Artiklid

Sajad turvamehed saavad juulis sule sappa

Agnes Ojala Uute tervisenõuete tõttu ei pruugi paljud prillikandjaid enam turvameheks sobida.Jaanuaris 2008 pandi siseministri määrusega paika turvatöötajate tervisenõuded, mida on selle aasta juulist eranditeta kohustatud järgima kõik turvafirmad. Selleks ajaks peavad kõik turvaettevõtete töötajad läbima tervisekontrolli. Kui töötaja nõuetele ei vasta, võib ta sule sappa saada.„On mõnisada inimest, kes uute nõuete järgi tööle ei sobi. Need on just vanema generatsiooni esindajad,” ütles Eesti tu

Sotsiaalministeerium kutsub tasuta tööseminaridele

Sotsiaalministeerium kutsub tasuta seminaride sarjas osalema kõiki huvilisi, kes soovivad kasulikke nõuandeid selle kohta, kuidas tööturul toime tulla. Esimene seminar toimub täna, 8. juunil Tallinnas, nädala jooksul on võimalik seminare külastada eri paigus üle Eesti.Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul saab seminaridel nii kasulikke nõuandeid töötajate õiguste kohta kui ka praktilisi näpunäiteid. „Seminaril jagavad eksperdid teadmisi uuest töölepinguseadusest ning praktilisi nõuandeid õigustes

Valitsus kärbib lisaeelarvega haigushüvitisi

Kerttu Kaldoja, Kadri Ratt, Kertu Kalmus Lisaeelarve järgi väheneb haige lapsega koju jääva vanema hüvitis viiendiku võrra.Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon tegid eile käesoleva aasta lisaeelarve eelnõule parandusettepaneku, mille kohaselt väheneksid juba 1. juulist haigushüvitised.Ettepaneku kohaselt väheneksid hüvitised nii haiguse tõttu koju jäänud töötajal kui ka haiget last hooldaval inimesel. Võimuerakondade selgitusel on selline samm vajalik riigieelarve tasakaal

Töötajatel napib teadmisi enda eest seismiseks

Väiksema sissetulekuga inimestele tasuta õigusabi andva Õigusteenuste Büroo juhataja Hille Raua sõnul pole Eesti inimestel piisavalt teadmisi, et tööandjaga suheldes oma õiguste eest seista. Raud ütles eile Tallinnas toimunud töömessil, et paljud inimesed ei tea isegi seda, kas neil on tööandjaga sõlmitud igakuist sissetulekut tagav tööleping või mõni muu kokkulepe. Nii räägivad dokumendid üht, kuid inimese ettekujutus olukorrast on hoopis teine.Lugema õpime koolis küll juba seitsmeaastaselt, ku

Tervishoiutöötaja palk ning tööaeg on täna ja jäävad ka tulevikus tema ning tööandja vaheliseks kokkuleppeks

1.juulist rakenduv töölepinguseadus toob muuhulgas kaasa muutused tervishoiutöötajate tööaja regulatsioonis. Täna kehtiva töö- ja puhkeaja seaduse alusel on kehtestatud lühendatud tööaeg nendele töötajatele, kes töötavad allmaa-, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel. Alates 1. juulist reguleerib tööaega ainult töölepingu seadus, mille kohaselt ei kehti enam kohustuslik lühendatud tööaeg mitte üheski eelnimetatud valdkonnas. Sellega seoses kaob lühendatud tööaeg ka anestesioloogidel, ane

Tuhanded töötud kukuvad töötukassa registrist välja

Kadri Ibrus Tänavu aasta esimese viie kuuga ehk maikuu seisuga on töötukassas end arvele võtnud 78 892 inimest, neist 17 241 inimest ehk ligi viiendik on sealt välja arvatud.Kel hästi läheb, kaob töötukassast tänu töölesaamisele. Enamik aga ei vasta tingimustele, mida töötukassa esitab neile, kes tahavad püsida registreeritud töötuna. Töötukassa statistika näitab, et peamine põhjus, miks registrist lahkutakse, on see, et inimene ei pöördunud ettenähtud ajal vastuvõtule või jättis kokku lepitud t

Tööseaduse olulisim osa on veel olemata

Kadri Paas Sotsiaalminister Hanno Pevkur lubab lähipäevil valitsusse saata uue töölepingu seaduse rakendusmääruste eelnõud, et selle aasta olulisim seadus saaks ka sisuliselt 1. juulist jõustuda.Sotsiaalministeerium saatis tänavu 27. aprillil suurele kooskõlastusringile uue töölepinguseaduse rakendusaktide eelnõud. Need on valitsuse määruse eelnõud, milleta 1. juulist jõustuvat töölepinguseadust sisuliselt kasutada ei saaks.Paraku ei ole üliolulised eelnõud senini valitsusse kinnitamiseks jõudnu

Sotsiaalministeerium kutsub kõiki töömessile

Kolmapäeval, 3. juunil toimuval töömessil „Abiks tööotsijale” tutvustatakse uut töölepinguseadust, mis jõustub 1. juulil. Töövaldkonna spetsialistid jagavad kasulikke nõuandeid, tööandjad pakuvad tööd ja ametikoolid õppimisvõimalusi.Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on mess mõeldud kõikidele, kes soovivad tutvuda erinevate tööandjate ja koolitajate poolt pakutavaga ning saada nõu või kasulikke näpunäiteid tulevikuks. „Mess on kohtumispaik tööotsijaile ning tööpakkujaile. Tööotsijad saavad inf

Jurist selgitab: Ületunnid, lühike tööpäev ja pikem katseaeg

Helve Toomla, jurist •• Töötan osalise tööajaga, ühes kuus 80 tundi. Nüüd läheb kolleeg kaheks nädalaks puhkusele ja mina pean teda asendama. Nii tuleb mul töötunde kokku 104. Tööandja ei ole nõus ületundide eest maksma, vaid pakub selle eest järgmisel kuul vabu päevi. Mina vaba aega ei soovi. Kas võin nõuda ületundide eest lisatasu?Kui teist töö­ta­jat tu­leb asen­da­da en­ne uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jõus­tu­mist, s.t en­ne 1. juu­lit, tu­leb tö­öand­jal maks­ta töö­le­pin­gus kok­ku le­pi­

Töövahendajad eiravad seadust

Sotsiaalministeerium saab üha rohkem kaebusi selle kohta, et eratööbürood võtavad tasu töövahenduse eest või annavad tühje lubadusi töö kohta välisriigis.Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste rääkis tänasel pressikonverentsil, et kuigi Eestis ei tohi seaduse järgi töö vahendamise eest tasu küsida, eksitakse selle vastu sageli.Lisaks peavad kõik tööturuteenuseid osutavad eraõiguslikud isikud olema majandustegevuse registris registreeritud, tänavu 1. juulist peavad aga

Muutuvad töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksete regulatsioonid toovad muudatusi ka maksudeklaratsioonide täitmisel

Alates 1. juunist muutuvad töötuskindlustusmaksega ja kohustusliku kogumispensioni maksega seotud regulatsioonid, seoses sellega juhib maksuhaldur tähelepanu muudatustele maksudeklaratsiooni TSD täitmisel.Vastavalt valitsuse määrusele on alates 1. juunist töötajale tehtud väljamaksetelt kinnipeetava töötuskindlustusmakse määr 2% ning tööandja makse määr 1% maksustatavatelt summadelt.Kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadusega nähakse ette, et alates 1. juunist 2009 kuni

Valitsus jättis hüvitised samaks

Valitsus kinnitas eile töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis jätab ära esialgu plaanitud töötuskindlustushüvitise tõusu. "Töötuskindlustushüvitiste määrad jäävad endiseks - 50% viimasest töötasust esimese saja päeva jooksul ja 40% järgneva 200 päeva jooksul," ütles justiitsminister Rein Lang. "Vabatahtliku töötuse ehk siis omal soovil töölt ära läinud inimeste puhul jääb kõik samaks ehk nemad mingisugust hüvitist töötukassast saama ei hakka," lisas ta.Lan

Pevkur saatis TLS-i parandused kooskõlastusringile

Sotsiaalminister Hanno Pevkur saatis kooskõlastusringile 1. juulist jõustuva töölepinguseaduse (TLS) muudatusettepanekud, millega riigieelarve koormust suurendavate sätete jõustumisaeg lükkuks edasi 2012. aastani.Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et kooskõlastusringile saadetud töölepinguseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõu eesmärk on teha peamiselt tehnilised parandused.Eelnõu seletuskirjast selgub, et riigikogus mullu 17. detsembril vastuvõetud seaduses teha

Tööandjate Keskliit: kavandatavad streigid ei ole töövõtjate huvides

Tööandjate keskliit taunib ametiühingute streigiähvardusi, mis ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ja sotsiaalpartnerluse heade tavadega. Tööseisakud süvendavad eelarvekriisi ja mõjutavad selgelt negatiivselt nii tööhõivet kui ka palku, mille säilitamine peaks kehtivas majandusolukorras olema töövõtjate esmahuvi. Streik majanduskriisi tingimustes on ebakonstruktiivne ega too raha juurde ei riigieelarvesse ega töötukassasse.Ametiühingute keskliit seab töötute huvid kõrgemale töövõtjate huvidest. Am

Töötutele säilib ravikindlustus

Inimestele, kes on kaotanud töö ning on arvele võetud töötukassas, kehtib ravikindlustus nii kaua, kui inimene on töötuna arvel.Tööandja poolt kindlustatud inimestel kehtib ravikindlustus veel kaks kuud pärast töö- või teenistussuhte lõppemist. Pärast seda ravikindlustus lõppeb ning kõikide tervishoiuteenuste eest (va vältimatu arstiabi) tuleb inimesel endal tasuda. Kui inimene soovib ravikindlustatu staatust säilitada, siis ta peab ennast töötukassas arvele võtma.Ravikindlustus tekib registreer

Tööandja vilistas seadusele ja maksis vähem palka

Agne Narusk Töö­ta­jal tu­leb ot­sus­ta­da: kas lep­pi­da ja jää­da või min­na ning ris­ki­da töö­tu­ks jäämisega.Erk­ki (ni­mi rää­ki­ja pal­vel muu­de­tud) töö­tab kohalikus lo­gis­ti­ka­fir­mas. Mõne kuu eest toi­mus seal suur koo­so­lek, ju­tuks oli ka pal­ga vä­hen­da­mi­ne. Rää­gi­ti küll, kuid kok­ku­le­ppele ei jõutud – kõik töö­ta­jad olid ühi­se rin­de­na vas­tu. Kät­te jõudis pal­gap­äev. Ja see­kord oli töö­ta­ja­te pan­ga­kon­to­le kan­tud olu­li­selt väik­sem sum­ma.„Käsk­kir­ja­l

Emapalk ei välista samal ajal töötushüvitise saamist

Agne Narusk Kui hüvi­tis on suu­rem kui 4350 kroo­ni, võib sa­mal ajal maks­ta­v va­ne­ma­pal­k vä­hen­da­da. Toi­me­tus­se pöör­dus noor nai­ne, kes oli mu­res oma ra­ha­li­se olu­kor­ra pä­rast siis, kui ta sep­temb­ris emaks saab. Ni­melt ei õnnes­tu­nud tal jää­da töölt ra­se­dus- ja sünni­tus­puh­ku­se­le, sest en­ne läks et­tevõtte, kus ta töö­tas, pank­rot­ti. See tä­hen­das kõiki­de töö­le­pin­gu­te lõpe­ta­mist, ka lap­seoo­tel töö­ta­ja­ga. Loo­tes veel tööd lei­da, võttis ta end töö­

Jurist selgitab: Välja võtmata puhkus ja pool tööpäeva

Helve Toomla, jurist •• Mis juhtub välja võtmata puhkusepäevadega pärast uue töölepinguseaduse jõustumist? Kas enne 1. jaanuari 2002 teenitud puhkused jäävad aegumatuks, nagu oli seni? Millal aeguvad pärast uue seaduse jõustumist välja töötatud puhkused?Prae­gu­se sei­su­ga po­le en­ne 1. jaa­nua­ri 2002 väl­ja tee­ni­tud töö-aas­ta­te puh­kus tões­ti ae­gu­nud, kuid uues töö­le­pin­gu­sea­du­ses (TLS) nä­hak­se ka nen­de­le puh­kus­te­le et­te ae­gu­mi­ne. Kõik en­ne 1. juu­lit väl­ja töö­ta­t

Töötuskindlustusrahast 140 miljonit kulub ametnikele

Allar ViivikMais sokutas riik tööturuameti üle 300 töötaja palgaraha maksmise töötukassa kaela, liites ameti ja kassa üheks asutuseks. 404 töötajaga asutuse ülalpidamine neelab 3,7 miljardist kroonist töötuskindlustusrahast 140 miljonit.Riik tegi töötukassa ja tööturuameti ühendamisega kavala vangerduse – kui siiani said ameti 322 töötajat palgaraha riigieelarvest ja töötuskindlustusrahast peeti ülal vaid kassa 40 töötajat, siis alates maist on kogu ametnikearmee pandud elama kindlustusrahast. K

Esmakordselt keskmine brutokuupalk langes

Keskmine brutokuupalk oli 2009. aasta I kvartalis 12 147 krooni ja brutotunnipalk 76,53 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 1,5% ja brutotunnipalk tõusis 2,4%. Alates 1993. aastast langes keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes esmakordselt.Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, jätkas I kvartalis langemist. Kui eelmise aasta II ja III kvartalis kasvas reaalpalk veidi üle kolme prots

Töövaidlused käivad enamasti saamata jäänud raha ümber

Töövaidluste arv on tänavu oluliselt kasvanud ning enamik neist puudutab saamata jäänud palka või hüvitisi. Tänavu esimeses kvartalis oli tööinspektsioonis lahendamisel 2714 avaldust, millest lahendini jõudis 1423 ehk 52 protsenti. Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam rääkis Tarbija24.ee-le, et suurem osa töövaidlustest käib saamata jäänud palga, lõpparve, puhkusehüvitise, lisatasude ja muude palgaga seonduvate küsimuste ümber.Kuigi selliste vaidluste seas võib olla ka tööta

Uus seadus laseb kohtuväliselt vaidlema ka kõrgepalgalised

Kui praegu tegeleb töövaidluskomisjon 50 000 krooni piiresse jäävate nõuete lahendamisega, siis juulist jõustuv uus töölepinguseadus võimaldab kohtuväliselt välja nõuda kuni 150 000 krooni ulatuses saamata jäänud töötasu või hüvitist.Kui töötajal on tööandja käest jäänud saamata enam kui 50 000 krooni töötasu või hüvitisi, siis praeguse seaduse järgi töövaidluskomisjon teda aidata ei saa ning ta peab pöörduma kohtu poole.Uue seaduse järgi tõuseb aga tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja N

Tööandjad jätaksid töötuskindlustuse saajad arstiabita

Mirko Ojakivi Vii­ma­sel ra­hast ai­na tühje­ne­va töö­tu­kas­sa nõuko­gu is­tun­gil käi­sid tö­öand­ja­te esin­da­jad laua­le idee, mil­le ra­di­kaal­sei­ma la­hen­du­se ta­gajär­jel jääk­sid tu­le­vi­kus kõik töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­jad ra­vi­kind­lus­tus­kait­se­ta.Töö­tu­kas­sast hüvi­ti­si saa­va­te­le ini­mes­te­le tä­hen­daks tö­öand­ja­te idee el­lu­vii­mi­ne se­da, et kui neil oleks as­ja ars­ti juur­de, peak­sid nad oma ra­vi­ku­lud ise ta­su­ma. Prae­gu teeb se­da nen­de ee

Ametiühingute hinnangul laiendab valitsus rünnakut töötajate õigustele

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) leiab, et töölepingu seaduse kolmepoolsest kokkuleppest taganenud valitsus laiendab rünnakut töötajate õigustele ja tõstab küüniliste valede poliitika seninägematule tasemele.Reformierakondlasest sotsiaalminister saatis esmaspäeval kooskõlastusringile veel jõustumata töölepingu seaduse muutmise eelnõu, millega tahetakse veelgi halvendada töötajate olukorda.EAKL protesteerib kategooriliselt eelnõu vastu, mis jätaks öötööd tegevad töötajad täielikult tööandja me