Artiklid

Sõjapõgenikke tööle võtnud tööandjad saavad taotleda Eesti Töötukassast toetust

Uus toetus on välja töötatud pidades silmas eelkõige Ukraina sõjapõgenike tööle saamist, kuid  kehtib kõigi rahvusvahelise kaitse saajate tööle võtmisel. Toetust saab taotleda nende töötajate eest, kes on võetud tööle vähemalt neljaks kuuks või tähtajatult. Eesti Töötukassa hakkas tööandjate taotlusi vastu võtma tänasest. Edasi loe: https://www.tootukassa.ee/et/uudised/sojapogenikke-toole-votnud-tooandjad-saavad-taotleda-eesti-tootukassast-toetust

Lugeja küsib, konsultant vastab: kas 15aastane tohib muru niita?

Lugeja küsib: Soovime suveks pakkuda ühele 15aastasele noorele tööd. Töö sisuks on bensiinimootoriga muruniidukiga muru niitmine. Lisaks teeks ta kergemaid heakorratööd (prügi koristamine, puude ümbruse trimmerdamine). Kas 15aastane võib sellist tööd teha? Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Vabariigi Valitsuse määrus sätestab, et tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab noore tervist. Edasi loe: https://www.tooelu

Võõrtöölistel on Eestis raske palka kätte saada

Võõrtöölistel on raske Eestis õiglast palka ja teisi tasusid kätte saada, mistõttu ulatub töövaidluskomisjonidele esitatud nõuete kogumaht üle veerand miljoni euro. Kõige rohkem on avaldusi töövaidluskomisjonidele esitanud ukrainlased. Kui võrrelda töövaidluskomisjonidele laekunud avalduste üldarvu möödunud aasta sama ajaga, on avaldusi täpselt sama palju ehk 57. Neist 23 on märkega, et tegu on ukrainlastega. Seega moodustavad ukrainlastega seotud vaidlused 40 protsenti välismaalaste vaidlustest

Esimeses kvartalis jätkus palgakasv

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Statistikaameti analüütik Argo Tarkiaineni sõnul oli keskmine brutokuupalk jätkuvalt kõrgeim info ja side (2871 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2764 eurot) ning energeetika (2655 eurot) tegevusaladel. „Palk oli madalaim majutuses ja toitlustuses (974 eurot), muudel teenindavatel (1160 eurot) ja kinnisvaraga seotud tegevusaladel (1

Kuidas vormistada tööle vabatahtlikku?

Saates „Teabevara tund“ teeme seekord juttu vabatahtliku tööle vormistamisest. Räägime lahti, mida vabatahtliku töö endast kujutab, kuidas see erineb töölepingu alusel töötamisest ning millised õigused ja kohustused on nii vabatahtlikul kui ka vabatahtliku töö pakkujal. Saate teises pooles räägime hooajatööst ja tööampsudest – keda võib tööle võtta ja mida peab sellise töövormi puhul silmas pidama. Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/podcasts/episode/kuidas-vormistada-toole-vabatahtlikku

Kuidas pääseb õppepuhkusele?

Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev selgitab, kas tööandja peab andma õppepuhkust, kui töötaja õpib eriala, mis ei ole tema tööga seotud. Lugeja küsib: õpin Tartu Ülikoolis füsioterapeudiks. Samal ajal töötan kooli kõrvalt fotograafina. Kas tööandja peab andma õppepuhkust, kui õpin eriala, mis ei ole seotud minu tööga? Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist: Täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt antakse töötajale tasemeõppes või täienduskoolitu

Töökoha leidmine jääb noorel sageli väheste kogemuste taha

Värskest CV-Online’i uuringust selgub, et tööd otsivatele noortele on peamiseks takistuseks vähene töökogemus. Teisalt, just kogemust tegusad noored uuelt töökohalt ootavadki. Tänavu soovib üle poole noortest (55,3%) leida tööd, mida teha kooli kõrvalt või leida sootuks uus töökoht. Tööd otsitakse peamiselt sooviga leida amet, mis kõnetaks (56,8% vastanutest). Lisaks soovitakse suvel lisaraha teenida (50,2%), uusi kogemusi saada (49,2%) ja kooli kõrvalt raha koguda (35,6%). Vähesemal määral soov

Põhjamaade pensioniuuring: Eesti inimesed jäävad vara pensionile, ent töötavad kaua

Eesti inimesed lähevad pensionile suhteliselt noorelt, 60,9-aastaselt, kuid samal ajal jätkatakse töötamist keskmiselt 65,7 aasta vanuseni, selgub äsja avaldatud Põhjamaade pensioniuuringust (PDF). Võttes arvesse oodatavat eluiga, on pensionipõlv kõige lühem Eesti ja Taani meestel. Pea pooled inimesed jäävad Eestis pensionile enne vanaduspensioniiga. Edasi loe: https://www.sm.ee/et/uudised/pohjamaade-pensioniuuring-eesti-inimesed-jaavad-vara-pensionile-ent-tootavad-kaua

Proovipäevaks tasub sõlmida kirjalik kokkulepe

Töölepingu seadus proovitööd ei reguleeri, nii et seni on peetud võimatuks töötajaid enne nende tööle võtmist tasustamata proovipäevale võtta. Töölepingu sõlmimine tundub tööandjatele kui lõplik otsus, millest taganeda ei saa. Seetõttu soovitakse eriti just tootmistöötajate puhul võtta töötajad proovipäevale või panna nad tegema näidistööd. Nii teevad tööotsijad tööandja ülesandel sageli küll töökohal samasuguseid tegevusi nagu töötajad, kuid tööotsijad selle päeva eest tasu ei saa. Loe pikemalt

Teisipäevast läheb võõrtööjõu palkamine lihtsamaks ja odavamaks

Teisipäeval, 24. mail jõustub välismaalaste seaduses ligi 30 muudatust; näiteks väheneb tippspetsialisti töötasu nõue, kehtima hakkab erisus enne sõja algust Eestis töötanud Ukraina kodanikele, muutuvad nõuded renditöö vahendajale ning lisandub uusi meetmeid tööandjate korrale kutsumiseks. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teatel on ettevõtete jaoks kõige positiivsema mõjuga muudatus tippspetsialisti palgakriteeriumi vähendamine. Kui praegu tuleb välismaalaste seaduse kohaselt maksta tippspetsialistil

Tööaeg on muutunud paindlikumaks ja tööga rahulolu on kasvanud

Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel on Eesti inimeste tööaeg muutunud oluliselt paindlikumaks. Kui 2009. aastal sai 63,3% töötajatest oma tööaega teatud piires või täies ulatuses valida, siis 2021. aastal saab seda teha 77,2% töötajatest. Statistikaameti juhtivanalüütik Katriin Põlluääre sõnul on tööaeg muutunud paindlikumaks eelkõige suurettevõtetes, kus on 250 ja enam töötajat. „Kui 2009. aastal said tööaega valida umbes pooled ja 2015. aastal ligi kaks kolmandikku töötajatest, siis ee

Tööstuses langevad tõsised otsused: palgatõusu asemel peaks lootma, et töökoht alles jääb

Mitmel rindel kogenud otsustaja Veljo Ipits peab praegu lahendama toidutööstuses Salvest mitut põletavat probleemi. Seejuures näeb ta, et inimeste palgaootused on liialt kõrged ning inflatsioon paneb rohepööde toidutööstuses pausile. “Inimesed peaksid aru saama, et kogu aeg ei saa lõputult hästi minna, et nüüd tõstame palka täpselt samamoodi 30 protsenti – see ei ole võimalik. Me peame aru saama, et elu lähebki mingil hetkel halvemaks,” tõdes Salvesti nõukogu esimees ja omanik Veljo Ipits, kes

Ministeeriumi kunstinõunik: Eesti süsteem on üles ehitatud sellele, et loojatele ei maksta. See ei saa nii jätkuda

Suur osa probleeme laheneks, kui loomingu eest makstaks mõistlikult ja õiglaselt, ütleb kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. Kultuuriministeerium tellib uuringu, mille tulemusel võib põhjalikult muutuda kogu loovisikute tasustamise süsteem. Eesmärk on, et kunstnikud saaksid oma töö eest õiglast tasu ja tagataks sotsiaalsed garantiid. Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/96638177/ministeeriumi-kunstinounik-eesti-susteem-on-ules-ehitatud-sellele-et-loojatele-ei-makst

Signe Vedler: hinnatõusu vastu aitab palgatõus. Kuidas teenida juba kooli ajal 2000 eurot kuus

Meil on valida, kas meie lastest saavad Bolti kullerid või Bolti programmeerijad. Praegune hinnatõus on järsk ja võib püsida pikalt. Kas järgmine põlvkond peab elama selle tõttu vaesemalt kui meie? Kui me midagi ei tee, siis on selline oht. Kuidas siit olukorrast välja tulla? Hindu alla suruda ei saa, küll aga saab tõsta paljude eestimaalaste palka.  Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/96639945/signe-vedler-hinnatousu-vastu-aitab-palgatous-kuidas-teenida-juba-kooli-ajal-2000-eurot

50 on uus 20: õppima minna pole kunagi hilja!

Maikuu saade „Töö ja palk“ keskendub täiskasvanuna õppimisele ja sellele, millised on Töötukassa meetmed täiskasvanute õppe toetamiseks – nimelt maksab Töötukassa tasemeõppesse asumise eest lausa igakuist toetust. Saates tuleb juttu sellest, miks täiskasvanuna õppima minnakse, mis võib selle juures olla keeruline, kuid mis ehk ootamatult lihtne. Töötukassa karjäärinõustaja Marika Ojanurme ning oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna peaspetsialist Piret Valgma jagavad nõuandeid, millest

Töötukassa: enim töötuid on lihttööliste ja teenindajate seas

Töötus on Eestis aasta võrdluses vähenenud, kuid eelmise aasta lõpuga võrreldes kasvanud. Töötukassa andmeil on enim töötuid lihttööliste ja teenindajate hulgas. Tänavu esimeses kvartalis oli Eestis töötuid 39 600, mis on 9200 inimese võrra vähem kui aasta tagasi samal ajal, kuid võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga on töötute arv 3300 inimese võrra kasvanud. Edasi loe: https://www.err.ee/1608599137/tootukassa-enim-tootuid-on-lihttooliste-ja-teenindajate-seas

Lugeja küsib, jurist vastab: kuidas tasustatakse töötajale õppekogunemisel oldud aeg?

Lugeja küsib: minu ettevõtte töötaja osaleb reservväelasena õppekogunemisel. Kuidas tasustatakse töötajale õppekogunemisel oldud aeg? Vastab Anneli Lepik, Tööinspektsiooni nõustamisjurist: Õppekogunemisele kutsub inimesi Eesti kaitsevägi. Töölepingu seaduse kohaselt on õppekogunemine objektiivne põhjus, mis kaalub üle töö tegemise kohustuse ning seega on töötajal õigus töö tegemisest keelduda.  Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/510/lugeja-kusib-jurist-vastab-kuidas-tasu

Sanktsioonid sunnivad koondamisteateid jagama. Riik päästab toetusega Eesti äärealadel töökohti

*Venemaa sanktsioonide tõttu on suured transiidifirmad kaotanud suurema osa oma käibest ja koondanud sadakond inimest.*Ettevõtteid peaks päästma Kasahstani nafta ja Ukraina vili, seni hoiab olulisi kohalikke tööandjaid elus riigi palgaabi. Edas loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/96627715/sanktsioonid-sunnivad-koondamisteateid-jagama-riik-paastab-toetusega-eesti-aarealadel-tookohti

Tööinspektsioon: väikeste toidupoodide töökeskkonna riskianalüüse tuleb hoida ajakohasena

Tööinspektsioon kontrollis töötervishoiu ja tööohutuste nõuete täitmist 108 väikeses toidukaupluses üle Eesti. Tuvastati 315 puudust. Vaid 9% kontrollitud kauplustest vastas kõik nõuetele. Kevadise sihtkontrolli käigus külastasid tööinspektorid 108 väikest, kuni kümne töötajaga toidukauplust üle Eesti. Kontroll keskendus töötingimustele ning töötervishoiu ja tööohutuse korraldusele. Ettekirjutusi tehti 55% kontrollitud ettevõtetest. Edasi loe: https://www.ti.ee/et/uudised/tooinspektsioon-va

Töötajate palgaootus on kasvanud aastaga 1700 euroni

Töötajad soovivad oma praegusel töökohal teenida 1700 eurot kätte (mediaan). Võrreldes eelmise kevadega on töötajate palgasoov 200 euro võrra kasvanud, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee sel kevadel korraldatud üle 10 000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest. Poolte töötajate palgasoovid mahuvad 1350 ja 2100 euro vahele. Kümnendik töötajatest rahuldub ka alla 1000-eurose palgaga ja sama paljude palgasoov ületab 3000 euro piiri. Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/art

Minister Kiik: õdede õigused laienevad ja roll tervishoius kasvab

Õdede õigused tervishoius laienevad ja õdede roll kasvab. Veebruaris sõlmitud konsensuslepe aitab tõsta märgatavalt ka õdede koolitusarve, et tuua tervishoidu uusi õdesid ja parandada seeläbi tervishoiuteenuste kättesaadavust, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik tänase rahvusvahelise õdede päeva puhul.   Edasi loe: https://www.sm.ee/et/uudised/minister-kiik-odede-oigused-laienevad-ja-roll-tervishoius-kasvab

VIDEOLUGU Suur osa Ukraina sõjapõgenikest töötab Tallinnas kaubanduses, samas on erialast tööd kõige rohkem saanud meditsiinitöötajad

„Hetkel ei ole mul väga palju kliente, aga see on alles algus,“ ütles kosmeetik Ljubov. „Ma olen Tallinnas olnud vaid kaks kuud, inimesed ei tea veel mu oskusi. Minu töö on praegu näidata, kuidas ma töötan ja näidata end parimast küljest, et kliendid minus ei pettuks.“ Tänase seisuga on Eestis töötuna arvel pea 6000 Ukraina sõjapõgenikku.  Üle 50%  ehk ligi 3000 nendest Tallinnas ja Harjumaal. Edasi loe: https://pealinn.ee/2022/05/11/suur-osa-ukraina-sojapogenikest-tootab-tallinna

Kohus peab tõrksa töötaja vallandamist Pärnu haiglast õigeks

Pärnu maakohus jättis rahuldamata Pärnu haiglas psühholoogina töötanud Kristjan Puusilla hagi oma endise tööandja vastu. Kohus jättis Puusilla kanda ka mõlema poole õigusabikulud. Puusilla ja Pärnu haigla suhted läksid sassi mullu kevadel, kui raviasutus võttis ette täiendavad sammud piiramaks koroonaviiruse levikut. Tööandja kohustas kõiki vaktsineerimata töötajaid andma iga seitsme päeva järel COVID-19 proovi. https://parnu.postimees.ee/7519628/kohus-peab-torksa-tootaja-vallandamist-

Kuidas värbab töötajaid Wise? Kuidas kujuneb palk?

Eesti tehnoloogiaettevõte Wise selgitas, kuidas näeb välja nende värbamisprotsess, mida oodatakse kandidaadilt ja paotati ka katet palgainfolt. Tuhandetele inimestele tööd pakkuv Wise kasutab uute tiimiliikmete leidmiseks nii otsepakkumisi, avalike töökuulutustega inimeste püüdmist kui ka mitmeid teisi toetavaid meetodeid; platvormidest ja veebisaitidest on kasutusel näiteks LinkedIn, CV Online ning Glassdoor. Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120005199/kuidas-varbab-tootajaid-wi