Artiklid

Eesti üks paremaid palgamaksjaid paisutas keskmist töötasu veelgi

Viimases Äripäeva Palga TOP-is 7. kohale platseerunud Microsoft Estonia kergitas läinud majandusaastal oma töötajate palkasid veelgi. Microsoft Estonia maksis läinud majandusaastal, mis lõppes mullu juuni lõpuga, palkadeks 1,34 miljonit eurot. Kui arvestada, et täistööajaga töötab firmas 15 inimest eelmise majandusaasta 16 asemel, siis teeb see keskmiseks palgaks 7465 eurot. Kui aasta varem oli Microsoft Estonia keskmine brutotöötasu 6578 eurot, siis viimatine palk on suurem ka 2019. aasta

Töötus vähenes aastaga 20 protsenti

Jaanuaris vähenes aastases võrdluses töötus viiendiku võrra, Hiiumaal ulatus see isegi 35 protsendini, Tallinnas üle 20 protsendi. Töötukassa andmetel oli Eestis 31. jaanuari seisuga 45 168 registreeritud töötut, mis on 11 168 võrra ehk 19,8 protsenti vähem kui eelmise aasta jaanuaris. Edasi loe: https://www.err.ee/1608496892/tootus-vahenes-aastaga-20-protsenti  

Koroona räsis Eestis eeskätt rikkaimat ja vaeseimat maakonda

Koroonaviirus levib Eestis praegu hoogsamini kui varem, kuid paar aastat kestnud pandeemia mõju on juba luubi alla võetud. Üllataval kombel on töötuse ning vaesuse suurenemise mõttes saanud enim lüüa Eesti kõige rikkam maakond ja üks vaesemaid piirkondi: Harjumaa ja Ida-Virumaa. Mõttekoda Praxis uuris koroonaviiruse sotsiaal-majanduslikku mõju regiooniti. Nagu võis arvatagi, lisandus pandeemia tõttu kõigis Eesti maakondades töötuid, kuid kõige rohkem Harjumaal ja Ida-Virumaal. Edasi loe: ht

Küsi raha juurde või vaheta töökohta: Eestit ootab palgaralli

Eesti tööturu olukord on lähiajal naasmas koroonaeelsesse aega – tööpuudus väheneb, ettevõtjad kurdavad, et töötajat on keeruline leida, töökuulutuste arv on püstitamas rekordeid ja palgad on kiirelt kasvamas. Töötukassa ütleb, et ees on palgaralli. Eestis on 45 193 registreeritud töötut; 6,9 protsenti tööhõives osalejatest on töötuna arvel. Veel pandeemiaeelse 2020. aasta sama ajaga võrreldes on pisut alla 9000 inimese töötuna rohkem arvel, kuid tegelikult on olukord parem. Möödunud aastaga

Riigikohus: töötasu viivist ja päevaraha saab nõuda kolm aastat

Riigikohus selgitas kolmapäeval avaldatud otsuses, et saamata jäänud töötasu viivise ja välislähetuse päevaraha nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat, kuid varasema seaduse järgi aegusid need nõuded juba nelja kuu möödumisel. Kohtuasi puudutab ühes Eesti ettevõttes puusepana töötanud meest, kes viibis välislähetuses Rootsis. Töötaja ütles töölepingu erakorraliselt üles, sest väidetavalt arvestas tööandja välislähetuses valesti tema tööaega, töötasu ja päevaraha. Edasi loe: https://www.postim

Ülle Pind: tööelu seadusandlus ei vasta enam tööturule sisenejate ootustele

Kui praegu täheldame, et tööjõudu jääb järjest vähemaks ning probleem muutub järjest suuremaks, siis leevendust saaks sellele läbi digitaliseerimise ja automatiseerimise. Võib-olla ei olegi meil targa tööjõu kasutamise tulemusena tulevikus kõiki neid n-ö puudujäävaid inimesi vaja, kirjutab Ülle Pind. Edasi loe: https://www.err.ee/1608492714/ulle-pind-tooelu-seadusandlus-ei-vasta-enam-tooturule-sisenejate-ootustele

Maaja Vadi ja Hedi Truu: autoritaarne juhtimine ja tehnostress põletavad läbi nii töötajad kui organisatsiooni

Tehnostressil on seosed töötajate läbipõlemise, töörahulolu ja tööjõu voolavusega. Tehnostressi ennetavad tegurid saab jagada kolmeks: organisatsiooni ja töötajate mõjutatavad ning organisatsiooni ja töötajate koosmõjul toimivad. Paljud ennetusmeetmed sõltuvad konkreetselt ühe poole tegevusest, kuid osal juhtudel saab tehnostressi ennetada vahenditega, mis nõuavad nii töötajate kui ka ettevõtte ühest huvi ja panust.  Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/95851655/maaja-vadi-ja-hedi-

Peep Peterson: kolmandatest riikidest pärit võõrtööjõud pidurdab palgatõusu

Sise- ning majandusministeerium on jõudnud kokkuleppele välismaalaste seaduse muudatusettepanekutes. Eesmärk on soodustada välistööjõu toomist Eestisse, võimaldades värvata Euroopa Liidu välistest riikidest töötajaid. Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson (pildil) ütles Postimehe otsesaates, et näiteks Soomel, Rootsil ja Taanil on samuti olnud hetki, kus töökäsi on puudu, seega on võõrtööjõud ka Eestisse tulnud selleks, et jääda. Edasi loe: https://www.postimees.ee/7448674/peep-pete

Lugeja küsib, jurist vastab: kas nüüd võivad vaktsineerimatuse pärast lahti lastud tööle tagasi minna?

Lugeja küsib: Lugesin lehest, et valitsus kaalub koroonatõendi kaotada 21. veebruarist. Meil töö juures nõudis tööandja, et teatud ametikohtadel tuleb end kindlasti vaktsineerida. Kas need, kes pidid töölt seepärast ära minema, võivad nüüd meile tööle tagasi tulla? Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja: Hetkel kehtib digitaalne COVID tõendi esitamise kohustus. Valitsus on väljendanud tingimuslikku seisukohta, et juhul, kui 17. veebruari seisuga on eelneva 10 päev

Tööõnnetuste arv on pöördunud kasvuteele

Esialgsetel andmetel juhtus möödunud aastal 3714 tööõnnetust. Enim tööõnnetusi juhtus kaubandussektoris. Töökohustusi täites hukkus 11 inimest. Mullu registreeriti 3714 tööõnnetust, millest kergeid oli 2716 ja raskeid 984 (kolme õnnetuse raskusaste on määramata). Elu kaotas tööl 11 inimest. 144 õnnetuse asjaolud on veel selgitamisel. 2020. aastaga võrreldes registreeriti 74 tööõnnetust rohkem. Edasi loe: https://www.ti.ee/et/uudised/tooonnetuste-arv-poordunud-kasvuteele

Kaire Uusen: õige rohepööre kaotab nüüdisaegse orjatöö

Muidugi on tähtis, kui palju ja mida me tarbime, aga roheline tulevik tähendab eelkõige tehnoloogilist pööret. Ühes veneaegses anekdoodis küsitakse tehasetööliselt, kuidas talle kuurordis ka meeldib. „Kõik on kena. Ainult hingata on kuidagi imelik.” Küsija ehmub: „Kuidas nii, meil on siin männimetsas väga puhas õhk.” Töölisest puhkaja selgitab: „Võimalik. Lihtsalt ma olen harjunud hingama seda, mida näen.” Veidi utreerides võiks öelda, et meiegi oleme harjunud hingama seda, mida näeme. Tegema (m

Koroona hiidlaine tühjendab ühiskonna töötegijatest. Päevas lisandub tuhandeid haiguslehti

Osa ettevõtteid rakendab olemasolevaid töötajaid senisest pikemaks ajaks tööle, osa kutsub appi endisi töötajaid, kes lähedal elavad. „Iga ettevõtte juht seisab hommikuti küsimuse ees: kui palju tuleb inimesi tööle?” ütleb toiduliidu juht Sirje Potisepp. Õnneks on esmavajalikud teenused praegu veel tagatud. Arvud räägivad siinkohal rohkem kui sõnad. Tervisekassa andmetel on praegu aktiivseid haiguslehti 43 262 ja hoolduslehti 9074. Seega on oma ametikohalt eemal 52 336 inimest. Ainuüksi ööpäevag

Maxima Eesti juht: hinnad enam järsult ei tõuse. Lidl võtab turgu kõigilt

Edvinas Volkas ütleb, et Lidl konkureerib nendega, kes asuvad nende kaupluste vahetus läheduses. Maximast läks Lidlisse tööle „peaaegu null” inimest. Volkas on töötanud Maximas aastaid, seejuures nii Bulgaarias, Leedus kui ka Lätis. 2019. aastast juhib ta ettevõtte Eesti haru ja praegu alanud on jaekettide jaoks üle aastate põnevaim aeg – turule tuleb Saksamaa hiid Lidl. Esialgu avavad nad kaheksa kauplust, kuid kohti on soetatud kaks korda rohkem. Neist pooled asuvad Tallinnas. Volkas ei kiida

Värske uuring näitab, et kingime põhjanaabritele igal aastal sadu miljoneid

Eesti suutmatus oma puitu väärindada läheb igal aastal maksma üle 300 miljoni euro ja tuhandeid töökohti. Kui Eesti suudaks kohapeal väärindada kolm miljonit tihumeetrit puitu, suureneks kogu metsasektori loodud lisandväärtus 13% võrra 2,5 miljardi euroni aastas, selgub värskest Ernst & Youngi metsa- ja puidutööstuse analüüsist. Just selline kogus puitu eksporditakse praegu keemiliseks väärindamiseks Põhjamaadesse ja see tähendab Eestile vähemalt 303 miljoni suurust saamata tulu aastas.&nbsp

Parima tööandja 7 saladust – kuidas need enda kasuks tööle panna?

Oleme avastanud, et kuigi paljud ettevõtted pakuvad töötajatele rahalisi ja uuenduslikke hüvesid, näiteks joogatunde ja cappuccino baare, ei piisa sellest meeskonna säilitamiseks. Hinnatud tööandja on pühendunud inimestele, mis on olulisem kui uusimad trendid töötajate hüvitiste seas. Parimaks tööandjaks olemine nõuab terviklikku lähenemist sellise töökeskkonna loomisele, milles töötajad on pidevalt kaasatud ja pühendunud ettevõtte arengule. Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/01/

Lugeja küsib, jurist vastab: kas võin kogu puhkuse ühes osas välja võtta?

Lugeja küsib: tööandja koostab puhkuste ajakava ja ootab meie puhkusesoove. Tööandja andis suunise jagada puhkus osadeks. Mina aga soovin võtta puhkust ühes osas, 28 kalendripäeva korraga. Kas mul on õigus võtta puhkust ühes osas? Vastab Sandra Kuus, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist: Puhkuste ajakava kinnitamise tähtaeg on 31. märts. Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/377/lugeja-kusib-jurist-vastab-kas-voin-kogu-puhkuse-uhes-osas-valja-votta

Platvormi vahendusel teenuseid osutavaid isikuid ei tuleks käsitleda töötajatena

Kaubanduskoda andis sotsiaalministeeriumile teada, et Eesti ei peaks toetama Euroopa Liidu direktiivi, millega muudetakse platvormide vahendusel teenuseid osutavate inimeste lepingud töölepinguteks. Selline muutus piirab paindlikkust nii platvormide kui ka nende vahendusel teenuseid osutavate isikute jaoks ning mõjub negatiivselt ettevõtluskeskkonnale. Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/01/27/platvormi-vahendusel-teenuseid-osutavaid-isikuid-ei-tuleks-kasitleda-tootajatena

Omikroni tüvi tekitas uue probleemi: haiglatöötajad haigestuvad ja plaaniline ravi on jälle löögi all

“Omikron on väga nakkav, see murrab immuunkaitsest läbi, ja kui meil on näiteks üks õde, hooldaja või arst positiivne, siis on terve üksus karantiinis,” rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst Peep Talving. Ta selgitas, et sel juhul karantiinis oleva üksuse töö peatub ajutiselt või korraldatakse ümber, ent seal ei saa enam ravi pakkuda samades tingimustes. Ida-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Anneli Rõuk nentis samuti, et haiglas on töötajate puuduse tõttu tulnud personali eri

REPORTAAŽ | Kõne kõne järel. Pereõdede telefonid helisevad vahetpidamata

Nõmme tervisekeskuse pereõde Maiu Müürsepp näeb mikrofoniga varustatud kõrvaklappidega välja nagu piloot või häirekeskuse töötaja. Praegu on sellised klapid pereõe väga tähtis tööriist: nimelt on terve jaanuarikuu helistanud arstidele mitu korda rohkem inimesi kui tavaliselt. Koroonasse nakatumine püstitab viimased paar nädalat Eestis rekordeid ja see tähendab inimesi, kes peavad kõigepealt saama koroonaproovi anda. Üks võimalus on saada prooviaeg riikliku infoliini kaudu, kuid seal on kuuldavas

Töö vangistuses: soome marjakasvataja hoidis välistöölisi ebainimlikes tingimustes

Soome ülemkohus otsustas, et Tai marjakorjajatele palga maksmata jätnud ettevõtja on süüdi inimkaubanduses. Marjakasvatajale määrati aasta ja kümne kuu pikkune vangistus. Kohtu hinnangul rakendas ettevõtja marja- ja seenekorjajad sundtööle ja hoidis neid inimväärikust alandavates oludes. Marjakorjajad olid sõltuvussuhtes.. Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/95738175/too-vangistuses-soome-marjakasvataja-hoidis-valistoolisi-ebainimlikes-tingimustes

Jurist vastab: kas kodukontoris töötajatele peab kõrgema elektrihinna hüvitama

Kõrgeks kerkinud elektri hind on pannud kodukontoris töötajad uurima, kas kodus töötamise kulusid saab tööandjaga jagada - selgub, et saab. Kui oma firma alt töötaja saab töölkäimise ja töötegemisega seotud kulud firma kuludesse kanda, siis palgatöölisel tuleb kõik need kulud katta oma netopalgast, mis kohe tegelikku palka tublisti vähendavad. Teistes riikides, näiteks Saksamaal, on regulatsioon selline, et ka palgatöötaja saab näiteks transpordiga seotud kuludelt riigilt tulumaksu tagasi. Edasi

Töörikkumistest teavitaja saab kaitse tööl diskrimineerimise eest

Justiitsminister Maris Lauri tutvustas kolmapäeval riigikogus esimesel lugemisel eelnõu, mis kaitseb töökohas kasutatavate survemeetmete eest inimest, kes on teavitanud talle tööl teatavaks saanud rikkumisest, kui tal oli alust arvata, et rikkumine toimus. See omakorda aitab ettevõtetel ja asutustel tagada ohutu ja turvalise töökeskkonna ning vältida rikkumiste avalikuks tulekuga kaasnevat mainekahju. Edasi loe: https://tarbija.postimees.ee/7439601/toorikkumistest-teavitaja-saab-kaitse-tool

AirBaltic plaanib juurde palgata 500 töötajat

Läti lennufirma AirBaltic juht Martin Gauss ütles teisipäeval, et firma plaanib sel aastal juurde palgata 500 töötajat. AirBalticus töötab praegu 1558 töötajat. Eelmisel aastal palkas firma juurde 559 töötajat. Firma plaanib sel aastal oma tegevust laiendada, seetõttu on vaja juurde uusi töölisi, vahendas LSM.  Edasi loe: https://www.err.ee/1608477344/airbaltic-plaanib-juurde-palgata-500-tootajat

Kohtusaalist: raamatupidaja omastas tööandja vara ja peale vahelejäämist vaidlustas vallandamise

Raamatupidaja tegi tööandja kontodelt isendale ja endaga seotud ettevõtetele alusetuid väljamakseid ning vahele jäädes vaidlustas töölepingu lõpetamise. Ametiseisundi tõttu on tavaline, et raamatupidajatel on ligipääs tööandja kontodele. Üks reisibüroo raamatupidaja otsustas seda aga kuritarvitada ja tegi alusetult makseid nii enda kui ka oma emaga seotud äriühingutele ja ka iseendale nelja aasta jooksul kokku 586 633,84 euro ulatuses. Enda kontole kandis raamatupidaja raha töötasu ja kuluhüviti