Artiklid

Palk peab kasvama koos tööviljakusega

T A R M O K R I I S Eesti Tööandjate ja Tööstuse KeskliitTööandjate ja ametiühingute vahel lepiti kolm aastat tagasi kokku, et alampalga kasvu aluseks võiks olla keskmise palga kasv. Eeldati, et suhteliselt liberaalse tööturu tingimustes liigub keskmine palk samas tempos majanduseüldise kasvuga. Tänaseks päevaks on ilmne, et palgakasv on kiirem kui majanduskasv ning sellises olukorras tuleb palga alammäära tõstmiseks töötada välja ning leppida kokku uued põhimõtted.Tööandjatel ja ametiühingu

Hea palgasüsteemi võlu on lihtsuses

H E L I L E H T S A A R “Firma palgasüsteem peaks olema nii keeruline kui vaja ja nii lihtne kui võimalik,” sõnastab ligi 4000 töötajaga Falck Eesti personalidirektor Eela Velström hea palgasüsteemi põhimõtted.Falckis lähtutakse palga määramisel turust ning selle alusel on paika pandud palgatasemed. Kuna ettevõte on suur, on ka erinevaid palgasüsteeme – kindel kuutasu, tunnitasu, nende mõlema lisana tulemustasu ja isegi tükitasu. Viimast saavad näiteks valvetehnika paigaldajad. “Ühelt poolt

Millal maksta töötajatele lisapalka?

N I I N A S I I T A M tööinspektsiooni õigusosakonna juhatajaPalk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest.Seega võib palga liigitada põhipalgaks ja lisapalgaks.Põhipalka arvutatakse lähtudes kehtestatud palgamäärast (tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäär) ja seda makstakse alati siis, kui töötaja töötab töölepingu tingimuste kohaselt. Samuti makstakse põhipalka juhul, kui temast olenemata asjaoludel ei saa ta tööd teha

Palgavaidlusi järjest rohkem

R A I L I K A R J A N E Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni juhatajaKui näiteks töö sisus või tööajas on tööandja ja –võtja vahel vaidlusi suhteliselt harva, siis palganõuded moodustavad poole kõigist töövaidluskomisjonis lahendatud vaidlustest. Töötaja õigus saada oma töö eest palka ja tööandja kohustus seda maksta on töölepingulise suhte olulisimaks tingimuseks. Üksnes palgalise töö tegemine on vaadeldav töölepingu alusel tehtud tööna. Palk on suuremale osale ühiskonn

Kuidas vältida palgavestluse kauplemiseks muutumist?

I G O R P ä S S ARIKO ReServi juhatuse esimeesKui firmal puudub palgapoliitika ja palgasüsteem, siis võivad palgaläbirääkimised sageli kujuneda psühholoogiliselt raskeks vastastikuseks veenmiseks.Palgaläbirääkimised on meelierutavad nii esmakordselt tööleminejale kui ka juba õige mitmendat korda tööandjaga palgatingimustest vestlevale inimesele. Mis teeb siis palgaläbirääkimised niivõrd tähelepanuväärseks?Põhjuseks ikka see, et nendel läbirääkimistel lepitakse kokku tehtav töö ja selle eest

Ainult palgast ei piisa töötaja pühendumise saavutamiseks

H A I D E A N T S O N Fontes PMP, vanemkonsultantVaid heast palgast ei piisa töötajate pühendumuse saavutamiseks. Kuid mis teeb parimatest tööandjatest parimad?Palk on tähtis ...Tõenäoliselt pole ühelgi töötajal päris ükskõik, kui palju ta palka saab. Samavõrd on igale ettevõttele oluline küsimus, kuidas maksta töötajatele nii, et inimesed oleksid motiveeritud ning ka ettevõtte kulud oleksid kontrolli all. Seda näitab ka Eesti organisatsioonide üha kasvav huvi palgaturu informatsiooni- ja pa

Kas spetsialisti üleostmisel piisab vaid rahast?

M E R I K E T E D E R Eesti RaadioTippjuhti või spetsialisti teisest firmast üle ostes on eelduseks kõrgema palga pakkumine. Sellele lisaks on aga alati olulised ka pehmemad väärtused: töötaja arenguvõimalused, iseseisvus jms.Sõna “üleostmine” mõistetakse erinevalt. Kelle jaoks on see vaid rahapakiga pähelöömine, kes peab silmas teise firma töötajale parema pakkumise tegemist ükskõik mis osas, n-ö otsepakkumist. Sellest sõltub ka hinnang, kui palju Eestis üleostmist esineb.Juhtimis- ja äriko

Töövaidlus: hea kogemus või valus õppetund?

N E L L I L O O M E T S Advokaadibüroo Sorainen Law OfficesEnamik töövaidlusi tekib töölepingute lõpetamistest tööandja algatusel. Seetõttu peab tööandja väga korralikult vormistama töösuhet reguleerivad dokumendid. Töötajaga peab olema sõlmitud kirjalik tööleping, töötaja tööülesanded peavad olema fikseeritud kas töölepingus või ametijuhendis ning vajadusel peab olema sõlmitud materiaalse vastutuse leping. Samuti võiks enam tähelepanu pöörata töösisekorraeeskirjadele. Töösisekorraeeskirjad

Euroliidu mõju Eesti palkadele ei maksa üle hinnata

H A R D O P A J U L A EBSKuigi Eesti ühinemine Euroopa Liiduga avaldab mõju ka meie keskmisele palgale, ei maksa seda üle hinnata. Eesti liitumine umbes 9 triljoni dollarilise kogutoodanguga Euroopa Liiduga avaldab eelolevatel aastatel suuremal või vähemal määral mõju kõigile meie olulisematele majandusnäitajatele, sealhulgas ka keskmisele palgale. Ometi ei tasuks järgmise aasta 1. mai vahetut tähendust ka üle hinnata. Praeguse seisuga peaks olema liitumise vahetu mõju meie majandusele juba

Maksumaksjate Liit taotleb töötukassa tegevuse lõpetamist

Epp-Mare Kukemelk, vanemtoimetaja Eesti Maksumaksjate liit leiab, et töötukassa tegevus tuleb lõpetada ning tema ülesanded anda tööturuametile, sest kahe sarnase ameti ülalpidamine on maksumaksjale koormav ja majanduslikult ebaotstarbekas. Maksumaksjate liidu tegevjuhi Kersti Kurre teatel soovib liit tunnistada kehtetuks ka töötuskindlustusmaksete alammäärad ning vaadata ümber reservkapitali moodustamise põhimõtted. Viimase puhul tuleks liidu ettepanekul võtta aluseks varade mahu asemel näiteks

Põdura töötaja võib lahti lasta

N I I N A S I I T A M tööinspektsiooni õigusosakonna juhatajaKui töötaja on olnud järjest haige juba üle nelja kuu ning pole seepärast tööle tulnud, võib temaga töölepingu lõpetada.Kõige lihtsam on töövaidluste vältimiseks täita seaduses sätestatud nõudeid ja lõpetada tööleping asjaoludel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks. Seejuures tuleks järgida töölepingu lõpetamiseks ettenähtud protseduurireegleid.Kuna praktikas tekib sagedamini vaidlusi töölepingu lõpetamis

Isapalk alles pool aastat pärast lapse sündi

Uue idee järgi tekib isadel õigus vanemapalgale alles kuus kuud pärast lapse sündi, mis tähendab Res Publica ühe peamise valimislubaduse vanemahüvitise eelnõu järjekordset ümbertegemist.Res Publica saadik riigikogus arst Andres Kork ütles, et muudatus teeniks laste arengu ja tervise huve. “Kui esimesed kuus kuud saab hüvitist ainult ema, on kindlustatud rinnaga toitmine,” rääkis Kork Eesti Päevalehele. “Vastava ettepaneku on teinud ka lastearstid.”Sotsiaalkomisjoni toetatav muudatus näeb ette, e

Rõtov: palgatõusust pole Eestil pääsu

Aivar Reinap, Juhataja Konverentsi «Äriplaan 2004» korraldava Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtovi hinnangul toob Euroopa Liit kaasa tööjõukulude arvestatava kasvu, mis muudab allhanke majanduslikult mõttetuks.Milline on teie prognoos järgmiseks aastaks? Järgmine aasta tuleb natuke parem kui see aasta ehk majanduskasv võiks tänavust viieprotsendilist kasvu arvestades tulla 5,5-6 protsenti. Kuidas Euroopa Liiduga liitumine kasvu mõjutab? Ühelt poolt öeldakse, et Euroopa Liit on väga hea, aga teiselt

Väikeettevõtjad nõuavad töötusmakse alandamist

PM OnlineVäike- ja keskmiste ettevõtete assotsiatsiooni (EVEA) volikogu liikme Marina Kaasi hinnangul tuleks alandada nii töötuskindlustusmakse määra kui muuta ka töötuskindlustuse seadust. «See, et hüvitisteks läheb kõigest kolmandik laekumistest ei ole normaalne,» rääkis Kaas. «Raha on fondil aga tänavuste väljamaksetega võrreldes juba kuus korda enam.» Seadus tuleks muuta väikeettevõtjatele soodsamaks, sest praegu saab koondamishüvitisi alles siis, kui väiksemates kuni 19 töötaja ettevõtetes

Väiksema ostujõuga inimeste sissetulek kerkis viiendiku võrra

Raigo Neudorf* Elanikel jääb üha enam raha oma vabalt valitud kulutusteks * Tarbijad kulutasid poole aastaga 26 miljardit krooniEmori uuringu kohaselt kasvasid selle aasta esimesel poolaastal kõige kiiremini väiksema ostujõuga inimeste sissetulekud, olles ligi 20 protsenti kõrgemad kui aasta varem samal ajal.Eelmise aastaga võrreldes suurenesid netosissetulekud kaheksa protsenti ning keskmine sissetulek küündis 2939 kroonini ühe inimese kohta kuus. Väikese ostujõuga elanike sissetulek oli samas

Kadi Pärnits: EL toob kindluse palgasüsteemi

Intervjuu Ametiühingute Keskliidu juhataja Kadi Pärnitsaga. Küsijateks kommentaatorid. Vastavalt kehtivale tavale on kommentaarides toodud kirjaviis ja sõnastus muutmata. AÜ LIIGE, 29.08.2003 15:47Tahaks teada miks EAKL kaitseb aü ametnikke mitte aü liikmeid?Tahaks teada kuidas oli vöimalik et aastaid tegutses Teenindus-tootmistöötajate aü liit,kantisid raha maakler ikontorisse Haabersti Maja ja likvideerusid,aü jälle rahast ilma.Kas selle skeemi järgi toimitakse ka EAKL-iga.Enamus kinnisvarast

Vanemapalk innustab saama järjest kaht last

Valitsuses neljapäeval heaks kiidetud vanemapalga seaduse eelnõus tehtud värske muudatus peaks innustama peresid saama järjest kaht last.Rahvastikuministri nõuniku Kristina Tähe sõnul pandi suhteliselt vahetult enne eelnõu valitsusse jõudmist sellesse säte, mis võimaldab viimase töökoha keskmise palga põhjal arvestatavat vanemapalka saada ilma vahepeal tööl käimata ka järgmise lapse puhul, kui see sünnib hiljemalt 2,5 aastat pärast eelmist last.“Mõte on selles, et kui pere on otsustanud saada jä

Tööseadus ja Euroopa Liit

Kelle õigused suurenevad liitumisel — töötajate või tööandjate? Milliseid muudatusi on oodata seadustesse, kuidas muutub töökorraldus ja kes lahendab töövaidlused, küsis DELFI Sotsiaalministeeriumi tööosakonna jurist Ave Liitmäelt. Ave Liitmäe: Nii nagu ka teiste valdkondade seadusandlust on ka tööelu puudutavat seadusandlust Euroopa Liiduga ühtlustatud juba 2000. aastast alates. Küsimus ei ole mitte liitumises vaid euroopaliku tööseadusandluse kehtestamises. Suures osas on Eesti tööõigus juba E

Vanemahüvitise seaduse eelnõu

PRESSITEADEVabariigi Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogule vanemahüvitise seaduse eelnõu. Seaduse eesmärk on väärtustada väikelaste kasvatamist ja hüvitada väikelaste vanematele laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu. Valitsuse otsuse kohaselt on seaduseelnõus hüvitise suuruseks kuus 100% hüvitise saaja varasemast ühe kalendrikuu keskmisest tulust. Eelnõu kohaselt on hüvitise maksimumsuuruseks ehk 'laeks' kolmekordse Eesti keskmise ühe kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Pro

Uued füüsilise isiku tuludeklaratsioonid

Eelmisel nädalal avaldati (RTL 2003, 97, 1471) uued füüsilise isiku tuludeklaratsioonid, millest tuleb lähtuda 2003.a. residendist füüsilise isiku tulude deklareerimisel. Võrreldes varasemate aastatega on sel korral need tõesti varakult kehtestatud, mis annab maksumaksjale võimaluse juba maksustamisperioodil tutvuda sellega, kuidas teatud tulusid ja mahaarvamisi tuleb hiljem deklareerida. Samas ei erine uued tuludeklaratsiooni vormid vanadest väga palju. Suuremas osas deklaratsioonides muudatusi

Reaalpalkade kasv madala inflatsiooni tõttu endiselt kiire

PRESSITEADEKäesoleva aasta II kvartalis oli keskmise brutopalga kasv viimase kolme aasta madalaim, mille põhjuseks võis olla madalast tarbijahindade kasvust tulenev nõrk töötajatepoolne surve nominaalpalga tõstmiseks. Vaatamata palkade nominaalkasvu aeglustumisele, kasvasid inimeste reaalsissetulekud madala inflatsiooni tõttu endiselt kiires tempos.2003.aasta II kvartali keskmiseks brutopalgaks fikseeriti 6 915 krooni, mis on 8,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Viimati oli

Seadusemuudatus teeb maksusaladused kergemini kättesaadavaks

Silva Männik MaksudTeisipäeval valitsuse jah-sõna saanud maksukorralduse seaduse muudatused teevad maksusaladust sisalduva teabe kapole ja teabeametile lihtsamini kättesaadavaks. Eelnõuga jätkub maksusaladust sisalduva teabe kolmandatele isikutele edastamise aluste laiendamise protsess, selgitas ASi IMG Konsultant jurist Ranno Tingas. Kaitsepolitsei ja teabeamet saavad õiguse saada maksusaladust sisaldavat teavet igasuguste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Mitte ainult julgeolekukontro

Eelmise aasta keskmine kuupalk oli 5732 krooni

Silva Männik maksud, makro Eelmise aasta tuludeklaratsioonidest selgus, et Eesti keskmine palgatulu oli kuus 5732 krooni. Suurimat, 7317 kroonini ulatuvat keskmist palka, teeniti Harjumaal. Tallinna keskmine palgatulu oli mullu 7240 krooni. Tartu maakonnas teeniti keskmiselt 5608 krooni. Läänemaal 5070 krooni, sealhulgas Hiiumaal 5422 krooni.

FIEde keskmine sissetulek alla miinimumpalga

Silva Männik maksudEelmise aasta keskmine ettevõtlustulu oli füüsilisest isikust ettevõtjatel 1638 krooni kuus, kasvades aastaga vaid 140 krooni võrra. Maksuameti otseste maksude talituse juhataja kt Dmitri Jegorov märkis, et sellelt üsna väikselt summalt tuleb maksta veel nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu. Ta lisas, et tulu teenivad ettevõtlusest üldse vaid umbes 26 000, ehk kolmandik füüsilisest isikust ettevõtjatest. Ülejäänud on oma tegevusega kas kahjumis või vaevu ots-otsaga kokku tulnud. Ta