Artiklid

Kohustusliku kogumispensioni sissemaksed 2011. aastal

2009. aasta 1. juunist kestnud paus kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemisel saab läbi ning 2011. aasta 1. jaanuarist hakatakse süsteemiga liitunutel kohustusliku kogumispensioni makset taas kinni pidama.Aastal 2011 on sissemaksed tavapärasega võrreldes siiski poole väiksemad. See tähendab, et riik maksab 2 protsenti ja inimene ise 1 protsendi.Nende inimeste puhul, kes esitasid 2009. aasta sügisel maksete jätkamise avalduse, on inimese enda panus ka 2011. aastal jätkuvalt tavapärane 2

Vabatahtlik töö aitab uksest sisse

Agne Narusk Noortele on tööandjal kerge ära öelda – eelnevat töökogemust lihtsalt pole ja kõik. Töötud, kes Aafrikasse vabatahtlikuks minekut maiste kohustuste tõttu endale lubada ei saa, kuid heameelega õpiks-kogeks vahelduseks kodus olemisele midagi kasulikku, võiksid sellest rääkida oma konsultandile töötukassas. Nimelt on töötukassa vahendusel saanud praeguseks vabatahtlikku tööd esimesed kümme inimest, nn tasuta tööotsad ulatuvad paarist päevast paari kuuni.Ameti kaudu liikuvad kohad on mõe

Ametiühingute liikmeskond kahaneb

Ametiühingute liikmete arv on Eestis viimastel aastatel järjekindlalt kahanenud. Vähenemine on toimunud sõltumata sellest, kas majandus parajasti õitseb või kiratseb. Ametiühingutesse kuulub alla kümne protsendi Eesti töötajatest. Nii väike on arv 2008. aasta andmetel Euroopa Liidus veel vaid Leedus. Põhjusi, miks ametiühingud siin ebapopulaar­sed on, leidub mitu – näiteks neile Nõukogude ajast külge jäänud negatiivne kuvand, suurettevõtete vähesus Eestis ning ka eestlastele omane individualism

Sajaprotsendiliselt töövõimetud suudavad siiski tööd teha

Sulev OllTöövõimetuspensionäride hulk Eestis kasvab kiiresti, kusjuures osa neist käib tööl ja saab lisaks pensionile ka palka.Lood inimestest, kes ametlikult on peaaegu või täiesti töövõimetud, aga siiski tööd teevad, tunduvad anekdootidena, aga on tõesed.Aruandes Riigikogule tõdeb Riigikontroll, et “tulu teenis 41% töövõimetuspensionäridest, kusjuures osa neist on sellised, kelle töövõimetus on 100% ja kes seega ei tohiks olla võimelised tulu teenima.”.Lähtudes väitest, et üht tululiiki – palg

Jurist selgitab: Äsja värvatu koondamine ja puhkuse andmine poolte kokkuleppel

Helve Toomla, jurist •• Olen füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). Kuu aja eest palkasin endale abiks töötaja, sest töömaht suurenes. Juhtus aga nii, et mu projekt lükati tagasi ning majanduslikel kaalutlustel ei saa ma uut töötajat pidada. Et kutsusin inimese teiselt töökohalt ära, siis sooviksin teda koondada, et tal oleks riigi poolt tagatud toetus kuni uue töö leidmiseni. Kas oleks võimalik viidata mõnele allikale, kust saaksin koondamise kohta rohkem lugeda? Ja kas üldse on võimalik inimes

Eurole üleminek tekitas vastuolu lapsepuhkuse tasu suuruses

Merje PorsSeoses eurole üleminekuga arvutatakse lapsepuhkuse tasu kroonidest eurodesse, kuid hetkel on 2011. aastast kehtima hakkava tasu suurus seaduses ja määruses erinev.Töölepinguseaduse muudatuse kohaselt on tasu suurus uuest aastast 4,25 eurot päevas, kuid valitsuse määruse «Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise kord» muudatuse kohaselt peaks see olema 4,22 eurot.Sotsiaalministeeriumi meedianõunik Jana Rosenfeld ütles Postimees.ee’le, et tekkinud viga parandatakse ja ed

Töötukassa kogub seitsme miljardi krooni suurust reservi

Ajal mil kümned tuhanded töötud ei saa töötukassalt mingit rahalist abi, on töötukassa juhatus võtnud eesmärgiks vähemalt seitsme miljardi krooni suuruse reservi kogumise.Aleksei Gorbunov kuulub selle õnneliku töötute vähemuse hulka, kes töötukassalt toetusraha saab. Ligi poole aasta eest töö kaotanud insener-santehniku haridusega mehele makstakse kuus 3500 krooni töötuskindlustushüvitist.«Tulen toime, kuna naisel ja pojal on töö olemas,» rääkis Gorbunov eile töötukassa Tallinna kontoris. Kolme

EAKL toetab töötukassa reservide mõistlikku kasvu

Ametiühingute ettepanek langetada järgmisel aastal töötajate töötuskindlustusmakse määra 1,8 protsendini toetab lisaks töötukassa reservide mõistlikule kasvule ka Eesti majanduse elavdamist ja töötajate paremat toimetulekut, sõnas pärast nõukogu istungit Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga. Eesti Töötukassa nõukogu otsustas täna nelja poolthäälega teha valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmaksete määrad 2011. aastaks senisele tasemele.Harri Taliga tõdes, et olukorras, kus

Töötukassa nõukogu tegi ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määr senisele tasemele

Töötukassa nõukogu tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määr 2011. aastal senisele tasemele ehk 4,2%-le.Ettepaneku kohaselt on töötajatele maksemääraks 2,8% ja tööandjatele 1,4%.4,2% maksemäära korral on töötukassa prognoositavad tulud järgmisel aastal 3,89 miljardit krooni, sealhulgas töötajate kindlustusmakseid 1,87 miljardit krooni ja tööandjate makseid 1 miljard krooni. Kindlustusmaksetele lisanduvad eraldised riigieelarvest 604 miljonit krooni, Euroopa Sotsiaalf

Järgmine aasta võib tuua tööproovi teenuse

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul tasub kaaluda võimalust, et inimestel säiliks tööproovi päevade ajal õigus töötushüvitisele.Töötukassa teatas, et selle nõukogu arutas täna töötukassa järgmise aasta eelarvet ja töötute abistamiseks pakutavaid teenuseid.Nõukogu esimehe Pevkuri sõnul on tõsiselt kaalumist väärt töötukassa juhatuse ettepanek käivitada tööproovi teenus. «Tööproovi päevad on väga mõistlik lahendus olukorras, kus töötu ja tööandja tahavad veenduda töö või töötaja sobivuses. Seejuu

Mis saab euro tulekul töölepingus kokku lepitud töötasudest?

Lugeja küsib: 01.01.2011 toimub üleminek eurole. Mis saab töölepingus kokku lepitud senistest töötasudest ja makstavatest lisadest?Räägitakse küll, et kõik summad arvestatakse ümber ametliku kursi järgi, aga mida see praktikas tähendab, kas hakatakse palka maksma ühesendilise täpsusega või ikka ümmardatakse summad eurodeks?Kas tööandjad peavad töötajate praeguse palga jagama 15,6466-ga ja siis ühesendilise täpsusega töötaja pangaarvele kandma? Või võivad nad palga eurodeni ümardada?Kas on vahe e

Töövaidluskomisjonis: Kui töötaja rikub töödistsipliini

Autor: Evi Ustel-HallimäeAeg-ajalt tuleb töövaidluskomisjonis ette vaidlusi, kus töötaja tööleping on üles öeldud töökohustuste rikkumise tõttu. Enne 1.07.2009. a kehtinud seaduste kohaselt lahenesid taolised vaidlused sageli töötaja kasuks ainuüksi põhjusel, et tööandja oli eksinud distsiplinaarkaristuse määramise dokumendile kehtestatud vorminõuete vastu. Töötaja poolt toimepandud rikkumine oli teisejärguline ning selle raskus võis mõjutada üksnes väljamõistetava hüvitise suurust.Pärast 1.07.2

Riik teeb pensionirahaga skeemitamise keeruliseks

Mirko Ojakivi Rahulolematud võivad edaspidi kuni kolm korda aastas fondivalitsejaid vahetada. Tulevased Eesti pensionärid kaotasid viimase finantskriisiga üle kolme miljardi. Eesti pensionisüsteemi kogemus näitab, et see, kes riskib, jääb suurest osast kogutud rahast ilma. Ühtekokku on meie tulevased pensionärid kaotanud viimase finantskriisi tagajärjel üle kolme miljardi krooni.Nüüd on rahandusministeerium välja töötanud uue kogumispensioni seaduse, mis kehtestab senisest karmimad reeglid pensi

Palgad ümardatakse ülespoole

Uuel aastal ümardavad ettevõtted väljamakstavad palgad eurodesse väga erinevalt, alates eurosendist kuni kümne euro või isegi suurema summa täpsuseni, üldiselt käib ümardamine töötaja kasuks, kirjutas aripaev.eeSeaduse järgi tuleb palgad ja lisatasud ümardada matemaatiliste reeglite järgi eurodesse nii nagu hinnadki – eurosendi täpsusega. Kuigi töötaja kasuks ümardamine jääb ettevõtja otsustada, tuleb muutus töötajaga igal juhul kooskõlastada.

Tööohutus jätab tööotsija külmaks

Agne Narusk Ehkki eestlaste arvates on töö kahtlemata süüdi nende viletsas tervises, ei tunne nad töökohta otsides tingimuste vastu huvi.Konkurentsitult läheb inimestele enim korda võimalik palgasumma – nii on see tervelt 80 protsendil juhtudest. Oluliseks peetakse sedagi, kui kauaks töökohta jagub ning milline on tööaeg (vastavalt 44 ja 31%). Kas aga töötingimused on ohutud ja tervislikud, uurib vaid 19 protsenti tööotsijaid. Nii näitas üle-euroopalise töötervishoiu ja tööohutuse alase arvamus

Jurist selgitab: Puhkuse andmine valmistab endiselt peavalu

Helve Toomla, jurist •• Töötajal on puhkust saada 2009. aasta lõpu seisuga 14 päeva (juuli–detsember) ja terve 2010. aasta eest 28 päeva. Töötaja tahab nüüd saada kokku 42 päeva puhkust. Kas see õigus – kõik korraga praegu välja võtta – on tal tõesti olemas?Iga kalendriaasta jooksul peab töötaja saama vähemalt 28 kalendripäeva puhkust, sellest osa võib olla möödunud ja osa jooksva kalendriaasta eest. Möödunud aastal teenitud 14 kalendripäeva tuleb tingimata hiljemalt selle aasta detsembris väl

Töötervishoid kiunub vaesuse käes

Aime Jõgi, reporterTöötervishoiuarsti juurde tuli kondiiter, kes vormib päevas käsitsi 1000 saiakest. «Tema probleemid on valutavad küünarliigesed ja õlad,» kommenteerib arst Tiia Piho.Tiia Piho on Tartu Ülikooli Kliinikumi töötervishoiuarst ja tegeleb selle kondiitriga juba pikemat aega. Kutsehaigused ei puuduta ammu enam vaid farmitöötajaid, ekskavaatorijuhte ja labidamehi. Töökeskkonnast ja töö eripärast sõltuvalt võib haigestuda ka kondiiter, kassapidaja või kontoritööline.TäppisteadusInimes

Väikelapse kõrvalt töötavaid emasid leiab nii IT-valdkonnast kui koolist

Esme Kassak, ajakirjanik Pühendumine perele ja laste saamine jätab naise mõneks ajaks tööturult eemale. Mis aga saab edasi - kas ees ootab koduperenaise põli või on võimalik jätkata sealt, kus karjäär enne dekreeti jäämist pooleli jäi?Paljud neist, kes enne lapsepuhkusele jäämist tööalaselt end tõestanud, kibelevad pärast «pereplaani» täitmist esimesel võimalusel tööle tagasi. Vanemahüvitis annab mõneks ajaks küll majandusliku turvatunde, ent professionaalses plaanis ei taheta töövankrist maha j

Emade tööle naasmisel on olulisimaks paindlikud tingimused

Esme Kassak, ajakirjanik Emade naasmisel väikelapse kõrvalt tööle on mitmesuguseid põhjuseid - neist peamiseks majanduslikud kaalutlused -, ent tööle kibelevad tihtipeale needki emad, kes saavad veel hüvitist. Eestis võimaldab vanemapalk väikese silmarõõmuga koos veeta päris pika perioodi võrreldes kahe- ja kolmekümne aasta taguse ajaga, mil mõnedki tänastest lapsevanematest jõudsid sõime kõigest mõnekuusena.Tänapäeval ei tahaks veel alla pooleteiseaastast last aeda viia ja ega lasteaiakohti pol

Lugeja küsib: kuidas mõjutab haiguslehel viibimine vanemahüvitist?

Naine.postimees.ee-le laekus ühelt lugejalt küsimus, kuidas mõjutab pikalt haiguslehel olek hiljem vanemahüvitist. Küsimusele vastab sotsiaakindlustusamet.Lugeja kirjutas nimelt, et on seoses raseduse säilitamisega olnud pikka aega haiguslehel ja sünnituse tähtaeg on detsembris. Kas haiguslehel oldud aja tõttu jääb vanemahüvitis väiksemaks või ei arvestada hüvitise arvutamisel haiguslehel oldud päevi?Küsimusele vastab sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht Elve Tonts:«Vanemahüvitise suurus

Pensioniea kergitamine on kogu Euroopa Liidu paratamatus

Eluea pikenemine, riigieelarvete pingeline seis, rahvastiku vananemine – kõik need praegusaja tõsiasjad sunnivad paljusid Euroopa Liidu liikmesmaid pensioniiga tõstma.Rahvale see ei meeldi, sest vana Euroopa heaoluühiskonnad on praeguste tavadega harjunud. Kui Eestis tekitab pensioniea tõstmise jutt vaid nurinat, siis Lõuna-Euroopas näitavad massid ametiühingute juhtimisel miljonite kaupa oma rahulolematust protestimarssidel.Nii on Prantsusmaa kava vastu kergitada penisonile mineku iga kahe aast

Ametiühingud on valmis kompromissiks tööturukoolituste rahastuse osas

Ametiühingute Keskliit peab võimalikuks tööturukoolituse osalist rahastamist töötuskindlustusvahenditest juhul, kui tööhõive aktiivmeetmete eelarve üle otsustamine jääb täielikult Eesti Töötukassa nõukogu pädevusse, laiendatakse töötuskindlustusmakse tasujate ringi ning muudetakse töötajatele ja tööandjatele kehtestatud maksemäärasid.Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga hinnangul ei ole kuidagi õigustatud valitsuse soov hakata otsustama ühepoolselt tööturukoolituste mahu üle. “Kui koolit

Sotsiaalministeerium – Eurole ülemineku informatsioon

Alates 1. jaanuarist 2011 võtab Eesti krooni asemel kasutusele euro. Siit lehelt leiab teavet Sotsiaalministeeriumi tegevustest, mis on seotud eurole üleminekuga. Siia on koondatud ministeeriumi erinevate valdkondade praktiline ja kasulik informatsioon.Töölepingut ei pea muutmaEuro tulekul peab tööandja kandma töötaja pangakontole kroonide asemel eurod ja seda sendi täpsusega. Kroonid vahetatakse eurodeks fikseeritud kursiga 1 EUR=15,6466 EEK. Ümardamisreegli kohaselt tuleb kroonid eurodesse ümb

Kuidas lõpetada töölepingut lapsepuhkuselt naasnud töötajaga?

Kuidas toimida alla 3 aastasi lapsi kasvatava ja kaks korda lapshoolduspuhkusel olnud töötajaga, kes ei teavitanud lepingut sõlmides tööandjat, et on peagi minemas raseduspuhkusele, ning nüüd ei ole ettevõttel talle enam tööd pakkuda?Küsimus:Kas ja kuidas on võimalik töölepingut lõpetada töötajaga, kes on olnud 2006. aasta lõpust kuni tänaseni lapsehoolduspuhkusel. Nüüd sooviks ta tulla tagasi, aga tänase seisuga ei ole tööandjal talle enam tööd pakkuda. Kuidas oleks võimalik temaga tööleping lõ