Artiklid

Ametiühing tahab uut alampalka tuleva aasta 1. aprillist

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatus otsustas esmaspäeval erakorralisel istungil, et ei nõustu tööandjate hoiakuga mitte tõsta alampalka ning soovib selle jõustamist tuleva aasta 1. aprillist.EAKL-i esimees Harri Taliga ütles BNS-ile, et jõulurahu ajal ametiühing aktsioone ette ei võta. "Aga meie soov on sõlmida alampalga kokkulepe esimese kvartali jooksul, et see saaks jõustuda 1. aprillil 2009," lisas ta.Taliga sõnul võiks läbirääkimised tööandjate keskliiduga jätkuda uue aasta veebrua

Ametiühingute Keskliidu juhatus koguneb erakorralisele istungile

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatus peab esmaspäeval erakorralise istungi, et arutada oma edasisi samme seoses Tööandjate Keskliidu soovimatusega sõlmida ametiühingutega kokkulepet alampalga tõstmiseks alates 1. jaanuarist.Ametiühingute Keskliit ja Tööandjate Keskliit on töötajaid ja tööandjaid esindavate organisatsioonidena alates 2001. aastast leppinud igal aastal kokku, kui palju tõuseb üleriigiline alampalk järgmise aasta 1. jaanuarist. 2009 on esimene aasta, mil uus aasta ei too ka

Alampalk kaitseb tööinimest

Harri TaligaEesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kas Eesti võiks alampalgast loobuda?Minu selge ja ühemõtteline vastus on - kindlasti mitte! Esiteks on alampalk absoluutne miinimum, millest vähem kellelegi maksta ei tohi. Sellise miinimumi kaotamine ei parandaks mitte kuidagi ühegi töötaja olukorda.Teiseks on Eestis väga palju sotsiaalselt vastutustundetuid tööandjaid, kellele ainus nurgakivi palga maksmisel ongi üleriigiline alampalk. Kui palgasüsteemid tagavad töötajale ainult alampalga, siis

Tööandjate keskliidu avalik kiri ametiühingute keskliidule

Austatud ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga!Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu ei pea võimalikuks toetada Teie ettepanekut tõsta riikliku kuupalga alammäära alates 1. jaanuarist 2009. Lähtume seejuures Teie enda poolt välja öeldud alampalga kujunemise põhimõtetest.Eesti Ametiühingute Keskliit on alampalga läbirääkimistel eelnevatel aastatel rõhutanud põhimõtet, et 1. „... majanduskasvu viljad peavad jõudma kõigi töötajateni, sh alampalga saajateni.” 2008. aastal tõstsime alampalka 2

Isapuhkus 2009. aastal

9. detsembril võttis Riigikogu vastu puhkuseseaduse muutmise seaduse ning alates 2009. aasta 1. jaanuarist ei saa isa enam hüvitist isapuhkuse kasutamise eest. Isal on õigus edaspidigi saada kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne ja pärast lapse sündi, kuid tasu puhkusepäevade eest ei maksta. Isale ei hüvitata puhkusepäevi 2009. aasta 1. jaanuarist ning ei ole oluline, kas isa on asunud 2008.a isapuhkust kasutama või mitte.Kui isapuhkus jaguneb näiteks erinevate aastate vahel, st 5 tööp

Haigekassa maksab hambaravihüvitist kuni 3 aastat tagantjärele

Haigekassa jätkab hambaravihüvitiste maksmist kõikidele kindlustatutele, kes on viimase kolme aasta jooksul kasutanud või kasutavad hambaravi teenuseid enne 1. jaanuarit 2009, kuid ei ole selle eest veel hüvitist taotlenud.Riigikogu võttis teisipäeval vastu ravikindlustuse seaduse muudatuse, mille kohaselt ei saa alates 1. jaanuarist 2009 osutatud hambaraviteenuse eest hüvitist enam kõik üle 19-aastased isikud. 300-kroonist hambaravihüvitist saavad alates järgmisest aastast taotleda inimesed, k

Juristid ootavad arvukaid kohtuvaidlusi

«Uus töölepingu seadus on nagu uus kingapaar, mis tuleb sisse käia, et kõndimine mugav oleks.» Nii tõdes tööõigusbüroo Labour Consulting jurist Katrin Sarap uut seadust kommenteerides.«Sissekäimine tähendab oma ala spetsialistide arvukaid tõlgendusi, arutelusid ning tingimata kohtuvaidlusi, mille tulemusena saab selgeks, kuidas kohaldavad pooled töölepingulises suhtes terminit «mõistlik» ja mõistlikkuse põhimõtet, millele uues eelnõus arvukalt viidatud,» lisas jurist.Sarap märkis, et töötajaile

Koondamishirm viib inimesi haiguslehele

NIINA VOROPAJEVAHaigekassasse tuleb üha sagedamini tööandjatelt palveid kontrollida, kas töötaja on haiguslehel põhjusega.Praegu võib kahtluseuss veel rohkem hinge pugeda, kui enne võimalikku koondamist või osaliselt tasustatavale puhkusele saatmist jääb inimene äkitselt haigeks.Haigekassa Viru osakonna juhataja Andrei Saitšuk kinnitab, et tööandjate pöördumisel tehakse haiguslehtede kontroll, millest nähtub, et 98 protsenti meditsiinidokumente on korrektselt vormistatud, ülejäänu oleneb juba ar

Suhtumine «jõule pea kodus, töö juures tööta» toob pingeid

Eve Kruuse Ühe asutuse töötajad olid harjunud saama igal aastal jõulupreemiana teatud protsendi palgast, ent uus juht otsustas seda mitte maksta. Veel suurem oli kollektiivi üllatus, kui ootamatult laekus igaühe kontole väike rahasumma – kõigile ühepalju.Toona seda kollektiivi juhtinud ja praegu tööinspektsiooni peadirektori asetäitjana töötav Herko Sunts leiab, et juhil tuleb kindlasti panustada hoolivusse – aga millisel määral?Paljudes kohtades on kombeks, et jõulupreemiana makstakse mingi pro

Töötaja lahtilaskmine muutub hõlpsaks

Kai KalameesKaire Uusen Uus töölepingu seadus ühe käega võtab ja teisega annab pisut juurde – kui töötajast saab lahti 15 päevaga, siis koondatu lohutuseks on veidi suurem töötuskindlustushüvitis.Igatahes on nüüd kindel, et tööpuuduse kiire kasvu laineharjal jõustub järgmisel suvel seadus, millest sadadel tuhandetel tuleviku ees ebakindlust tundvatel Eesti inimestel on nii võita kui ka kaotada.Kultuuritöötaja Eve Lõhmus tunnistas, et töötajaile on positiivne uudis töötuskindlustushüvitise suure

Suur segadus uue töölepinguseadusega

Merle MudaTartu Ülikooli õigusteaduskonna töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent, Gaabriel Tavits Tartu Ülikooli õigusteaduskonna töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent Uus töö­le­pin­gu­sea­du­se eelnõu ei too kind­lust töö­ta­ja­le ega tö­öand­ja­le. Kin­del on vaid, et see va­jab põh-ja­lik­ku ümber­te­ge­mist ega hak­ka prae­gu­sel ku­jul toi­mi­ma.Mi­da tä­hen­dab eelnõu töö­ta­ja­le? Muu­tu­vad näi­teks töö­ta­ja ta­ga­ti­sed koon­da­mi­se kor­ral. Kui prae­gu­se sea­du­se ko­ha­selt peab tö

Jurist selgitab: Asendustasust ja palgaindeksist

Helve Toomla jurist •• Minu ametijuhendi üldsätetes on kirjas, et kui tuleb asendada ülemust või kolleegi, siis makstakse selle eest lisatasu. Aga kui asendamine on kirjas ka ametijuhendi tööülesannetes, kas siis on õigus lisatasu küsida?On küll, sest ava­li­ku tee­nis­tu­se sea­du­se § 64 näeb asen­du­se eest et­te li­sa­ta­su, ole­ne­ma­ta sel­lest, mil­li­ses­se ame­ti­ju­hen­di os­sa on asen­da­mis­ko­hus­tus kir­ja pan­dud. Ame­ti­ju­hen­di­ga sea­dust muu­ta ei saa. Kui saaks, kao­taks osu

Alampalga tõus majandus kriisi meelevallas

Lemmi Kann kirjutab Äripäevas, et kui veel mõni kuu tagasi soovis ametühing üleriigilise palga alammäära tõstmist 2009. aasta algusest 900 krooni võrra, siis eilse seisuga oldi valmis kompromissiks, mis tõstaks praegust miinimumpalka pooletuhande krooni võrra.Tööandjad peavad aga ka miinimumpalga tõstmist 4850 kroonini praeguses majanduskeskkonnas võimatuks. Äripäeva arvutuste kohaselt tähendaks selline palgatõus ettevõtetele järgmisel aastal umbes 300 miljoni kroonist lisakoormust."Meie ütlesim

Alampalk järgmisest aastast ei tõuse

Tööandjate keskliit teatab, et eile toimunud alampalga läbirääkimistel ametiühingute keskliiduga ei jõudnud pooled kokkuleppele järgmise aasta alampalga suuruses ning alampalk jääb 2009. aastal 2008. aasta tasemele, mis on 4350 krooni kuus.„Oleme jätkuvalt seisukohal, et alampalka ei ole süveneva majanduskriisi ajal võimalik tõsta,” kommenteeris läbirääkimisi tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis. „Ametiühingutele on korduvalt selgitatud, et ettevõtete palgafond järgmisel aastal võrreldes tänavu

Ametiühing nõustus 500 krooni suuruse alampalga tõusuga

Sirje Niitra Eesti Ametiühingute Keskliidu juhi Harri Taliga sõnul lepiti rasket majandusolukorda arvestades 900 krooni suuruse alampalga tõusu asemel nüüd 500 krooniga, mis tõstaks praegu 4350 krooni suuruse alampalga uuel aastal 4850 krooni peale.Samas on alampalga tõstmine vajalik just selleks, et majandussurutisest tingitud muresid leevendada. Pole ju saladus, et paljud tööandjad rakendavad tellimuste vähesusest tingitult osalist tööaega, mil seadus näeb ette 60 protsendi maksmist alampalgas

Ettevõtjad külmutaks alampalga teadmata ajaks

Kaire Uusen «Meie seisukoht on jätkuvalt see, et me ei tõsta alampalka. 1. jaanuarist [2009] küll mitte,» teatas tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis eile. See oleks esimene kord pärast 1995. aastat, kui alampalk ei tõuse.Igatahes astuvad ametiühingud ja tööandjad täna viimasesse alampalga lahingusse, et selgitada, kumma tahe peale jääb. Ehkki ettevõtjad on juba kuu aega sõdinud alampalga tõusu vastu, loodavad ametiühingud nad enne jõule siiski pehmeks rääkida.Külmutamine igal tasandilKui täna

E-maksuamet suletakse aastavahetuse perioodiks

Maksu- ja Tolliamet võtab 2009. aastast kasutusele uue arvestussüsteemi, mis pakub maksumaksjale maksukohustuste ja nende täitmise kohta senisest tunduvalt detailsemat infot ning muudab maksuarvestuse arusaadavamaks. Maksuhaldur palub klientidel arvestada MTA infosüsteemide seisakuga aastavahetusel.Seoses arvestussüsteemi vahetusega on Maksu- ja Tolliameti infosüsteemid 24.12.2008 - 05.01.2009 suletud. Sellel perioodil ei ole võimalik maksuinfot näha ega töödelda. Samas saab teha ülekandeid MTA

Lugeja küsib: koondamine

Sain kirjaliku koondamisteate. Pakuti teist tööd, aga seda ma ei soovinud vastu võtta. Firma maksab hüvitisena kahe kuu keskmise palga. Telefon, millele vastamine oli üks tööülesannetest, suunati mujale ja ma ei saa sellele enam vastata. Minu küsimused:Ilona Torn, tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist:Kas mul on õigus enne koondamist puhkus välja võtta?Puhkust saab töötaja puhkuste ajakava põhjal, mille tööandja koostab iga kalendriaasta kohta ja teeb teatavaks jaanuaris. Poolte kokkule

Tööotsijaid hakkab abistama töötukassa

Kui kõik lä­heb plaa­nipä­ra­selt, töö­ta­vad prae­gu­ne töö­tu­rua­met ja töö­tu­kas­sa 2009. aas­ta 1. maist ühi­ne­nud asu­tu­se­na, koon­da­des end al­la ko­gu töö­tur­gu puu­du­ta­va te­ge­vu­se. Tööd ot­si­va ini­me­se jaoks muu­dab see olu­kor­ra sel­ge­maks, ku­na kõigi te­ma soo­vi­de ja va­ja­dus­te­ga te­ge­leb üks asu­tus, lu­bas va­lit­sus eel­mi­sel nä­da­lal. Sa­maks jääb ka töö­tu­ru­tee­nus­te ja -toe­tus­te va­lik ning kät­te­saa­da­vus. Töö­tu­toe­tu­se ja töö­tus­kind­lus­tus

Jurist selgitab: Koondamisest ja raseda puhkusest

Helve Toomlajurist •• Olen internetist lugenud väiteid, et koondamisteadet saab anda ka puhkuse, haiguse ja teiste piirangute ajal. Ometi ütleb töölepingu seaduse § 68 lg 4, et on keelatud ette teatada koondamisest ajal, mil on kehtestatud osaline tööaeg. Minuga just nii juhtuski ja arvan, et minu õigusi on rikutud. Aga kuna öeldakse, et paragrahv on kõver, siis mine sa tea. Kellel on õigus ja mida soovitate teha?Küsi­jal on õigus – töö­ma­hu või tel­li­mus­te vä­he­ne­mi­se pu­hul an­ta­va osa­

Ametite liitmine toob korraks koondamisi

Kärt BlumbergTööturuameti ja töötukassa ühteheitmisega kaasneb 340 tööturuametniku koondamine, koondatud ametnikud saavad aga kohe uude loodavasse asutusse tööle kandideerida. Valitsus kiitis eile heaks eelnõu, millega liidetakse tööturuamet ja töötukassa üheks asutuseks.Praegune tööturuamet likvideeritakse, Eesti Töötukassa jätkab sama nime all ja kuna ta ei suuda oma senise 25-liikmelise töötajaskonnaga kõiki oma uusi ülesandeid täita, suurendatakse tema koosseisu sotsiaalministeeriumi esialgs

Riik tõstab erisoodustusmaksu piiri 4000 kroonini

Riigikogu kiitis täna 54 poolthäälega heaks 6. oktoobril algatatud käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt tõuseb uuest aastast isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär 2000 kroonilt 4000 kroonini kuus. Seadusemuudatuse vastu ei hääletanud keegi ning kaks riigikogu liiget jäid erapooletuks.Suuremat hüvitist on võimalik saada nendel, kes peavad oma sõitude kohta arvestust, märkides ära iga sõidu kuupäeva, eesmärgi ja spidomeetri näidud.Hüviti

Haigekassa kavatseb kulud tööandjale lükata

Kärt BlumbergHaigekassa eelarves haigutava ligi miljardikroonise augu lappimine eeldab kokkuhoidu ka töövõimetushüvitistelt. Ühe pääseteena näeb haigekassa võimalust jätta kaks-kolm haiguspäeva tööandja kanda."Ega me ei tervita sellist asja. Aga kui riigil on vaja kokku hoida, siis mõistlikul määral on ka firmad seda valmis toetama," kommenteeris Leiburi tegevdirektor Ants Promann võimalikku seadusemuudatust. Keerulisemaks teeb Promanni sõnul asja see, et ettevõtetel on järgmise aasta eelarved j

Töötajailt ei saa nõuda nõustumist palga vähendamisega

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) soovitab töötajail mitte nõustuda kergekäeliselt töötingimuste halvendamisega, eelkõige palga vähendamisega, mida tööandjad püüavad peale suruda halvale majandusolukorrale viidates.Üha sagedamini seatakse töötajad Eesti ettevõtetes eksitava valiku ette – nõustu palga vähendamisega või kirjuta lahkumisavaldus! Kui töötaja ei tea oma seaduslikke õigusi ja pelgab töötuks jäämist, võibki ta tööandjale järele anda ja leppida madalama töötasuga.Seadus keelab tööandj