestis üle 13 tunni kuigi eeldused nii pika tööpäevaks olid täitmata.Ühes ettevõttes oli töötajate keskmine tööaeg 7-päevases ajavahemikus keskmiselt 60 tundi.Kuues külastatud ettevõttes ei vastanud tööandja ja töötaja kokkulepe tööaja osas tegelikkusele. Töölepingus kokku l

Ettevõtetes esineb mitmeid tööajaga seotud rikkumisi

Tööinspektsioon tuvastas eelmisel aastal läbi viidud töö- ja puhkeaja sihtkontrolli käigus 46 rikkumist. Ühes ettevõttes oli töötajate keskmine tööaeg 7 päeva jooksul keskmiselt 60 tundi. Sihtkontrolli käigus külastasid tööinspektor-juristid üle Eesti 17 ettevõtet. Tööinspektsiooni peajuristi Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on tööajaga seotud rikkumistel kolm peamist põhjust: „Esiteks: ettevõtja ei tunne seadust. Teiseks: töötaja ei ole oma õigustest teadlik ega oska oma õigusi nõuda. Kolmandaks: tö

Töövõtjate ootused tööandjatele on kõrgemad kui kunagi varem

Kaire TalvisteLihttöölised küsivad kõrget palka, spetsialistid tahavad areneda ja mainekat töökohta.Tööjõuturg on olnud viimasel aastal selges muutumises: tööpakkumiste hulk on tõusnud ning konkurents väärt töötaja pärast kasvab. „Toimunud muutust tajuvad ka töövõtjad ning ei saa pahaks panna, et nad tekkinud olukorda ära kasutavad,” ütleb personaliotsingu ja -rendiga tegelev Recruitment Estonia OÜ juhatuse liige Triin Raamat-Kuus. Töövõtjate ootused tööandjatele on kõrgemad kui kunagi varem nin

Jurist vastab: Töölepingust ja palga maksmisest

Helve ToomlajuristTöötasin kalmistu korraldajana töövõtulepinguga. Olin tööl tööandja määratud kindlatel päevadel ja kellaaegadel, talvel 3 korda nädalas ja maist kuni oktoobrini 5 päeva nädalas. Kas on õige, et ma ei saanud puhkuseraha, kuigi käisin tööl nii, nagu tööandja tahtis? Mina saan aru, et kui on töövõtuleping, pean tegema töö ära ettenähtud ajaga siis, kui ise tahan, mitte kindlatel kellaaegadel.Tööandja poolt kindlaks määratud tööaeg on ainult üks võimalikest töölepingule omastest ti

Jurist vastab: kui töötaja kutsutakse tööle valveaja sees, siis kas see on ületunnitöö?

Tööandja küsib:Palun täpsustada valveaja eest töötasu määramist.Kas valveaja eest on õigus kokku leppida töötasu suurendamises summa võrra, mis moodustab 1/10 kuu töötasust või peab tasu siiski arvestama tunnipõhiselt? Kui töötaja kutsutakse tööle valveaja sees, siis kas see on töötaja jaoks ületunnitöö? Kas üldse saab sisalduda kuutöötasus ka tasu valveaja eest nagu näiteks summaline öötöö tasu sisaldub kokkulepitud töötasus?Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:Töölepingu seadu

Kõige rohkem haigestuvad tööl müüjad ja õmblejad

Mullu diagnoositi naistel tööga seotud haigusi 143 korral ja meestel 86 korral ning haigestumisi esines enim müüjatel, kokkadel, õmblejatel ja koristajatel.Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialisti Silja Soone sõnul pöörduvad naised arsti juurde lihtsalt varem, teatab tööinspektsioon. «Naised tunnevad suuremat vastutust ja võib olla mõtlevad ka rohkem selle peale, et mida kiiremini nad oma probleemidele reageerivad, seda kiiremini saavad ka abi,» tõdes Soon. Ametialade lõikes diagnoositi

Ametiühingud: alampalk on vajalik, jätkame selle tõstmist

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson kinnitas, et Eesti ametiühingud jätkavad kindlasti alampalgakokkulepete sõlmimist ja teevad järgmise ettepaneku alampalga tõusuks tänavu suvel.„Kuigi alampalk enamust töötajatest ei puuduta, on siiski palju töötajaid, kelle jaoks on see toimetulekuks ülimalt tähtis,” rääkis Peterson. „Unistan olukorrast, kus täisajaga töötav inimene ei peaks pere elatamiseks sotsiaaltoetusi taotlema. Kuni see ei ole saavutatud, jätkame vanal kursil,” lubas Pete

Ekspert: juht ei pea tingimata töötajatest enam teenima

Lauri Varik, Arp MüllerTTÜ organisatsioonijuhtimise professor Milvi Tepp leiab, et paljud Eesti tippjuhid on ülemakstud ning juht ei peaks asutuses sugugi olema kõrgeima palgaga.Tepp selgitas usutluses Vikerraadiole, et mujal Euroopas ei ole ammu töötasu määrad organisatsioonides enam hierarhiaga määratud, sest põhiline on isiku võime luua lisaväärtust.Professor leiab, et me ei tohiks karta kõrgeid palkasid, vaid viletsaid tulemusi, mis selle kõrge palka eest antakse. Samas möönab ta, et kohati

Peterson: madala- ja kõrgepalgaliste vahel on liiga suur kontrast

Elo EllermaaMöödunud nädala lõpul sünnitas avalikkuses elavat arutelu ettevõtluse arendamise sihtasutuse uue juhi 6500-eurone kuupalk, ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoni hinnangul on aga probleem eelkõige liiga suures kontrastis madala- ja kõrgepalgaliste vahel.Varem on kõneainet pakkunud nii RMK, maanteeameti kui ka Estonian Airi juhi palganumber. Osaliste arvamused lähevad lahku, kuid ühes on kõik ühte meelt - probleem algab teisest otsast ehk neist, kes liiga vähe palka saavad, vahe

Mida teha töötute noortega?

Värskete statistikaameti andmete järgi on Eestis iga viies 15–24-aastane inimene töötu. Riigi ambitsioonikate plaanide järgi aga peaks juba paari aasta pärast noorte töötus siinmail olema kahanenud 15 ja aastaks 2020 lausa 10 protsendile.Riigi seisukohalt on noored, kes kuskil ei õpi ega tööta kallis lõbu – Praxise andmeil ulatub noorte töötusest tulenev kulu Eestis lausa 238 miljoni euroni aastas, mis on 1,5 protsenti SKTst.Leevendust noorte töötusprobleemile peaks tooma loodav nn noortegaranti

Töötukassa tööharjutuse teenus aitab tööle lähemale

Töötukassa läbiviidud tööharjutuse teenuse analüüsist selgus, et kuigi tööharjutusele suunatud inimesed on tööturust kaugel, on pärast harjutusel osalemist märkimisväärne osa neist asunud tööle või osalenud mõnel teisel tööturuteenusel.Möödunud aasta lõpus valminud tööharjutuse analüüs annab ülevaate, millised töötud tööharjutusel osalesid ning mis neist pärast teenuse lõppemist on saanud. Analüüsis vaadeldi 2010. ja 2011. aastal tööharjutuse teenusel osalemist alustanud tööotsijaid. Kahe aasta

Neli asja, mida iga tööd otsiv naine peaks tegema

Naistel on õigus saada vastassooga võrdselt tehtud töö eest võrdset palka. Olukord hakkab küll tasapisi paranema, kuid paraku on teada, et palgalõhe on visa kaduma ja arenemisruumi on ohtrasti.Finantsekspert Neale Godfrey kirjutab Huff Postis, mida iga naine peaks uut töökohta otsides silmas pidama.Enne töövestlusele minekut tasub kodutöö ära teha ja uurida põhjalikult, milline on keskmine palk samaväärsetel ametikohtadel. Kindlat summat sa ei leia, kuid saad ilmselt teada, milline on mõistlik p

Puuktööotsijad pressivad tööandjatelt raha välja

Tööõiguse konsultandi Heli Raidve kinnitusel on Eestis teadaolevalt 6-7 nn puuktööotsijat, kes tööle kandideerimisel provotseerivad küsima isiklikke küsimusi ning mittevalituks osutudes pressivad tööandjatelt raha välja.Heli Raidve selgitas ETV saates "Terevisioon", et tegemist on lugudega, millest väga palju ei räägita ja kirjutata - nn puuktööotsijate lood, vahendab ERR Uudised."Meil Eestis on tekkinud teadaolevalt kuus kuni seitse inimest, kelle skeem on selline, et nad kandideerivad, valetav

SEB: naiste pension on tulevikus väiksem kui meestel

Naiste keskmiselt 30 protsenti madalam palk ja lastega töölt eemalolek, sellest tulenev väiksem finantsvõimekus paneb küsimärgi alla naiste tulevikus saadava pensioni suuruse, teatas SEB tänases pressiteates. «Naised kaotavad suuresti pensioni I samba arvelt, kuna lastega kodus oldud aeg vähendab tööstaaži, mis on aluseks riikliku pensioni suuruse arvutamisel. Kui võrdleme Eesti keskmist palka saavat naist, kel ei ole lapsi ja naist, kel on üks laps, siis nende tulevane I ja II samba pension ko

Lugeja küsib: kas võib keelata lõunapausi ajal töölt lahkumise?

«Töölepingus on lepitud kokku pool tundi lõunapausiks ja keelatud on selleks ajaks töökohast lahkuda. Samas arvestatakse lõunapausid tööaja arvestusest välja - lõunapauside eest palka ei maksta. Tegemist on eralasteaiaga - olen õpetaja. Kas see on ikka seadusega, hea tavaga, mõistlikkuse põhimõtetega kooskõlas?» küsib lugeja.Vastab Merike Michelson METI personaliabist.Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1

Uuring: tööandjad survestavad „omal soovil” lahkuma

Lauri TanklerTöölepingu seaduse mõju uuring näitab, et koondamiste arv n-ö lakke ei hüpanud. Samas survestavad tööandjad lahkuma ka „poolte kokku­leppel” ja „omal soovil”. Omal soovil ja poolte kokku­leppel lahkunud ei saa töötus­kindlustus­hüvitist.Veidi enam kui aasta tagasi tulid riigikogu Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Kalle Jents ja IRL-i saadik Marko Pomerants välja ettepanekuga, mis ärritas nii ametiühinguid kui ka tööandjaid ning mille heaks kiitmine rikkus lubadust hakata maksma töö

Jurist vastab: Töö tasustamise süsteemist ja töömahu vähendamisest

Helve Toomla, jurist••Tööandja soovib muuta müügiesindajate töö tasustamise süsteemi. Tegemist on tulemustasuga, kus müügitöötaja saab 25% kliendi poolt sõlmitud kogumislepingu esimese aasta lepingujärgsetest tasudest vastavalt laekumisele üks kord kuus 12 kuu jooksul. Kui töötaja peaks soovima töölt lahkuda, siis jääb järgmaksetena laekuv müügiesindaja poolt välja teenitud töötasu firmale. Kui müügiesindaja pole nõus osa oma palgast loovutama, siis pakutakse varianti, kus töötasu sama töö eest

Töötajad pole oma õiguste ja kohustustega kursis

Toimetaja: Aive Mõttus, MaalehtInimeste teadlikkus töösuhetes valitsevatest õigustest ja kohustustest vajaks parandamist, selgub täna sotsiaalministeeriumis esitletavast uue töölepinguseaduse rakendumise uuringust ning Tartu Ülikooli töövaidluste analüüsist.Ligi 80% töötajatest ja tööandjatest leiab, et nende teadmised õigustest ja kohustustest töösuhetes vajaks täiendamist. Seejuures on ligi kolmandik töötajatest kogenud, et nende õigusi töösuhtes on kuidagi rikutud või pole need tagatud, ütles

Lugeja küsib: miks riik soosib logelemist?

Postimehe lugejat paneb imestama, et kuigi töölepingu alusel alla miinimumpalga teeniv inimene peab riigile makse maksma, siis tegelikult tervisekindlustust tal ei ole. «Miks soosib riik pigem seda, et inimesed kodus logeleksid, selle asemel, et tööd teha,» imestab ta.«Näide elust. Nelja-aastase lapse emal ei ole veel püsivat töökohta. Esiteks, ei ole ta sobivat kohta veel leidnud. Teiseks on haigusperioodidel vaja lapsega palju kodus olla, mis on regulaarsel kohal keeruline,» kirjutas Postimehe

Lugeja küsib: kas arsti juures käimisele kulunud aja pean hiljem tööl järele tegema?

«Sain arstiaja keset tööpäeva. Ülemus lubas arsti juurde minna, kuid nõudis, et ma õhtul sellevõrra kauem tööl oleksin. Kas tal on õigus seda nõuda?» soovis lugeja teada.Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Neenu Pavel.Kuigi töötaja töölepingust tulenev põhikohustus on töö ajal tööd teha, tuleb töölepingu seaduse järgi töötegemise takistuse korral töötajale anda mõistlikus ulatuses vaba aega edasilükkamatu toimingu tegemiseks.Enamgi veel – teatud juhtudel, kui töötegemine on takistatud tö

Suurema II samba makse saamiseks tuleb teha avaldus

Tänavu 15. maist kuni 15. septembrini võtavad pangad vastu avaldusi kohustusliku kogumispensioni makse suurendamiseks järgmise nelja aasta jooksul.Makse suurendamine aastatel 2014-2017 nähti ette 2009. aasta kogumispensionide seaduse muudatusega, millega ühtlasi külmutas riik omapoolsed sissemaksed pensionifondidesse 2009. aasta juunist kuni 2010. aasta lõpuni ja tegi vähendatud makseid 2011. aastal, kirjutas Danske panga uudiskiri.Kõrgendatud maksemäära kasutamise võimalused sõltuvad palju sell

Jurist vastab: Arestitud palgast ja kinnipidamisest

Helve Toomla, juristMu töötasu on arestitud. Käin täiskohaga tööl ja seni olen saanud palga vähemalt miinimumpalga ulatuses kätte. Olin 2012. a detsembris nädal aega puhkusel ja sain detsembris ka puhkuseraha, umbes 75 eurot. Jaanuaris sain detsembrikuu palga, mis oli puhkuse tõttu väiksem, netona 330 eurot. Üllatav oli, et netopalgast oli maha arvatud 80 eurot ning kätte sain 250 eurot, mis on tunduvalt alla miinimumpalga, mis oli tollal veel 290 eurot. Küsisin raamatupidajalt ja sain vastuseks

Suuline lubadus palka tõsta ei maksa midagi

Lugeja küsib: Kui inimesele on ülemuste poolt lubatud pikemat aega palka juurde (lausa ka konkreetsele kuupäevale viidates) ja ta seda ei saa, siis mis õigused töötajal on? Kas ta saab anda lahkumisavalduse viidates mõnele lepingu punkti rikkumisele näiteks usalduse kaotamisele vms? Või mis ta tegema peaks? Lääne inspektsiooni juhataja Üllar Kallase sõnul võime suulisi kokkuleppeid ja lubadusi kokku võtta lühikese rahvapärase ütlemisega „mees annab sõna, mees võtab sõna“ ja me peamegi sellega a