Artiklid

Töötajate vallandamiskaitse uues seaduses nõrgeneb

Aivar Hundimägi Töötajate vallandamiskaitse vähenemine ja tööle ennistamise sisuline kadumine on Keskerakonna hinnangul uue töölepinguseaduse eelnõu suurim puudus. Uue töölepinguseaduse eelnõu kohaselt kaob töötajal õigus töökohta tagasi saada ka sel juhul, kui tööandja on töötaja vallandanud ebaseaduslikult. Tööle ennistamine on asendatud hüvitisega, mille alampiiriks on kahe ja ülempiiriks kuue kuu töötasu, kirjutab keskerakondlasest Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus homse Äripäev

Miks peab alampalk olema 2490 krooni

Harri Taliga, EAKLi sotsiaalsekretär Eesti Ametiühingute Keskliit tegi Eesti Tööandjate Keskliidule ettepaneku kehtestada järgmise aasta alampalgaks 2490 kr kuus ja 14,60 kr tunnis. Miks just sellised taotlused? Esiteks seetõttu, et 2001. a augustis sõlmisid ametiühingud tööandjatega pikaajalise kokkuleppe alampalga tõstmise põhimõtete kohta. Lepiti kokku, et alampalk peab tõusma kiiremini keskmisest brutopalgast. Ühemõtteliselt ja selgelt sõnastati eesmärk, et aastaks 2008 peab alampalk jõudma

Töötuskindlustusmakse määr jääb muutmata

Gea Velthut-Sokka Eesti Töötukassa nõukogu arutas täna töötuskindlustusmakse määra ning soovitab jätta selle järgmiseks aastakse muutmata. Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku jätta aastaks 2004 töötaja makse suuruseks 1% ja tööandja makse suuruseks 0,5%. Sama suur on maksemäär olnud aastatel 2002 ja 2003. Töötukassa nõukogu on lähtunud põhimõttest, et maksemäär püsiks pikema perioodi vältel stabiilsena. „Töötukassa nõukogul puudus maksemäära muutmiseks võrdlusbaas, sest töötuskindlust

Ületunnid ei tule kellelegi kasuks

CV OnlineHollandi teadlased Monique Van Der Hulst ja Sabine Geurts on leidnud seose ületundide ja töötajate vaimse tervise vahel. Ületöötanud inimesel ei jätku piisavalt aega oma pere jaoks ja töötulemused on väsimusest tingituna soovitust halvemad. Tulemuseks on pidev stress ja motivatsiooni langus.Mida võiks selles situatsioonis ette võtta?Vähenda kulusidÄra raiska nii palju raha! Piirates oma kulusid ei pea Sa enam nii palju teenima, et oma kasvavaid vajadusi rahuldada. Loogiline. Kas Sa ei t

Kes vastutab tööl sisekliima eest?

Tiina Saar, CV OnlineKüllap on tuttav olukord, kus keegi Sinu kolleegidest intriigitseb, ülemus raevutseb või on meeskonnas keegi täiesti vastus- ja kohusetundetu inimene. Mis iganes viisil keegi kollektiivis ka vastu ootusi käituda ei otsustaks, on tulemuseks konfliktid ja mürgitatud sisekliima.On loomulik, et töös aeg-ajalt suhete tasandil probleeme esile kerkib, küsimus on pigem selles, millised on viisid nende lahendamiseks ja kuidas seda teha nii, et kogu kollektiiv sellesse kaasatud ei saa

Tööandjate Keskliit on rahul uue töölepingu seaduse tasakaalustatusega

Silva Männik Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on uues töölepingu seaduses senisest enam on arvestatud mõlema poole - tööandja ja töövõtja - tasakaalustatud huvidega. Tööandjate jaoks on olulisemateks muutusteks uues töölepingu seaduses bürokraatianõuete vähenemine ning tööandjate huvide kaitsmine valdkondades, mis puudutavad tööandjaga konkureerimist, ärisaladuse hoidmist, töötaja varalist vastutust ning lepingu lõpetamist, märkis keskliit pressiteates. Ära kaotatud trahvid tööraamatu hoidmi

Keskmise palga saaja teenib juurde 236 krooni

Anti Ronk* Ametiühingute keskliit soovib alampalgaks 2600 krooni * Maksuvaba miinimumi tõstmine toob 104 krooniJärgmiseks aastaks plaanitud maksuvaba miinimumi tõstmine 1400 kroonile ja tulumaksu langetamine praeguselt 26 protsendilt 24-le tooks keskmise palga saajale iga kuu lisaks sisse 236 krooni. “Kui selline muudatus tehakse, siis muudab see minu jaoks väga vähe. Saan lubada vaid ühe poeskäigu lisaks. Aasta kokkuvõttes on see aga ligi 3000 krooni ja see on märgatav,” ütles Kairi (36). II kv

Uut töötajat ootab tervisehädade paljastamine

Agne Narusk* Seadus nõuab tööandjalt uue töötaja tervisekontrolli saatmist * Mõte, et tööandja võib teada saada nende tervisliku seisundi, ajab töötajad raevuJuulist jõustunud tööohutuse ja töötervishoiu seaduse muudatus käsib tööandjal saata kuu aja jooksul kõik uued töötajad kohustuslikku tervisekontrolli. Seni on uut nõuet täita jõudnud vaid üksikud tööandjad. Töötajad seevastu on häiritud väljavaatest, et nende terviseandmed võivad jõuda tööandja kätte ning saada vallandamise põhjuseks. “See

Palk peab kasvama koos tööviljakusega

T A R M O K R I I S Eesti Tööandjate ja Tööstuse KeskliitTööandjate ja ametiühingute vahel lepiti kolm aastat tagasi kokku, et alampalga kasvu aluseks võiks olla keskmise palga kasv. Eeldati, et suhteliselt liberaalse tööturu tingimustes liigub keskmine palk samas tempos majanduseüldise kasvuga. Tänaseks päevaks on ilmne, et palgakasv on kiirem kui majanduskasv ning sellises olukorras tuleb palga alammäära tõstmiseks töötada välja ning leppida kokku uued põhimõtted.Tööandjatel ja ametiühingu

Hea palgasüsteemi võlu on lihtsuses

H E L I L E H T S A A R “Firma palgasüsteem peaks olema nii keeruline kui vaja ja nii lihtne kui võimalik,” sõnastab ligi 4000 töötajaga Falck Eesti personalidirektor Eela Velström hea palgasüsteemi põhimõtted.Falckis lähtutakse palga määramisel turust ning selle alusel on paika pandud palgatasemed. Kuna ettevõte on suur, on ka erinevaid palgasüsteeme – kindel kuutasu, tunnitasu, nende mõlema lisana tulemustasu ja isegi tükitasu. Viimast saavad näiteks valvetehnika paigaldajad. “Ühelt poolt

Millal maksta töötajatele lisapalka?

N I I N A S I I T A M tööinspektsiooni õigusosakonna juhatajaPalk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest.Seega võib palga liigitada põhipalgaks ja lisapalgaks.Põhipalka arvutatakse lähtudes kehtestatud palgamäärast (tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäär) ja seda makstakse alati siis, kui töötaja töötab töölepingu tingimuste kohaselt. Samuti makstakse põhipalka juhul, kui temast olenemata asjaoludel ei saa ta tööd teha

Palgavaidlusi järjest rohkem

R A I L I K A R J A N E Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni juhatajaKui näiteks töö sisus või tööajas on tööandja ja –võtja vahel vaidlusi suhteliselt harva, siis palganõuded moodustavad poole kõigist töövaidluskomisjonis lahendatud vaidlustest. Töötaja õigus saada oma töö eest palka ja tööandja kohustus seda maksta on töölepingulise suhte olulisimaks tingimuseks. Üksnes palgalise töö tegemine on vaadeldav töölepingu alusel tehtud tööna. Palk on suuremale osale ühiskonn

Kuidas vältida palgavestluse kauplemiseks muutumist?

I G O R P ä S S ARIKO ReServi juhatuse esimeesKui firmal puudub palgapoliitika ja palgasüsteem, siis võivad palgaläbirääkimised sageli kujuneda psühholoogiliselt raskeks vastastikuseks veenmiseks.Palgaläbirääkimised on meelierutavad nii esmakordselt tööleminejale kui ka juba õige mitmendat korda tööandjaga palgatingimustest vestlevale inimesele. Mis teeb siis palgaläbirääkimised niivõrd tähelepanuväärseks?Põhjuseks ikka see, et nendel läbirääkimistel lepitakse kokku tehtav töö ja selle eest

Ainult palgast ei piisa töötaja pühendumise saavutamiseks

H A I D E A N T S O N Fontes PMP, vanemkonsultantVaid heast palgast ei piisa töötajate pühendumuse saavutamiseks. Kuid mis teeb parimatest tööandjatest parimad?Palk on tähtis ...Tõenäoliselt pole ühelgi töötajal päris ükskõik, kui palju ta palka saab. Samavõrd on igale ettevõttele oluline küsimus, kuidas maksta töötajatele nii, et inimesed oleksid motiveeritud ning ka ettevõtte kulud oleksid kontrolli all. Seda näitab ka Eesti organisatsioonide üha kasvav huvi palgaturu informatsiooni- ja pa

Kas spetsialisti üleostmisel piisab vaid rahast?

M E R I K E T E D E R Eesti RaadioTippjuhti või spetsialisti teisest firmast üle ostes on eelduseks kõrgema palga pakkumine. Sellele lisaks on aga alati olulised ka pehmemad väärtused: töötaja arenguvõimalused, iseseisvus jms.Sõna “üleostmine” mõistetakse erinevalt. Kelle jaoks on see vaid rahapakiga pähelöömine, kes peab silmas teise firma töötajale parema pakkumise tegemist ükskõik mis osas, n-ö otsepakkumist. Sellest sõltub ka hinnang, kui palju Eestis üleostmist esineb.Juhtimis- ja äriko

Kadi Pärnits: EL toob kindluse palgasüsteemi

Intervjuu Ametiühingute Keskliidu juhataja Kadi Pärnitsaga. Küsijateks kommentaatorid. Vastavalt kehtivale tavale on kommentaarides toodud kirjaviis ja sõnastus muutmata. AÜ LIIGE, 29.08.2003 15:47Tahaks teada miks EAKL kaitseb aü ametnikke mitte aü liikmeid?Tahaks teada kuidas oli vöimalik et aastaid tegutses Teenindus-tootmistöötajate aü liit,kantisid raha maakler ikontorisse Haabersti Maja ja likvideerusid,aü jälle rahast ilma.Kas selle skeemi järgi toimitakse ka EAKL-iga.Enamus kinnisvarast

Vanemapalk innustab saama järjest kaht last

Valitsuses neljapäeval heaks kiidetud vanemapalga seaduse eelnõus tehtud värske muudatus peaks innustama peresid saama järjest kaht last.Rahvastikuministri nõuniku Kristina Tähe sõnul pandi suhteliselt vahetult enne eelnõu valitsusse jõudmist sellesse säte, mis võimaldab viimase töökoha keskmise palga põhjal arvestatavat vanemapalka saada ilma vahepeal tööl käimata ka järgmise lapse puhul, kui see sünnib hiljemalt 2,5 aastat pärast eelmist last.“Mõte on selles, et kui pere on otsustanud saada jä

Tööseadus ja Euroopa Liit

Kelle õigused suurenevad liitumisel — töötajate või tööandjate? Milliseid muudatusi on oodata seadustesse, kuidas muutub töökorraldus ja kes lahendab töövaidlused, küsis DELFI Sotsiaalministeeriumi tööosakonna jurist Ave Liitmäelt. Ave Liitmäe: Nii nagu ka teiste valdkondade seadusandlust on ka tööelu puudutavat seadusandlust Euroopa Liiduga ühtlustatud juba 2000. aastast alates. Küsimus ei ole mitte liitumises vaid euroopaliku tööseadusandluse kehtestamises. Suures osas on Eesti tööõigus juba E

Vanemahüvitise seaduse eelnõu

PRESSITEADEVabariigi Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogule vanemahüvitise seaduse eelnõu. Seaduse eesmärk on väärtustada väikelaste kasvatamist ja hüvitada väikelaste vanematele laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu. Valitsuse otsuse kohaselt on seaduseelnõus hüvitise suuruseks kuus 100% hüvitise saaja varasemast ühe kalendrikuu keskmisest tulust. Eelnõu kohaselt on hüvitise maksimumsuuruseks ehk 'laeks' kolmekordse Eesti keskmise ühe kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Pro

Uued füüsilise isiku tuludeklaratsioonid

Eelmisel nädalal avaldati (RTL 2003, 97, 1471) uued füüsilise isiku tuludeklaratsioonid, millest tuleb lähtuda 2003.a. residendist füüsilise isiku tulude deklareerimisel. Võrreldes varasemate aastatega on sel korral need tõesti varakult kehtestatud, mis annab maksumaksjale võimaluse juba maksustamisperioodil tutvuda sellega, kuidas teatud tulusid ja mahaarvamisi tuleb hiljem deklareerida. Samas ei erine uued tuludeklaratsiooni vormid vanadest väga palju. Suuremas osas deklaratsioonides muudatusi

Reaalpalkade kasv madala inflatsiooni tõttu endiselt kiire

PRESSITEADEKäesoleva aasta II kvartalis oli keskmise brutopalga kasv viimase kolme aasta madalaim, mille põhjuseks võis olla madalast tarbijahindade kasvust tulenev nõrk töötajatepoolne surve nominaalpalga tõstmiseks. Vaatamata palkade nominaalkasvu aeglustumisele, kasvasid inimeste reaalsissetulekud madala inflatsiooni tõttu endiselt kiires tempos.2003.aasta II kvartali keskmiseks brutopalgaks fikseeriti 6 915 krooni, mis on 8,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Viimati oli

Seadusemuudatus teeb maksusaladused kergemini kättesaadavaks

Silva Männik MaksudTeisipäeval valitsuse jah-sõna saanud maksukorralduse seaduse muudatused teevad maksusaladust sisalduva teabe kapole ja teabeametile lihtsamini kättesaadavaks. Eelnõuga jätkub maksusaladust sisalduva teabe kolmandatele isikutele edastamise aluste laiendamise protsess, selgitas ASi IMG Konsultant jurist Ranno Tingas. Kaitsepolitsei ja teabeamet saavad õiguse saada maksusaladust sisaldavat teavet igasuguste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Mitte ainult julgeolekukontro

Eelmise aasta keskmine kuupalk oli 5732 krooni

Silva Männik maksud, makro Eelmise aasta tuludeklaratsioonidest selgus, et Eesti keskmine palgatulu oli kuus 5732 krooni. Suurimat, 7317 kroonini ulatuvat keskmist palka, teeniti Harjumaal. Tallinna keskmine palgatulu oli mullu 7240 krooni. Tartu maakonnas teeniti keskmiselt 5608 krooni. Läänemaal 5070 krooni, sealhulgas Hiiumaal 5422 krooni.

FIEde keskmine sissetulek alla miinimumpalga

Silva Männik maksudEelmise aasta keskmine ettevõtlustulu oli füüsilisest isikust ettevõtjatel 1638 krooni kuus, kasvades aastaga vaid 140 krooni võrra. Maksuameti otseste maksude talituse juhataja kt Dmitri Jegorov märkis, et sellelt üsna väikselt summalt tuleb maksta veel nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu. Ta lisas, et tulu teenivad ettevõtlusest üldse vaid umbes 26 000, ehk kolmandik füüsilisest isikust ettevõtjatest. Ülejäänud on oma tegevusega kas kahjumis või vaevu ots-otsaga kokku tulnud. Ta