Artiklid

Kooskõlastusele läks tulumaksuseaduse muutmise eelnõu

Vastavalt valitsuskabineti otsusele saatis rahandusministeerium täna partneritele kooskõlastamiseks tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mis toob muudatused füüsilise isiku maksustatavast tulust mahaarvamistes. Eelnõuga kaotatakse ametiühingule tasutud sisseastumis-ja liikmemaksude ning tasutud õppelaenu intresside tulust mahaarvamise õigus. Teiste koolituskulude tulust mahaarvamist eelnõu ei puuduta. Seadusemuudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2010 ning puudutab pärast seda kuupäeva tehta

Linde: Ilvese soov võib teised halba valgusesse seada

Ei valitsus ega riigikogu pole eelarvekärbete raames arutanud keskmise palgaga seotud põhiseaduslike institutsioonide töötasude alandamist, kuid nii rahandusministeeriumi kui riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe arvates väärib teema arutamist. "Valitsus ei ole eelarvekärbete raames eraldi diskuteerinud põhiseaduslike institutsioonide eelarvete või palkade kärpimise üle. Küll aga on kõik ettepanekud ka põhiseaduslikelt institutsioonidelt oodatud, mis muuhulgas võivad puudutada ka keskmise tööta

Ansip: töölepinguseadus on üks väga suur katsumus

Toimetaja: Kerttu KaldojaKoalitsioonierakondade esindajatest moodustatud töölepinguseaduse komisjon ei jõudnud ka eile seaduse osas lahenduseni ning kohtub täna enne valitsuskabineti istungit kolmandat korda.Komisjoni liige, sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et palusid töötukassalt protsendi täpsusega arvutusi, et teada saada, milline mõju tulevastel otsustel võib olla.„Hetkel on veel vara öelda, mis tulemus võiks olla,“ selgitas ta, kuid lisas, et kahes asja

Riigikogu kiitis kogumispensioni maksete külmutamise heaks

Toimetaja: Kerttu KaldojaRiigikogu kiitis täna heaks kohustusliku kogumispensioni maksete külmutamise 1. juunist käeoleval aastal. Kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatustega peatatakse kohustusliku kogumispensioni maksed alates 2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta lõpuni täies mahus ning 2011. aastal pooles mahus.2011. aastast maksaksid liitunud ühe ja riik kaks protsenti, 2012. aastast aga taastuks seni kehtinud 2+4-süsteem. Erandina on loodud võimalus II sambaga liitunut

Tööpakkujad pigistavad kandideerijatelt ideid välja

Kaisa TahlfeldKäes on nahaalse ärakasutamise periood, kus ettevaatamatu tööotsija võib oma kuldaväärt ideed tasuta lauale laduda ettevõttele, kes pole plaaninudki teda tööle võtta."Petturtööandjate arv kasvab. Paljude inimeste lihtsameelsus ning kergeusklikkus saab valusaid vitsu. Lepingud, isegi kui need sõlmitakse, ei leia tegelikkuses järgimist, palgalubadused ei saa tõeks ning töötingimusi ilustatakse tundmatuseni. Aina enam on kuulda nn proovitöödest, mille ulatus ning tulemuslikkus ületava

KUIDAS vähendada palka?

Lemmi Kann Veel sügisel tekitas Jüri Käo ja mõne teisegi ettevõtja idee palku vähendada inimestes reaktsiooni: "Olge nüüd! Seda ei juhtu! Seaduski juba ei luba seda teha!"Nüüd jääb palgakärbetest puutumata ettevõtteid iga päevaga aina vähemaks ning sellest on saanud igapäevane kohvikõrvane jutt - kas teil juba vähendati palku?Kuigi palkade vähendamine pole kaugeltki meeldiv kummalegi poolele, on seda võimalik teha seadusi järgides ning valutumalt.Soovitused, kuidas seda teha, on koostatud advoka

Tööandjate Keskliit peab võimalikuks töötuskindlustusmaksete tõstmist 4%-ni

Eesti Tööandjate Keskliit peab võimalikuks töötuskindlustusmaksete tõstmist 4%-ni, kuna see on hädavajalik tagamaks töötukassale eurole üleminekuks vajalikud reservid. Selleks et jõustada uue töölepingu seadusega kaasnev koondamishüviste regulatsioon muutumatul kujul võiks tööandjate maksemäär tõusta kehtivalt 1%-lt maksimaalse 1,5%-ni.„Ettevõtjatel on täna kaks selget prioriteeti- jõustada uue töölepingu seaduse koondamishüvitiste regulatsioon kokkulepitud ajal 01. juulil ning liituda eurotsoon

Pensionisamba muudatus: 1954. aastal ja varem sündinuile säilib vana süsteem

Riigikogu rahanduskomisjon tegi olulise muudatuse pensioni teise samba sissemaksete hüvitamise skeemi juurde, mille kohaselt säilib 1954. aastal ja varem sündinuile riigipoolsete sissemaksete vana 2+4 süsteem.„Eelmises väljatöötatud kavas oli üks puudujääk, mis ei arvestanud küllalt korrektselt sellega, et mehed ja naised lähevad kuni aastani 2016 pensionile erinevas vanuses,“ ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor erakonna teates.Esialgses II samba hüvitamise skeemis oli õi

Ettevõtetel on luba saata üle 17 000 inimese sundpuhkusele

Agnes Ojala Mai lõpuks võib töö­inspektsiooni luba olla antud juba 20 000 töötaja koju jätmiseks.Kui ettevõttel töötajaile piisavalt tööd pakkuda ei ole, saab töölepinguseaduse järgi rakendada osalist tööaega või saata inimesed nn sundpuhkusele.Tööinspektsioon on tänavu aprillist eile lõunani vastava nõusoleku andnud 237 ettevõttele. Kokku puudutab see enam kui 17 000 inimest. Võrdluseks: 2005.–2008. aastani tehti igal aastal kahe kevadkuu jooksul sama otsus umbes 50 ettevõtte kohta.„Arvestades,

Valitsus kärpis ametnike palka 8 protsenti

Valitsus otsustas esmaspäeva õhtul kärpida kõikide ministeeriumiametnike palku kaheksa protsenti.Peaminister Andrus Ansip märkis ERR-le antud intervjuus, et väheneb nii tema kui ka ministrite palk.Ansipi sõnul puudutab palgakärpe otsus ministeeriumiametnikke. Teiste riigipalgaliste kärbe tuleb ilmselt väiksem. Ansipi sõnul on palgad erinevad, mistõttu kõikide palkade võrdne kärpimine pole mõeldav.Ministeeriumid peavad kulusid kärpima teisel poolaastal 11,8 protsenti. Samuti leppis valitsus kokk

Ametnike palkade vahel haigutavad suured käärid

Kuigi riigiametnikele makstakse palka ühtse palgaastmestiku alusel, on tekkinud olukord, kus ühes ministeeriumis teenib personalijuht 21 000 krooni, tema kolleeg saab aga kuu lõpus kaks korda rohkem palka.Uurides Eesti 11 ministeeriumis ametnikele makstavat palka, selgub, et sama tööd tegevate ametnike sissetulekute vahe võib olla pea kahekordne.Näiteks sotsiaalministeeriumi personalijuhi kuuteenistus on 21 000 krooni, 900 krooni enam teenib tema kolleeg kultuuriministeeriumist. Rahandus- ja väl

Tööturukoolitust võib varsti jätkata ka tööle saanu

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats reedesel pressikonverentsil, et töötukassa pakutavate tööturukoolituste kasutamine muudetakse senisest mugavamaks.Kui praegu saab tööturukoolitusel osaleda ainult töötu ning kui ta saab pikema koolituse ajal tööpakkumise, siis peab ta valima tööle mineku ja koolituse jätkamise vahel, siis varsti peaks see Kääratsi sõnul muutuma.«Selleks, et sellist olukorda vältida ja tõesti inimestele anda võimalus nendele vajalik koolitus lõpuni käia, mis o

Töötukassa tuleb inimestele lähemale

Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal rääkis reedesel sotsiaalministeeriumi pressikonverentsil, et pärast tööturuameti ja töötukassa ühendamist proovitakse tööd kiiremaks teha ja inimestele ka interneti abil lähemale tulla.«Esimene muudatus on olnud seotud sellega, et konsultandid saaksid pühendada rohkem aega inimeste nõustamisele, nende tööotsingute juhendamisele, nende vajaduste väljaselgitamisele ja nendele siis ka aktiivselt töö saamiseks vajalikke teenuseid pakkuda,» rääkis Liimal.Selleks

Töövõimetushüvitiste maksmine alates 01.07.2009

Alates 01.07.2009 muutus haigushüvitiste maksmise kord, mis rakendub haiguslehtedele, mille töövabastuse algus on 1. juuli 2009 või hiljem.Muudatused on tingitud järgnevate õigusaktide uuenemisest:• ravikindlustuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13189244),• töötervishoiu ja tööohutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13188833),• sotsiaalministri 26. septembri 2002.a määrus nr 114 “Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning tööv

Jurist selgitab: Vastu tahtmist puhkusele

Helve Toomla Kas tööandja saab ilma minu nõusolekuta saata mind põhipuhkusele või palgata puhkusele?Põhi­puh­ku­se aeg peaks ole­ma näi­da­tud jaa­nua­ris koos­ta­tud puh­kus­te aja­ka­vas. Aja­ka­va saab muu­ta ai­nult pool­te kok­ku­lep­pel, st töö­ta­ja peab tö­öand­ja pa­ku­tud uue puh­ku­sea­ja­ga nõus ole­ma. Tö­öand­ja ei saa min­gil ju­hul töö­ta­jat te­ma soo­vi vas­ta­selt väl­jas­pool aja­ka­vas näi­da­tud ae­ga puh­ku­se­le saa­ta. Kui aja­ka­va puu­dub või ei ole se­da töö­ta­ja­le

Praegused töölepingud jäävad alles

Agne Narusk Uus töölepinguseadus ei nõua uute töölepingute sõlmimist. Piisab lepingu lisast.Uue töö­le­pin­gu­sea­du­se tu­lek ei tä­hen­da se­nis­te töö­le­pin­gu­te keh­te­tuks muu­tu­mist, üks­ki pa­rag­rahv ei nõua va­na­de le­pin­gu­te lõpe­ta­mist ja uu­te sõlmi­mist. Küll tu­leb le­pin­gud krii­ti­li­se pil­gu­ga üle vaa­da­ta, et kõik punk­tid oleks vas­ta­vu­ses uue sea­du­se­ga.„Sa­ma le­ping lä­heb eda­si, ai­nult et see tu­leb krii­ti­li­selt üle vaa­da­ta ja väl­ja jät­ta need tin­g

Tööandjate ja ametiühingute läbirääkimised töölepingu seaduse jõustamise üle lõppesid

Täna toimunud kahepoolsel kohtumisel tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu juhtide vahel tõdeti, et kokkulepe uue töölepingu seaduse muutmiseks jäi saavutamata. Sellega loevad osapooled kahepoolsed läbirääkimised töölepingu seaduse jõustumise küsimuses lõppenuks.Tööandjate keskliidu hinnangul peab töölepingu seadus jõustuma muutumatul kujul ning kokkulepitud ajal 01. juulil 2009.a. ning töölepingu seaduse jõustumisega kaasnevad kulud tuleb katta laekuvatest töötuskindlustuse maksetest.

Langi eelnõu lubaks erafirmades ühepoolselt palka kärpida

Justiitsminister Rein Langi eile valitsusele esitletud palgakärpe-eelnõu annab võimaluse alandada ühepoolselt lisaks riigiteenistujatele ka erafirmade töötajate palku.Firmajuht tohiks seaduse jõustumisel kärpida töötaja palka «mõistliku ulatuseni» ehk maksimaalselt 8 protsenti üks kord 12-kuulise ajavahemiku jooksul.Palganumber ei tohi siiski langeda allapoole valitsuse kehtestatud palga alammäära.Firmajuht saab õiguse ühepoolselt palka alandada, kui pärast töölepingu sõlmimist halveneb tööandja

Ekspert: poolik töölepinguseadus ohustab kodanikuühiskonda

Urmas JaagantRiikliku lepitaja nõuniku, endise ametiühinguliidri Raivo Paavo sõnul ei saa töölepingu seadus 1. juulist osaliselt jõustuda, sest vastasel juhul poleks Eesti enam demokraatlik riik."Kui 1. juulist hakkab töölepinguseadus osaliselt kehtima, siis mina riikliku lepitaja nõunikuna ütlen seda, et meil ei ole täna kodanikuühiskonda," vahendasid ERR uudised Paavot ETV saates "Terevisioon".Paavo rõhutas, et talvel jõuti uue töölepinguseaduse puhul kompromissini ja kui nüüd keegi tahab seal

Kärpimine võtab töötult tuhandeid loodetud kroone

Mirko Ojakivi Koalitsioon pole veel suutnud otsustada, kas kärpida töötute hüvitisi või tõsta maksu. Suure tõenäosusega üritavad Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit tuleval nädalal valitsuses läbi suruda tulevastele töötutele makstavate hüvitiste väiksemad määrad. Sellisel juhul saavad tööta jäävad inimesed loodetud hüvitistest iga kuu tuhandeid kroone vähem raha.Sotsiaalminister Hanno Pevkuri poolt valitsuskabinetis välja käidud idee kohaselt saaksid 1. juulist töötuks jäävad inimese

Lang tahab kärpida kõigi riigitöötajate palka

Kerttu Kaldoja Justiitsministeerium on valmis saanud eelnõu, mis langetaks võrdselt kõigi riigitöötajate palku teatud protsendi ulatuses. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri andmetel vähendataks palku kaheksa protsenti.Palgad langeksid juba selle aasta 1. juulist, kuid kärpe suurus veel paigas pole. Justiitsminister Rein Lang ise ütles valitsuse pressikonverentsil, et sissetulek langeks kõigil ühtemoodi, ilma ühegi erandita.Lang kinnitas, et tema arvates on selline tegutsemisviis praegu ainuvõimalik.

Maksuamet täitus musta raha vihjetest

«Mees jättis mu maha, alimente ei maksa, tema firmas makstakse palka, aga seda ei deklareerita,» selline näeb välja üks paljudest ümbrikupalga vihjetest maksuametile.Kui mullu kaebasid töötajad rohkem kui 600 korral ümbrikupalka maksva tööandja peale, siis tänavu on neid kolme kuuga kogunenud juba üle 300.Ümbrikupalkade maksmise puhul on tänavu selgeks trendiks, et töötajad ise kaebavad ebaseadusliku tegevuse peale ja vähem on konkurentide peale kaebamisi. Kui läinud aasta esimese kolme kuuga la

Töötaja keskmine brutosissetulek aasta alguses langes

BNS Töötaja ühe kuu keskmine brutosissetulek esimeses kvartalis langes ning oli märtsi lõpus 3,5 protsenti ehk 450 krooni väiksem kui aastavahetusel.Ühe kuu keskmine brutosissetulek oli märtsi lõpu seisuga Eestis 12 449 krooni.Maksu- ja tolliameti andmetele tuginevast statistikast selgub, et proportsionaalselt on brutosissetulekud ühes kuus vähenenud pigem rohkem maapiirkondades ja vähem linnades või linnade lähivaldades.Ebavõrdsuse kasvu näitab seegi, et kui varem erines Eesti rikkaima ja vaese

Enamik töötuid saab alla 6000 krooni hüvitist

Töötukassa kinnitusel saab 2/3 töötutest alla 6000 krooni hüvitist, maksimummääras makstakse seda vaid üksikutele. «Valdav osa ehk ligi kaks kolmandikku töötuskindlustushüvitise saajatest saab hüvitist alla 6000 krooni kuus,» ütles töötukassa analüüsi osakonna juhataja Kadri Lühiste.Maksimumhüvitist, mis on esimesel sajal päeval 15 218 krooni kuus ja seejärel 12 174 krooni kuus, on saanud 2,4 protsenti sel aastal hüvitist saama hakanutest.Üle 12 000 krooni on küündinud esimesel sajal päeval kuue