Artiklid

Riik tahab maksustada siseriiklikud lähetused erisoodustusena

Anne Oja Riigi plaan kaotada siseriiklike lähetuste maksuvabastus paneb ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna sõnul paljud ettevõtted loobuma päevaraha maksmisest.Ettevalmistamisel olev valitsuse määrus kaotab siseriiklike lähetuste maksuvabastuse, kuna sellise päevaraha maksmise kohustust tööandjale uue töölepinguseadusega ei panda. Kehtiva korra järgi on siseriikliku maksuvaba päevaraha ülempiir 80 krooni, seda ületav summa maksustatakse erisoodustusena.Kahjulik mõlemale pooleleKärsna sõnul kasuta

Sotsioloog: tööpuudus kimbutab valgekraesid

Sotsioloog Andrus Saare sõnul hakkab tööpuudus puudutama üha enam kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ehk nn valgekraesid, kes aga välismaale minnes peavad tegema madalamat kvalifikatsiooni nõudvaid töid.Andrus Saar ütles ERR-i uudisteportaalile, et kui 2005. aastal pärast liitumist Euroopa Liiduga läks Eestist välismaale tööle rohkem noori, muust rahvusest inimesi ja väikelinnade ning maaelanikke, kes lähiümbrusest tööd ei leidnud, siis praegu on olukord muutumas."Tööpuudus hakkab ikka rohkem ja

Kuidas riik hüvitab pensionimaksete peatumise?

Rahandusministeeriumi ametnikud vastasid tulevaste pensionäride küsimustele, pensionimaksete külmutamine puudutab enam kui poolt miljonit inimest.Kui kauaks on riigi maksed teise pensionisambasse külmutatud?Maksete tegemine peatatakse 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010, seega kokku pooleteiseks aastaks.Miks ei saa raha välja võtta, kui lepingu tingimusi ühepoolselt muudetakse?Maksete peatamise ja osalise vähendamise näol ei ole tegemist süsteemi põhimõttelise muutmisega, vaid ajutise lah

Taliga: tulumaksuvaba miinimum 5000 kroonile, tulumaks 26 protsendini

Kui valitsus peab vajalikuks 2011. aasta algul üle minna eurole ja jagab seisukohta, et selle eesmärgi saavutamiseks pole ükski hind liiga kõrge, tuleb ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul soovitud eesmärgi kõige valutumaks saavutamiseks teha kolme asja.Need oleksid:1. Lükata uue töölepingu seaduse jõustumine edasi 1. jaanuarini 2011.2. Kehtestada selle aasta 1. juunist töötuskindlustusmakse määrad vastavalt töötukassa nõukogu esmaspäevasele ettepanekule (3,7 protsenti).3. Õiglasemalt

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile uue töölähetuste korra

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, mis reguleerib töölähetuse kulude hüvitiste maksmist, sätestab välislähetuse päevaraha piirmäärad ning nende maksmise korra. Eelnõu algatamine on tingitud uue töölepingu seaduse jõustumisest 1. juulil 2009. Uue määruse koostamisel on valdavalt üle võetud praegu kehtiva valitsuse määruse põhimõtteid, mida on tehniliselt korrastatud. Sisuline erinevus puudutab riigisisest lähetust, kuna uue töölepingu seaduse kohaselt pole tööandjal

Rahandusministeerium ei valmista ette tulumaksuseaduse muudatusi

Rahandusministeerium ei ole algatanud tulumaksuseaduse muutmise eelnõud, millega riik justkui kavandaks jätta inimestele tagastamata tulumaksu lasteaiamaksult ja täiskasvanute vabahariduskoolitustelt nagu eksklikult kirjutab tänane Eesti Päevaleht. "Kinnitan, et tegemist ei ole rahandusministeeriumi eelnõuga ning me ei valmista ette muudatusi lasteaiamaksult ja vabahariduskoolitustelt tulumaksu tagastamise osas," ütles rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. Samuti pol

Hariduskulude tulumaksuvabastus on löögi all

Agnes Ojala Ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mis et­te val­mis­ta­tud sea­du­seelnõuga jä­taks riik ini­mes­te­le tu­lu­mak­su ta­gas­ta­ma­ta las­teaia­mak­sult ja täis­kas­va­nu­te va­ba­ha­ri­dus­li­ke koo­li­tus­te ku­lu­delt.Sa­mal ajal soo­vi­vad koos­ta­jad eri­soo­dus­tus­mak­sust va­bas­ta­da ot­se­selt tööks va­ja­li­ku ta­se­meõppe, mil­le eest mak­sab tö­öand­ja.„P­rae­gu on prob­leem mak­su­soo­dus­tu­se sih­tots­tar­bes,” ütles rii­gi­ko­gu ra­han­dus­ko­mis­jo­ni esi­mees Jürgen Li­gi, k

Vanemahüvitise ülempiir tekitab koalitsioonis endiselt erimeelsusi

Erik Rand SDE ja IRL ei vä­lis­ta va­ne­mahüvi­ti­se ülem­pii­ri al­la­poo­le too­mist, kuid Re­for­mie­ra­kond leiab, et se­da ei to­hiks min­gil ju­hul te­ha.Nii IRL-i par­la­men­di­saa­dik Ott Lu­mi kui ka SDE juht­po­lii­tik Ei­ki Nes­tor ütle­sid Päe­va­leht On­li­ne’i­le, et ee­lar­vekär­be­test rää­ki­des ei saa vä­lis­ta­da, et kok­ku tu­leb hoi­da ka va­ne­mahüvi­tis­te pealt. „Kui see tee­ma uues­ti arut­lu­se­le ker­kib, siis ha­ka­tak­se ilm­selt taas kord aru­ta­ma, kui suur va­ne­m

Noored hülgavad loositud fondi

Agnes OjalaKohustuslikus korras väljaloositud pensionifondi vahetab välja neli viiendikku noortest. 1983. aastal või hiljem sündinuil ei ole valikut, kas II pensionisambaga liituda või mitte. Kui noor tööleasuja endale ise fondi ei vali, määrab selle riik loosiga. Et nii võib saada vaid konservatiivse fondi, jätavad värsked pensionikogujad loosifondi sageli maha.Pensionikeskuse andmeil on sammaste süsteemi käivitumise algusest pensionifond loosiga määratud 15 000 kogujale, neist 12 000 on otsust

Tööandjad jätaksid töötuskindlustuse saajad arstiabita

Mirko Ojakivi Vii­ma­sel ra­hast ai­na tühje­ne­va töö­tu­kas­sa nõuko­gu is­tun­gil käi­sid tö­öand­ja­te esin­da­jad laua­le idee, mil­le ra­di­kaal­sei­ma la­hen­du­se ta­gajär­jel jääk­sid tu­le­vi­kus kõik töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­jad ra­vi­kind­lus­tus­kait­se­ta.Töö­tu­kas­sast hüvi­ti­si saa­va­te­le ini­mes­te­le tä­hen­daks tö­öand­ja­te idee el­lu­vii­mi­ne se­da, et kui neil oleks as­ja ars­ti juur­de, peak­sid nad oma ra­vi­ku­lud ise ta­su­ma. Prae­gu teeb se­da nen­de ee

Maksutõusu otsus lükkus edasi

Valitsus jättis kinnitamata töötukassa nõukogu ettepaneku tõsta töötuskindlustusmaks kolme protsendini. «Valitsus arutas töötukassa nõukogu ettepanekut tõsta töötuskindlustusmakse määra selle aasta 1. juunist ja leidis, et otsuse langetamine eeldab kokkulepet töötukassa edasiste kohustuste osas,» teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. «Seoses sellega ootab valitsus ametiühingute ja tööandjate vahelist tervikkokkulepet töötuskindlustusmakse määrade ja hüvitiste osas järgmiseks neljapäevaks.»Vali

Kiusatused jälle laual: töölepinguseadus

Töö­le­pin­gu­sea­dus jõuab sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi nõudel pea­gi taas rii­gi­ko­gu et­te ja kui­gi po­lii­ti­kud lu­ba­vad, et si­su­li­si muu­da­tu­si ei teh­ta, on nen­de te­ge­mi­se võima­lus igal ju­hul ole­mas.Rii­gi­ko­gu õigus­ko­mis­jo­ni esi­me­he Ken-Mar­ti Va­he­ri sõnul kaas­neb sea­du­se­muu­da­tu­se­ga oht, et sea­dust asu­tak­se li­saks õigus­sel­gu­se saa­vu­ta­mi­se­le muut­ma ka si­su­li­selt. „Mi­na näen küll se­da oh­tu, et mõned hak­ka­vad vas­tu­tus­tun­de­tult uut töö

Uus seadus kehtestab kõigile ühtviisi katseaja

Raul VeedeUue töölepinguseaduse järgi ei ole katseaja rakendamist vaja töölepingus fikseerida, iga töölepingu puhul on katseaeg automaatselt neli kuud.Seaduse § 86 nõuab, et kirjalikult tuleb kokku leppida vaid lühem katseaeg või katseaja puudumine. See tähendab, et tulevikus rakendub katseaeg ka nendele töötajatele, kellele seda siiani ette ei nähtud.Erandiks on tähtajalised töölepingud. Nimelt ei tohi tähtajalise lepingu puhul katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Seega on vähem kui

Viimane töökoht ei kao kunagi

Sulev OllArvestades tööpuuduse kasvutempot Eestis – vähemalt paarsada värsket töötut päevas –, peaks ka kõige vähetasuvam vaba töökoht juba kinni olema. Tegelikult tuleb töökohti juurdegi."Ma arvan, et pole liiga optimistlik, kui ütlen, et viimane töökoht ei kao kunagi," räägib tööturuameti Järvamaa osakonna juhataja Eha Tasang. Tema hinnangul jäävad isegi ametlikud vabad töökohad püsima."Töö ei lõpe otsa," väidab ta. "Tööd teha tahtjaid leidub ikka ja neile pakutakse ka edaspidi kohti. Selge se

Teavitage panka, kui palk väheneb

Anne OjaPaljud laenuvõtjad ei tea, et neil tuleb oma pangale aru anda palga alandamisest, mis halvemal juhul võib kaasa tuua laenuintressi tõusu. Palkade kollektiivne kärpimine ja inimeste koondamine on viimase aja trend.Kõik Äripäeva küsitletud Eesti suuremad pangad kinnitasid, et neil on kohusetundlikke kliente, kes palga vähendamisest või koondamisest ise teatama tulevad, kuid kutsusid neid inimesi, kes seda veel teinud pole, julgust kokku võtma ja kiiresti laenuhalduri jutule tulema.Väike mu

Töölepinguseadus läheb riigikokku uuele arutusringile

Erik Rand Selgunud on mitmeid tõlgendusi, mis pole kooskõlas seaduse esialgse mõttega. Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats nentis, et uue töölepinguseaduse vastuvõtmise järel on selles mõned täpsustused tehtud ja see tähendab, et enne kehtima hakkamist peab seadusele uuesti heakskiidu andma ka riigikogu.„Seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jäänud ajaperioodil on selgunud mitmed tõlgendused, mis ei ole kooskõlas seaduse esialgse mõttega, ja õigusselguse huvides oleme nende

Uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu on kõlbmatu

Homme/Kolmapäeval arutavad Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) ja justiitsministeeriumi esindajad taas uut avaliku teenistuse seaduse (ATS) eelnõu, mida EAKL sügisel teravalt kritiseeris ja mis ka praegu pole veel kõlblik seaduseks saama.EAKL pole rahul juba avaliku teenistuja määratlusega. Ametiühingud ei saa ka nõustuda, et eelnõu järgi säilib avalike teenistujate totaalne streigikeeld, mille vastu ametiühingud on aastaid võidelnud. “ILO Haldusnõukogu tegi mullu otsuse, et Eestis kehtiv totaa

Tööandjad: koondamist tuleks lihtsustada ja hüvitist kärpida

Tööandjate keskliit leiab, et koondamist tuleks lihtsustada ning töötuhüvitist kärpida, sest eile otsustatud töötuskindlusmaksu tõstmine ei too piisavalt lisaraha.Alates juulist kehtima hakkav uus töölepinguseadus peaks vähendama koondamishüvitist ning tõstma töötuskindlustushüvitist, kuid praeguseks on selgunud, et see ei ole töötukassa rahapuuduse tõttu võimalik.Eile leppisid tööandjad ja töövõtjad kokku töötuskindlustusmaksu tõstmises kolme protsendini, et töötukassa olukorda parandada. Samas

Kunstitudengid kutsuvad töötuid üles end kunsti kaudu välja elama

Kadri Ibrus Töötuid oodatakse osa võtma kunstiteraapiast, tegema dokfilmi, oma ajalehte ja plakateid. Kunstiakadeemia tudengid avavad neljapäeval töötoad töötutele, kus õpitakse ennast kunsti kaudu avama. Töötuid oodatakse Tallinna postkontori teisel korrusel, kus saab töötubades kätt harjutada nii foto- ja videokunstiga kui ka aidata kaasa näiteks töötute oma ajalehe valmimisele. „Tutvustan, kuidas saab plakatit teha ja end selle kaudu väljendada, kui midagi ajab väga vihale,” rääkis fotograafi

Tööturuameti juht: veerand töötajatest töötukassas ei jätka

Riina KallasNeljandik tööturuameti töötajatest ei lähe pärast tööturuameti likvideerimist töötukassasse tööle."Minu andmetel ei jätka umbes neljandik tööturuameti töötajatest Eesti töötukassas," ütles tööturuameti peadirektori kohusetäitja Tiina Ormisson täna antud online-intervjuus.Ormisson täpsustas arileht.ee-le, et ta pidas silmas neljandikku tööturuametis n.ö tippajal töötanud 350 töötajast. Ametis töötab praegu ligi 320 töötajat ja töötukassas ligi 40. Varasemalt on meediast läbi käinud, e

Tööga harjutamiseks kulub aega

Kristiina Viiron Pi­kalt tööst ee­mal ol­nud saa­vad har­ju­tus­kes­kus­tes töö­te­ge­mist õppi­da. Kop­lis Li­na tä­na­va kat­la­ma­jas käib vii­ma­se lih­vi and­mi­ne uue­le töö­har­ju­tus­kes­ku­se­le, kus kaua tööst ee­mal ol­nud ini­me­sed hak­ka­vad tegema prak­ti­li­si töid. Nei­le, kes on pi­kalt ela­nud il­ma et iga ar­gip­äev al­gaks töö­le tõtta­mi­se­ga, po­le töö su­gu­gi isee­ne­sestmõis­te­tav te­ge­vus. Sa­ge­li tu­leb suht­le­mist­ki uues­ti ko­ba­mi­si õppi­ma ha­ka­ta. Et sel­

Tallinnas alustas tööd veel üks töövaidluskomisjon (SoM)

Alates tänasest, 20. aprillist töötab Tallinnas neli töövaidluskomisjoni. Sotsiaalminister Hanno Pevkur allkirjastas märtsi lõpus määruse, millega loodi Tallinnasse täiendav töövaidluskomisjon. Hanno Pevkuri sõnul on tööturul toimuv suurendanud ka töövaidluste arvu ja seda eriti Tallinnas. „Neljanda komisjoni lisandumine muudab töösuhte osapoolte õiguste kaitse kiiremini kättesaadavaks neile, kes seda vajavad”, lisas Pevkur. Uus töövaidluskomisjon asub koos teiste Tallinna töövaidluskomisjonideg

1 küsimus: Kas töövõtulepinguga töötegijal on õigus saada töötuskindlustushüvitist?

Erik Aastöötukassa juhatuse liigeTöövõtulepingu alusel tekib isikul õigus töötuskindlustushüvitisele, kui temale makstud tasudelt on tasutud töötuskindlustusmakset. Töövõtulepingu lõppemisel on isikul õigus taotleda töötuskindlustushüvitist. Isik peab hüvitise taotlemise avaldusele lisama töövõtulepingu ja juhul kui lepingu lõppemisel on ette nähtud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nõue, siis ka vastava akti. Samuti tuleb esitada tõend viimasel kolmel kuul tehtud väljamaksete ja nendelt tasutu

Jurist selgitab: Lapsega ema töökoht kaob

Helve Toomla, jurist Töötasin ühes ettevõttes alates 2005. aastast. Jäin rasedus- ja sünnituspuhkusele juulis 2007, laps sündis sama aasta septembris. Lapsehoolduspuhkus algas novembris 2007. Tööandja pankrot kuulutati välja detsembris 2008 ja jaanuaris 2009 mind tööinspektori nõusolekul koondati. Vastavalt tööstaaÏile oli mul õigus saada kahe kuu keskmise palga suurust koondamishüvitist. Kuidas tulnuks arvutada hüvitise suurus, kui töölepingu järgi koosnes minu palk põhipalgast ja tulemustasus