Artiklid

Palga salastatuse nõue töölepingutes ei tulene seadusest

Merike LeesMerike.Lees@aripaev.ee Ligi kolmandikule kõigist töötajatest ettekirjutatud palga saladuses hoidmise nõue ei tulene seadusest, vaid on kokkuleppe ja eetika küsimus.Palga salastatus ei tulene seadusest, vaid lepinguvabaduse põhimõttest, mille järgi saavad pooled leppida kokku kõiges, mida seadus ei keela. Seadus ei keela palgaandmete konfidentsiaalsuses kokku leppida.Seega kui selline säte on töölepingus, on see poolte kokkulepe ja tööandjal on õigus selle täitmist nõuda, möönis sotsia

Lähetuse sõiduautokulude hüvitamise kaks võimalust

Ranno TingasErnst & Young Baltic AS juhtiv maksukonsultantTööandja võib valida, kas hüvitada töötajale autoga lähetuses käimise kulud kuludokumentide alusel või maksta maksuvaba hüvitist. Juulikuus jõustus uus isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmist reguleeriv määrus, samuti muudeti sõidukulude hüvitamise põhimõtteid lähetusi reguleerivas korras. Kui töötaja või juhatuse liige läheb lähetusse autoga, mis pole tööandja oma ega tööandja valduses, s

Deklaratsiooni vorm INF 14 ja selle täitmine

Kui tööandja maksab avaliku teenistuja, töötaja või juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele (edaspidi: töötajale) hüvitist Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 a määruse nr 164 "Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad" (RT 2006, 34, 265) alusel, peab ta täitma ja esitama maksuhaldurile ka vastava deklaratsiooni. Deklaratsioon esitatakse vormil INF 14 "Isikliku sõiduauto hüvitise deklaratsioon", mis on k

Odavale tööjõule panustav ettevõtja jääb ajalukku

Katrin Uudeküllrahandusministeeriumi makromajanduse talituse analüütikKiired muutused tööturul on töötajate seisukohalt olnud positiivsed, põhjustades samal ajal enamiku tegevusalade tööandjatele tõsist peavalu. Suur hulk inimesi on töö leidnud ja jõudsalt on kasvanud sissetulekud. Ettevõtete jaoks on aga oskustööliste leidmine või kinnihoidmine muutunud keeruliseks. Tööjõukulud kasvavad hoogsalt. Kas kiire palkade ning tööga hõivatute arvu kasv on siis hea või halb? Pigem ikka hea.Tootlikkuse o

Raha ajab töötaja ja tööandja tülli

Tõnu Varetööinspektsiooni nõunikTöövaidluskomisjonis nõutakse saamata palka ja lõpparvet - peaaegu kõik esitatud avaldused sisaldavad rahalisi nõudeid (mullu 98%). Kümne aastaga on esitatud kokku ligi 33 000 avaldust. Avalduste arv on viimaseil aastal vähenenud. Üheks põhjuseks võib olla seadusekuuleka(ma)te tööandjate lisandumine. Tööseadused on läbi aastatepikkust settimist ja ümbertegemist paika loksunud, mängureeglid on selged ja tööandja saab aru, et neist möödavaatamisega kaugele ei jõua.

Töötaja peab saama raha (enne puhkuse algust)

Väino LindeRiigikogu õiguskomisjoni esimeesMiks sätestab seadus, et puhkusetasu tuleb töötajale välja maksta enne puhkuse algust?Puhkuseseaduse N 24 lg 1 sätestab tööandjale kohustuse töötajale puhkusetasu täies ulatuses väljamaksmiseks hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Tegemist on tööandjate jaoks imperatiivse sättega, millest erandi kehtestab ainult sama seaduse N 24 lg 3 (ainult kollektiivlepingus sätestatud tingimustel ja korras). Olen arvamusel, et selline säte on põhjend

Esimene koolipäev ka paljudel vanematel vaba päev

Merike LeesMerike.Lees@aripaev.ee Järjest enam tööandjaid pakub koolilaste vanematele 1. septembril soodustusi või vaba päeva.Auma Expo annab kõigile põhikooliastmes õppivate laste vanematele 1. septembril vaba päeva. "See on kingitus, seda ei võeta mitte töötaja korralisest puhkusest maha," kinnitas Auma Expo personalijuht Eve Veevel. Vaba päeva pakutakse tänavu kolmandat korda ja seni ei ole Veeveli sõnul veel ükski lapsevanem seda kasutamata jätnud.Võimalust kooliõpilaste vanematele saada 1.

Tippjuhtide palga avaldamine annab konkurendile kaardid kätte

Lauri MatsulevitshLauri.Matsulevits@aripaev.ee Börsifirmade juhtide palkade avalikustamine võib jääda hirmu taha, et palgainfot kasutavad töötajate ülemeelitamisel ära konkurendid.Kui praegu avaldavad börsifirmad kõigi juhtkonna ja nõukogu liikmete palkade kogusumma, siis sel aastal kehtima hakanud hea ühingujuhtimise tava sätestab juhtide ja nõukogu liikmete töötasude personaalse avaldamise. Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitis, muud talle makstavad hüvitised ning preemias

Ametiühing nõuab üle 4000-kroonist alampalka

Ardo KaljuveeEesti ametiühingute keskliit otsustas eelmisel nädalal, et tööandjate keskliiduga üleriigilise alampalga üle peetavatel läbirääkimistel hakatakse nõudma järgmiseks aastaks 4050-kroonist kuupalka. Otsus tuleneb 2001. aastal ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud pikaajalisest alampalga tõstmise põhimõtete kokkuleppest, mille kohaselt peaks alampalk järgmisel aastal moodustama 39,5 protsenti ning 2008. aastal 41 protsenti keskmisest brutopalgast. Rahandusministeeriumi prognoosi ko

Hüüe “Sa oled vallandatud!” jätab töölepingu kehtima

Anu MägiKui ülemus tööle ei lase, on töötajal kasulik avaldusega oma tööletuleku soovist teada anda.Palgavaidlused ajasid staažika naistöötaja ülemusega nii tülli, et töölepingu lõpetamise pärast tuli õigust otsida töökomisjonist. Pärast tüli saatis firma juht kõigile töötajatele kirja, milles teatas, et firma lõpetab üle kümne aasta ettevõttes töötanud naise töölepingu kuu aja pärast. Töötaja ise kirja ei saanud, vaid kuulis sellest teiste töötajate käest. Pärast seda jäi naine haiguslehele ja

JURIST SELGITAB: Katseajal vallandatul jääb hüvitis saamata

Helve Toomlaametiühingute jurist•• Üle kümneaastase staažiga avalik teenistuja võeti neljaks kuuks katseajaga teenistusse. Katseajal tema töökoht koondati. Kas antud juhul saab nõuda koondamise kompensatsiooni?Eeldan, et küsija on ametnik. Katseajal võib ametniku teenistussuhte lõpetada koondamise tõttu, kui on tegemist ametikohtade arvu vähendamise, teenistuse ümberkorraldamise või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisega ning ametnikku ei ole võimalik teisele

01.09.2006.a. jõustuvad muudatused töövõimetuslehte ja töövõimetushüvitise väljamaksmise korda puudutavates määrustes

Juhime Teie tähelepanu, et 01.09.2006.a. jõustuvad muudatused töövõimetuslehte ja töövõimetushüvitise väljamaksmise korda puudutavates määrustes (Sotsiaalministri 26.09.2002.a. määruses nr 114 ning sotsiaalministri 19.09.2002. a määruses nr 109).Nimetatud redaktsioonide jõustumise järgselt kaob tööandjal andmete paberkandjal haigekassale esitamise kohustus järgnevate dokumentide korral:** tööõnnetuse- või kutsehaiguse raport (oli töövõimetuslehe lisa töötaja tööõnnetuse või kutsehaigestumise kor

JURIST SELGITAB: Puhkuse aluseks on töö-, mitte kalendriaasta

Helve Toomlaametiühingute jurist•• Kas korralise puhkuse teine osa ehk 14 kalendripäeva võib minna üle aastavahetuse? Näiteks: puhkuse algus oleks 27.12.2006 kuni 10.01.2007. Personalijuhi seletuse järgi võib kalendriaastal saada puhkust 28 kalendripäeva, seega võin järgmise aasta puhkusegraafikusse planeerida 19 kalendripäeva, sest sel ajal puhates olen üheksa päeva järgmise aasta puhkusest juba kätte saanud.Personalijuhi seletus ei ole täpne. Puhkust ei anta kalendri-, vaid tööaasta eest. Tööa

Kas tööraamatu esitamine tööandjale on kohustuslik?

Meeli Miidla-Vanatalutööinspektor-juristTöölepingu seaduse kohaselt on tööraamat töölepingu alusel töötamist tõendav põhidokument ja tööandjal on kohustus pidada tööraamatut kõigi töötajate kohta.Seaduse järgi on tööraamat üks dokumentidest, mida tööandja on kohustatud töötajalt töölepingu sõlmimiseks nõudma ja seega peab töötaja selle töö-andjale ka esitama või põhjendama, miks ta seda teha ei saa. Tööandja peab esmase tööraamatu täitma hiljemalt ühe nädala jooksul pärast töötaja tööle asumist

Töösuhted määratakse põhikirjas (MTÜ)

Jaanika TopkinTÜ õigusinstituudi vilistlaneKas MTÜ saab palgata töötajaid (sh MTÜ juhatust või liiget)? Mittetulundusühingute (MTÜ) seaduste kohaselt võib MTÜ tegeleda majandustegevusega. Sellest tekib kas kasum või kahjum, mis peab kajastuma MTÜ majandusaasta aruandes. Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Kasumit ei või jaotada liikmetele ega asutajatele.Vastavalt seadusele võib MTÜ põhikirjaga ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Sealhulgas

Riigipoolse sotsiaalmaksu tasumine isikute eest, kes saavad töövõimetuspensioni.

Alates 1. juulist 2006 jõustus muudatus sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktis 5, mis reguleerib riigipoolse sotsiaalmaksu tasumist töövõimetuspensioni saavate isikute eest. Riik maksab sotsiaalmaksu äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni. Töövõimetuspensioni saava töötaja eest maksab riik sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud kuumääralt (2006. aastal 1400 kroonilt). Tasu osalt, mis

Töökuulutuses tasub välja öelda ka palk

Triin RaestikTriin.Raestik@aripaev.ee Eesti tööandjad eelistavad töötajaid otsides palganumbreid mitte välja öelda. Euroopas ja isegi Lätis ning Leedus on trend pigem vastupidine.CV Keskuse ärijuht Kadri Johanson nentis, et CV Keskuse ligi paarist tuhandest tööpakkumisest on vaid väiksel osal kirjas palgalubadus. Palga info jäetakse täitmata või kasutatakse trafaretseid väljendeid nagu konkurentsivõimeline töötasu või motiveeriv palk. "Need on ümmargused sõnad, mis tegelikult ei ütle midagi. Pal

Töölepingus tuleb märkida bruto-, mitte netopalk

Airi NeemreIn Re OÜ konsultantTulenevalt töölepinguseaduse N 26 on töölepingu kohustuslikuks tingimuseks töötaja palgatingimused. Palgatingimused tähendavad palgaseaduse N 3 lg 1 mõistes palgamäära, töötajale makstavaid lisatasusid, juurdemakseid summana, palga arvutamise viise ja maksmise korda. Töötaja palgamäär on rahaline tasu teatud kindla ajaühiku, see tähendab näiteks tunni, päeva, nädala või kuu eest ning see määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel lähtuvalt palgasea

JURIST SELGITAB: Riigipühal tehtud töö eest on tasu kahekordne

Helve Toomla•• Kui töötaja töölepingus on tunnitasu määr 50 kooni ja ta töötab näiteks riikliku püha ajal õhtul kella 18–21, siis kui suur peab olema tema töötasu selle aja eest? Kas pühade ajal töötamise eest on ette nähtud topelttasu, mis on siis kolme tunni eest 300 krooni, ja õhtusel ajal töötamise eest lisatasu 10%: 3 tundi x 50 kr x 0,1 = 15 kr? Palgaseaduse kohaselt makstakse riigipühal tehtud töö eest kahekordselt, olenemata sellest, kas on töötatud graafiku järgi või graafikuväliselt. T

Kollektiivleping võib laieneda ka alaealisele

Margo JõgiTÜ Õigusinstituudi 4. kursuse tudengKas kollektiivleping laieneb ka alaealise töölepingule? Töölepingu seaduse kohaselt on alaealistel töösuhetes kollektiivlepinguga ettenähtud soodustused. Kollektiivleping reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid ning laieneb üldjuhul neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse. Kollektiivlepingu rakendamisel on vajalik vastav viide töölepingus. Seega, kui alaealine kuulub kollektiivlep

Puhkust ei saa rahas välja võtta

Luule KäisjuristKas puhkust saab ka rahas välja võtta?Töö- või teenistussuhte kehtivuse ajal ei ole lubatud puhkust asendada rahalise hüvitise maksmisega. Kui aga tööleping lõpetatakse või ametnik teenistusest vabastatakse, pole enam võimalik saadaolevaid puhkusepäevi anda, need asendatakse rahalise hüvitise maksmisega lõpparve koosseisus. Hüvitise arvutamise kord on ette nähtud Vabariigi Valitsuse 2001. a 23. augusti määrusega nr 278. Selle kohaselt korrutatakse kasutamata puhkuse eest hüvitise

Aluseta lisatasu võib lugeda osaks põhipalgast

Heli VallisaarHeli Raidve Tööõigusabi ASi juristTöötajale lisatasu maksmisel tuleb töölepingus või tööandja otsuses näidata lisatasu maksmise põhjus. Vastasel juhul võib töövaidlusorgan lugeda selle põhipalga osaks.Palgaseaduses on lisatasu summa, mis makstakse töötajale lisaks põhipalgale täiendavate ülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel. Samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel.Lisatasu maksmise alus tuleb märkida

JURIST SELGITAB: Ettevõtte müük ei mõjuta töölepinguid

Helve ToomlaSuurem ettevõte ostab meie firma ära ja pakub meile kõigile uues ettevõttes ka tööd. Meie aga ei ole sellest huvitatud, sest selles ettevõttes on palgad väga väikesed. Kas meil on õigust nõuda koondamisraha? Töölepingu järgi peaks uus ettevõte maksma meile sama suurt palka, kuid probleem on selles, et lisatasud (bensiini kompensatsioon ja käibest määratud protsent) on määratud meile käskkirjaga, mitte lepinguga. Rahaliselt moodustab see aga palgast väga suure osa.Ettevõtte üleminekul

Vanemahüvitise järel väike haigusraha

Kadri IbrusPärast vanemahüvitise saamist makstav haigusraha arvestatakse alampalga järgi.Pärast vanemahüvitise saamist tööle naasvale ja seejärel haige lapsega koju jäävale vanemale makstakse haigusraha kehtiva alampalga, mitte vanemahüvitise suuruse järgi. Ennetavat teavet sellise reegli kohta ükski ametiasutus ei jaga.“See tabas ebameeldiva üllatusena,” ütles kahe lapse ema Ave Kala, kes ei pea seda süsteemi sugugi õigeks. Tema sõnul on imekspandav, et populistlikult vanemapalgaks nimetatavat