Artiklid

Oktoobris kasvas töötus ajalooliselt

Oktoobrikuu töötuse kasv polnud töötukassale üllatuseks, kuid nende andmeil kasvas töötus ajaloolises mahus. Suurimat muret valmistab inimestele uue töö leidmine. Edast loe: https://www.aripaev.ee/uudised/2023/11/06/oktoobris-kasvas-tootus-ajaloolises-mahus    

Tesla on ametiühingute kasvava surve all

Seni oma töötajate ametiühingutesse koondumist vältida suutnud elektrisõidukite tootja Tesla on sattunud ametiühingute surve alla Euroopas ja USA-s. Kui enamikel Euroopas tegutsevatel autotööstusettevõtetel on sõlmitud kollektiivlepingud töötajaid esindatavate ametiühingutega, siis USA-s alguse saanud Elon Muski omandis olev Tesla on seni suutnud kollektiivlepingute sõlmimist oma Euroopa tehastes vältida. Edasi loe: https://www.err.ee/1609155595/tesla-on-ametiuhingute-kasvava-surve-all

Millised on töötaja eelised ametiühingu liikmena?

Lugeja küsib: Milliseid eeliseid annab mulle töötajana ametiühingusse kuulumine? Vastab Tööinspektsioon ja Ametiühingute Keskliit: Ametiühing on iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. Ametiühingud on oma seaduslikus tegevuses sõltumatud ning igaühel on õigus ametiühinguid asutada ja nendega ühineda. Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/

Asi ametlik: eestlased peavadki kõige rohkem tööd tegema

Eestlastele ei anta hõlpu, sest OECD riikide võrdluses tuleb meil kõige rohkem tööd teha. Saksamaa püüdis aru saada, kui palju vanemaealised tööd teevad ja võttis appi OECD numbrid. Sealt selgub, et Eesti inimesed teevad terve OECD lõikes oma elu jooksul kõige rohkem töötunde. Aastas peab Eesti inimene töötama 1770 tundi. Meist järgmine on Tšehhi, kus inimesed töötavad aastas 1754 tundi. Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7890266/asi-ametlik-eestlased-peavadki-koige-rohkem

Keeleamet: eesti keelt hakatakse õppima alles siis, kui tekib reaalne oht töö kaotada

Teenindajate eesti keele kõikuv tase paneb muretsema nii keeleameti kui ka tööandjad ja kliendid. Motivatsiooni seisukohalt on sõjapõgenikud kindlasti usinamad keeleõppijad kui meie oma muukeelsed elanikud. Delfi Ärilehe lugejate seas on nii neid, kes kiidavad töötajad, kes ei istu maksumaksja kulul kodus, ning soovitavad „lasta kaubapaigutajal rahus tööd teha ja minna suhtlema rahvatantsuringi“. Kuid on neidki, kes kurdavad: „Eestis on, jah, kummaline see olukord: teenindaja on kuninga

Estel Pukk: teid ja sildu ei ehita sotsiaalteadlased, insenere on vaja

Kui investeeringud teedesse järsult lõpetatakse, saab töö otsa ka teedeehituse inseneridel. Pädevate inseneride puudus halvab Eesti majanduse ja ekspordivõime ning on otsene risk teede ohutusele. Peame mõtlema sellele, kuidas keerulisel ajal hoida ja kasvatada tugevat inseneride põlvkonda, kirjutab Estel Pukk. Sillad, maanteed, väiksemad teed ja tänavad on meie jaoks iseenesestmõistetavad. Nii nagu me ei mõtle igapäevaselt, kuidas vereringe meie organismi elus hoiab, ei mõtle me ka teede võrg

Ida-Viru õpetajad saavad palgalisa ainult aasta lõpuni. Omavalitsustel pole edasise kohta kindlust

Liidu kirjas toodi esile hulk vastuseta küsimusi. Kohalike omavalitsuste peamine mure seisneb õpetajate palgalisa maksmises. Nimelt on haridus- ja teadusministeerium (HTM) kehtestanud meetme, millega makstakse Ida-Viru õpetajatele palgalisa. Selle juures on aga üks juriidiline konks: meede on kehtestatud kindlaks ajavahemikuks ehk selle aasta 1. septembrist 31. detsembrini. Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120244316/ida-viru-opetajad-saavad-palgalisa-ainult-aasta-lopuni-omavalitsust

Toidukullereid ja sõidujagajaid ootab ees tõehetk. Uuest aastast on nad teravdatud tähelepanu all

Kuigi 2024. aastast kehtima hakkav nõue muudab platvormitöötajate tulud läbipaistvamaks, jääb õhku sotsiaalsete garantiide küsimus. Selle aasta augustis oma kümnendat tegevusaastat tähistanud kodumaine tehnoloogiahiid Bolt annab Eestis iga kuu regulaarset tööd u 7000–8000 inimesele, kes tegutsevad kas sõidujagaja või toidukullerina. 2016. aastast Eestis tegutsenud soomlaste Wolti kaudu viis restoranitoitu ja muid kaupu eestimaalastele eelmisel kuul kätte 2000 kullerit. Ettevõtte aktiivs

Heli Raidve: “Kasutamata puhkusepäevad ei aegugi, kui tööandja ei teavita töötajat”

Tunnustatud tööõiguse ekspert Heli Raidve juhtis Pärnu Raamatupidamiskonverentsil tähelepanu Euroopa Kohtu otsustele, mis muutsid kasutamata puhkusepäevade aegumise senist praktikat. Oleme harjunud sellise praktikaga, et kui inimene teenis eelmisel aastal puhkuse välja, pidi ta selle hiljemalt käesoleva aasta lõpuks ära kasutama. Kui ta seda ei teinud, siis puhkus aegub käesoleva aasta 31. detsembri öösel vastu 1 jaanuarit. Edasi loe: https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2023/10/19/heli-rai

Infoturbejuht annab nõu, kuidas avalikus kohas turvaliselt arvutitööd teha

“Kõige esimene ja elementaarsem asi, millele avalikus kohas arvutiga töötades tähelepanu pöörata, on jälgida teraselt oma ümbrust ja eelkõige seljatagust,” rõhutab infoturbejuht Andri Rebane. Nimelt valitseb avalikus ruumis oht langeda üle õla piilumise ehk shoulder surfing’u ohvriks, kuna on palju erinevaid nurki, mille alt keegi võib meie ekraani piiluda. Seda riski aitavad maandada spetsiaalsed ekraanile paigaldatavad privaatsusfiltrid, mis oluliselt piiravad ekraani nähtavust külje peal

Kas töötajal on õigus temaga juhtunud tööõnnetuse raportit näha?

Lugeja küsib: Minuga juhtus kuu aega tagasi tööõnnetus. Läksin tsehhist lattu uusi kindaid tooma, kukkusin ja olin selle tõttu töövõimetuslehel kaks nädalat. Peale õnnetuse juhtumist ütles tööandja, et ta ei taha seda tööõnnetusena registreerida. Arstile ütlesin, et õnnetus juhtus tööl ja arst pani nii ka haiguslehele kirja. Tööandjalt ma rohkem infot saanud ei ole. Kuidas ma saaksin teada, kas minu kukkumine ikka läks tööõnnetusena kirja? Vastab Mihhail Solovjov, Tööelu infosüsteemi projektij

Uuring: tööandjad ei saa aru, miks üle poolte inimestest ei taha enam kontorisse naasta

Rahvusvaheline töökeskkonna nõustamisettevõte Unispace viis 17 riigis 9500 töötaja ja 6650 tööandja seas läbi uuringu, millest selgub et 51 protsenti inimestest ei soovi kontorisse igapäevaselt naasta ning ootavad kompensatsiooniks neljapäevast töönädalat või vähemalt teistsugust kontorit. Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7885119/uuring-tooandjad-ei-saa-aru-miks-ule-poolte-inimestest-ei-taha-enam-kontorisse-naasta

Taristuehitajatele pakutakse üht suurobjekti, abi on sellest vähe. Töötajad on juba minema saadetud

Riik teede rajamiseks lisaraha ei leidnud. Taristuehitajatele näidatakse uue võimalusena Rail Balticu raudteesse suunatavat raha. Teedeehitajaid see aga ei aita ning ligi kolmandik töötajaid on juba koondatud ja ehitustehnika müügis. Pärast Ukraina sõja algust on riik tööde kallinemise ja riigi rahakoti tühjuse tõttu tee-ehitusobjekte plaanidest maha kriipsutanud ja tuleviku investeeringusummasid vähendanud. Taristuehitajad seevastu rõhutavad, et aastane teehoiuraha peab suurenema vähemal

Lähetusse saatmise reeglid ja päevaraha maksmise erisused

Seda artiklit ajendas mind kirjutama lugejaküsimus lähetuse kohta. Selgitan lähemalt, mis on lähetus ja millised on lähetusega kaasnevad tegevused, sh kehtestatud nõuded päevaraha maksmiseks. Lähetus on Eesti Keele Instituudi sõnaveebi kohaselt „tööülesannete täitmine väljaspool lepingujärgset töötegemise kohta”. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 21 kohaselt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta ning töötajat ei või tööläh

Iga abikäsi tervishoius on kulla hinnaga, kuid Ukraina õdedele tõlkimine võib Eesti õed läbi põletada

Svitlana Lõtvõnenko töötas Ukrainas 15 aastat neuroloogiaõena, kuni tema kodumaal algas sõda ja ta pages koos pojaga Eestisse. Ta on siin elanud möödunud aasta märtsist. Nüüd töötab ta Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kardioloogiaosakonnas EKG õe abilisena. Iseseisva õena ta veel töötada ei saa, sest Ukraina õe pädevus ei ole samal tasemel nagu Eesti õdedel. Möödunud aasta sügisel asus ta õppima Tallinna tervishoiu kõrgkooli õppesse, mis oli justnimelt mõeldud ukrainlastele, kes olid kodu

Jäik tööõigus paneb sama töötajat kaheksa korda tööle võtma

Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep, kinnisvara korrashoiuettevõtte SOL Baltics juht Rinel Pius ja tervishoiuettevõtte Meliva juht Marja-Liisa Alop “Tööandjate tund” raadiosaate salvestusel. Kuna tööõigus ei käi muutuva töötamisega kaasas, tähendavad sajad tarbetud liigutused kuus tähendavad ettevõtjaile lisakulu ning kaotatud konkurentsivõimet. Edaasi loe: https://employers.ee/jaik-toooigus-paneb-sama-tootajat-kaheksa-korda-toole-votma/

Ukraina sõja tõttu kadus Eesti transiidisektorist töö, nüüd on võimalik töökohti ja raha tagasi tuua

Muuga sadama viljaterminal on üks Euroopa võimsamaid. Juba kümmekond aastat on suurem osa terminali seisnud kasutult. Ukraina vilja eksport läbi Eesti annaks võimaluse terminal taas täisvõimsusega tööle rakendada. Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120241972/ukraina-soja-tottu-kadus-eesti-transiidisektorist-too-nuud-on-voimalik-tookohti-ja-raha-tagasi-tuua

Jurist vastab: kas tööandja peab tegema kohtutäituri tööd?

Ideaalses maailmas ei tekiks inimestel võlgasid ja kohtutäitureid ei olekski vaja. Paraku elame ideaalist kaugel ning paljud tööandjad seisavad fakti ees, et töötaja poolt teenitud töötasu tuleb kanda kohtutäituri kätte, kirjutab advokaadibüroo Hedman jurist Kaire Sepper. Töötajate registri tulek muutis kohtutäiturite elu lihtsamaks, kuid tööandjatele ja raamatupidajatele tõi see suure hulga lisatööd. “Kohtutäiturid on tänaseks töötajate registri päringud ja aktide koostamised automatiseerinud n

Kas kellakeeramise tõttu tekkinud lisatunni eest peab maksma töötasu?

Lugeja küsib: Varsti keeratakse kella, aga meie töötaja töötab öises vahetuses, mis kestab 8 tundi ja vahetus langeb ajale, mil toimub üleminek talveajale ehk kella keeratakse 1 tund tagasi. Kas siis peame töötajale töötasu maksma 9 tunni eest? Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist: 29. oktoobril keeratakse kella ühe tunni võrra tagasi. Sügisesel kellakeeramisel tekib öövahetuses töötajatel lisatund tavapärasele töövahetusele juurde. Lisatund tähendab ka täiendavat

Eesti arstide mediaanpalk kasvas 3780 euroni kuus

Koos kõigi lisatasudega on Eesti arstide mediaankuupalk 3780 eurot, õdedel ja ämmaemandatel 2057 eurot ning hooldajatel 1410 eurot, kasvades aastaga vastavalt kolm, 0,4 ja viis protsenti, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) läbi viidud tervishoiutöötajate palgauuringust. Tervishoiutöötajate keskmine palk suurenes 2023. aastal kõikides suuremates ametigruppides, teatas TAI. Edasi loe: https://www.err.ee/1609137800/eesti-arstide-mediaanpalk-kasvas-3780-euroni-kuus

Hea üllatus. Eesti valmistub kasvatama majandusharu, mis võib tuua tuhandeid uusi töökohti

Kuidas kasutada rohepöördega kaasnevaid nõudmisi Eestis uute töökohtade ja majanduskasvu tekitamiseks? Oktoobri esimestel päevadel sõitis kliimaminister Kristen Michal ringi Ida-Virumaal, kus põikas läbi ka Sillamäe sadamast. Ministeeriumi ametnike hinnangul on sellel paigal arvestatav potentsiaal, et teostada seal idee, mis annaks tõuke Eesti majanduskasvule.   Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120240834/hea-ullatus-eesti-valmistub-kasvatama-majandusharu-mis-v

KAIRE UUSEN ⟩ Ega humanitaar pole loll! Ka temast võib saada insener

Kui liiga paljud noored valivad kitsa matemaatika või lasevad end meelitada «humanitaaria hullutavale teele», tähendab see ülikoolidele vähem reaalteaduste tudengeid ning Eestile aina süvenevat inseneride, arstide jt spetsialistide põuda. Mida saaks selle vältimiseks ära teha, kirjutab kolumnist Kaire Uusen. Edasi loe: https://arvamus.postimees.ee/7878496/kaire-uusen-ega-humanitaar-pole-loll-ka-temast-voib-saada-insener

SUURED KÄÄRID ⟩ Uuring: rahulolematus palgaga üha kasvab, aga tööandjad tasu ei tõsta

Hiljuti ilmunud kolmanda kvartali tööturu monitooringust selgub, et võrreldes eelmise kvartaliga pole palgarahulolematus töötajate seas vähenenud ning palgasurve jätkub. Võrreldes eelmise kvartaliga ei ole töötajate palgaootus muutunud ning endiselt ootab 80 protsenti vastanud töötajatest tööandjalt palga tõstmist ning vaid 20 protsenti vastajatest on oma palgaga rahul, märkis tööportaal CV.ee. Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7878401/suured-kaarid-uuring-rahulolematus-palg

Bolt Marketi uus juht võrdleb töötajaid tippsportlastega. „Kõigile selline amet ei sobi. Tellimused peavad valmima viie minutiga“

Bolt Marketi uue juhi Jan Plaani sõnul ei ole ettevõttesse lihtne uusi töötajaid leida, sest neile kehtivad üsna karmid nõuded. Praegu on Bolt Martketist puudu 240 töötajat. Ettevõttes vaid veidi üle kuu aja tegutsenud Bolt Marketi juht Jan Plaan, kes võttis koha sisse Šveitsi põrutanud eelmise juhi asemel, võtab Ärilehe vastu Pallasti tänaval asuvas tutikas poes. Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120237234/bolt-marketi-uus-juht-vordleb-tootajaid-tippsportlastega-koigile-sel