Artiklid

Leedu keskmine palk kasvas mullu 10,2 protsenti 1429 eurole

Leedu keskmine brutopalk kasvas 2020. aasta jooksul 10,2 protsenti 1428,6 eurole, edastas kolmapäeval statistikaamet. Riigisektoris suurenes keskmine palk 12,5 protsenti 1541,3 euroni ja erasektoris 9,1 protsenti 1379,1 euroni.    Lähemalt loe: https://www.err.ee/1608225085/leedu-keskmine-palk-kasvas-mullu-10-2-protsenti-1429-eurole

Soome maksuamet tunnistab: sulgunud piir võib osale eestlastele tuua Soome maksuresidentsuse

Soome piir on sealse valitsuse otsustega juba jaanuarist saati Eesti pendelrändajatele sisuliselt hermeetiliselt suletud. Mõnessegi Eesti perre on toonud see suurt tuska, sest isad ja abikaasad pidid aasta alguses langetama raske otsuse: kas palk või pere.   Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/93541175/soome-maksuamet-tunnistab-sulgunud-piir-voib-osale-eestlastele-tuua-soome-maksuresidentsuse

Kuidas rääkida tööintervjuul rahast?

Üks kõige enam küsimusi tekitav teema on tööintervjuul soovitud palganumbrist rääkimine. Eriti siis, kui tööandja ei ole ise tööpakkumist üles pannes konkreetset palgavahemikku märkinud, võib tekkida sisse väike ebakindlus, kas see number, mida tööintervjuul välja käid, jääb liiga kõrgeks või just vastupidi hoopis madalaks. Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2021/05/24/kuidas-raakida-toointervjuul-rahast  

Pärnu haiglast lahkus paar vaktsineerimisest keeldunud töötajat

Viimastel nädalatel on mitmel pool Eestis avalikuks tulnud, et haiglatest lahkuvad vaktsineerimisest keeldunud töötajad. Pärnu haiglast on lahkunud kaks töötajat ja kolme inimesega on jutt pooleli. “Vägisi töötajaid vaktsineerima sundida ei saa ega tohi, sest see on vastuolus inimese kehalise puutumatuse põhimõttega ning oleks selgelt inimõigusi riivav,” ütleb tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep. Spetsialist teab ka, et kaitsepookimine ei ole ainuke viis nakatumisohtu vähendad

Kas töötajad peavad kasutama näomaske ja kindaid, kui tööandja on seda käskinud?

Lugeja küsib: Tööandja nõuab meilt, et kannaksime töökohal kogu aeg koroonavastaseid kaitsevahendeid (mask, kindad). Kas tööandjal on õigus meilt seda nõuda, kui meie arust ei ole nakkuseoht kuigi suur? Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Otsusele isikukaitsevahendite kasutamise kohta eelneb riskianalüüs.   Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2021/05/24/kas-tootajad-peavad-kasutama-naomaske-ja-kindaid-kui-tooandja-on-seda-kaskinud

Soome avas võõrtööjõule taas uksed

Soome on tänavu väljastanud välisriikide hooajatöötajatele üle 10 000 ajutise tööloa. Nagu varasematel aastatel on suurim osa neist läinud Ukrainast pärit töötajatele. Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7255665/soome-avas-voortoojoule-taas-uksed

Lugeja küsib: mida teha, kui tööl tehakse pidevalt põhjendamatuid etteheiteid?

Tunnen, et ei suuda varsti enam tööle minna, sest mulle tehakse pidevalt etteheiteid, et ma olen midagi valesti teinud. Olen ettevõttes töötanud kolm aastat ja siiani ei ole eriti probleeme olnud. Nüüd aga kardan kogu aeg, et jälle teen midagi valesti ning ma ei saa selle tõttu enam öösiti magada. Kuhu ma peaks pöörduma või mida tegema, et saada abi, küsib lugeja.  Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7255268/lugeja-kusib-mida-teha-kui-tool-tehakse-pidevalt-pohjendamatuid-e

Circle K personalijuht: värbamisel tuleb üha rohkem mõista, et töö tegemine ei ole igapäevaelus prioriteet number üks

Mitmed ettevõtted seisavad kevaditi silmitsi suvehooajaks töötajate värbamisega. Kuidas leida efektiivselt kümneid uusi töötajaid olukorras, kus konkurents tööjõuturul on tihe? Circle K Eesti personalijuht Piret Kask jagab nippe. Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2021/05/17/circle-k-personalijuht-varbamisel-tuleb-uha-rohkem-moista-et-too-tegemine-ei-ole-igapaevaelus-prioriteet-number-uks  

Kas kahelda katseaja tulemustes?

Kuidas oma töötulemust ja sellele seatavaid ootusi katseajal objektiivselt hinnata? Eriti valdkonnas, kus hinnang võib olla paljuski subjektiivne ning lähtub tööandja ja töövõtja erinevatest arusaamadest? Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2021/05/24/kas-kahelda-katseaja-tulemustes  

Loe ja imesta! Kentsakad juhtumid personalitööst: emaga töövestlusele ja intervjuu eest 30 eurot tunnis

Tänase personalitöötajate päeva puhul toovad Manpower Eesti töötajad välja mõned kentsakad tõestisündinud lood personalitööst. Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/93487803/loe-ja-imesta-kentsakad-juhtumid-personalitoost-emaga-toovestlusele-ja-intervjuu-eest-30-eurot-tunnis

Lugeja küsib | Kas tõesti pean võtma töölt vabastuse, kui soovin PPA büroos dokumenti taotleda?

Kasuliku poole pöördus murelik lugeja, kes ei suutnud mõista, miks on politsei ja piirivalveameti (PPA) teenindusbürood avatud ajal, mil enamus inimesi töökohustusi täidab ehk kella üheksast viieni. Tema arvates ei ole mõeldav, et töö ajast peab taolisi protseduure läbima. PPA identiteedi ja staatuste büroo peaekspert Annika Pärna sõnul on teeninduste lahtiolekuaegade määramisel on arvestatud kliendikontaktide arvu kellaaegade lõikes.   Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/9348

Soomet ohustab tõsine õdede kriis. Ka Eestis on puudu tuhandeid õdesid. Soomel on, millega meelitada

Suures hädas Soome hakkab enda juurde meelitama ka Eesti meditsiinitöötajaid. Koroonakriisist väsinud õed võivad süsteemist lahkuda. Eestis on õdede puudus olnud probleem aastaid. Soomes on see probleem aga veel suurem. Nad loodavad puuduolevad õed muu hulgas Eestist leida.   Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/93468825/soomet-ohustab-tosine-odede-kriis-ka-eestis-on-puudu-tuhandeid-odesid-soomel-on-millega-meelitada

Pikad töötunnid tapavad aastas üle poole Eesti jagu inimesi

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmeil tekitavad pikad töötunnid südameprobleeme, mis viib igal aastal siit ilmast pea 745 000 inimest. Aruande kohaselt on enam ohus Kagu-Aasia ja Vaikse ookeani läänealal elavad inimesed. Nädalas üle 55 tunni töötamine tõstis südamerabanduste tõenäosust 35 protsendi võrra, kui võrrelda vaid kuni 40 tunnise töönädalaga.   Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/93462695/pikad-tootunnid-tapavad-aastas-ule-poole-eesti-jagu-inimesi

Vandeadvokaat: töötaja saamata jäänud tasu aitab kätte saada pankrotiavaldus

Kui ettevõttel rahalisi vahendeid napib ja töötajatele on palgad tasumata, soovitab vandeadvokaat Robert Sprengk töötajal endal algatada tööandja pankrotimenetlus ning seeläbi saamata jäänud töötasu töötukassa kaudu kätte saada. Koroonakriis on surunud paljud sektorid ja ettevõtted majanduslikesse raskustesse ning sageli tuleb ettevõttel loobuda töötajatest ja tegevuskulusid minimeerida. Sellisel juhul on tööandjal mõistlik algatada tööandja pankrotimenetlus.   Edasi loe: htt

LUGEJA KÜSIB | Kas tööandja võib töönappuse tõttu alluvad ühepoolselt puhkusele saata?

Kui ettevõte ühepoolselt annab teada, et tööpuuduse tõttu töötajad saadetakse puhkusele, kuid alluvad on oma puhkuseavaldused juba kirja pannud - kellel on siinkohal õigus? Lugeja küsimusele vastab Sandra Kuus, tööinspektsiooni nõustamisjurist: Töölepingu seaduse (TLS) § 69 lg 2 järgi tööandja saab puhkuste ajakava koostada ehk ise töötajate puhkusi määrata esimese kvartali jooksul.   Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/93454363/lugeja-kusib-kas-tooandja-voib-toonappuse-to

Kuidas säilitada ravikindlustus, kui ma elan või töötan välismaal?

Euroopa Liidu tööturg on avatud ja nii pole enam sugugi ebatavaline, et paljude eestlaste püsiv elukoht on Eesti, aga tööl käiakse hoopis mõnes teises riigis. Hea näide on Soomes töötavad eestlased, kes iga nädala alguses sõidavad põhjanaabrite juurde raha teenima, töönädala lõppedes aga naasevad Eestisse pere juurde. Tavapärased on ka juhud, kus pensioniealine eestlane kolib kuldseid aastaid veetma välisriiki, et olla lähemal kallitele sugulastele või tuttavatele, kes juba varem võõrsile elama

SUUR INTERVJUU VIDEO! Mida teha, kui oled kaotanud töö? Sotsiaalministeeriumi asekantsler Sten Andreas Ehrlich: ärge tundke valehäbi, otsige abi

“Esmalt tuleks uurida läbi töötukassa, kas selles samas sektoris, kus inimene seni töötanud ehk siiski on mõni töökoht vaba, kuid samas ei tohiks karta ka valdkonna vahetust,” ütles sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich, kelle sõnul ei täitunud siiski ennustused, et töötuks jääb kriisis üle 100 000 inimese. Need, kes umbes aasta tagasi ennast töö kaotamise tõttu töötuna arvele võtsid, nende jaoks hakkab läbi saama töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse aastane periood.

Vabade töökohtade arv Eestis on võrreldav pandeemia-eelse ajaga

Töötukassa juhi Meelis Paaveli hinnangul peaks praegu Eestis olema hinnanguliselt 12-13 000 vaba töökohta, tööandjate hinnangul ei võta aga tööta jäänud inimesed neid vastu. Praeguse seisuga on Eestis töötuna arvel 54 800 inimest. Võrreldes pandeemia-eelse ajaga on töötuid juurde tulnud üle 21 000.    Edasi loe: https://www.err.ee/1608210775/vabade-tookohtade-arv-eestis-on-vorreldav-pandeemia-eelse-ajaga

Kuu keskmine tulu suurenes taas, aga selle saajate arv vähenes

Statistikaameti andmete alusel oli 2020. aastal töötaja keskmine brutotulu kuus 1380 eurot, mis on 63 eurot rohkem kui aasta varem. Kõige suurem tulu, 1541 eurot oli Harjumaal ja kõige väiksem, 1088 eurot Ida-Virumaal. Keskmine brutotulu näitab palgatöötajatele ja avalikele teenistujatele makstud töötasusid, töötamisega seotud stipendiume, toetusi ning muid tasusid. Suurimat brutotulu teeniti Harjumaal Rae vallas, kus see oli 1893 eurot. Linnadest olid eesotsas Keila 1525 euroga ja Tallinn 1

Valitsus täiendas töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu ning täpsustas kasutatavate isikukaitsevahendite valimist

Valitsuse otsusega täiendati töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu uute ainete ja nende piirnormidega ning mitme aine senised piirnormid muudeti rangemaks. Täiendati ka isikukaitsevahendite valikloetelusid, mis annavad tööandjatele mittesiduvaid suuniseid isikukaitsevahendite valimisel. Muudatused võimaldavad tööandjatel tõhusamalt kaitsta töötajate tervist töökohtadel.   Edasi loe: https://www.sm.ee/et/uudised/valitsus-taiendas-tookeskkonna-keemiliste-ohutegurite-loetelu-ning-ta

Koroonakriis on viinud majutusest ja toitlustusest kolmandiku töötajaist

T Toitlustuskohad valmistuvad taasavamiseks, sest alates 24. maist tohib restoranide-kohvikute siseruumides süüa ka kohapeal. Paljud toitlustajad peavad aga hakkama töötajaid alles otsima, sest piirangud viisid inimesed teistesse valdkondadesse tööle. Söögikohtadele, kes said pakkuda kaasamüügi teenust, mõjus piirangute aeg kergemalt. Selleks ajaks suletud klassikalistele õhturestoranidele mõjus piirang aga rängalt, sest paljud töötajad lahkusid.   Edasi loe: https://www.err.ee/1608

Lugeja küsib: kas Tööelu iseteeninduskeskkonda sisestatud riskianalüüs on teistele nähtav?

Lugeja küsib: sain ülesandeks laadida meie ettevõtte riskianalüüs Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonda üles. Kuidas seda teha ning kas teised ettevõtted võivad ka seda sealt näha? Kuulsin ka, et kui riskianalüüs on üles laetud, siis tööinspektorid meid niipea külastama ei tule. Kas see on tõsi? Vastab tööinspektsiooni üldosakonna juhataja Anni Vilde: Tööinspektsiooniga saab digitaalselt suhelda läbi iseteeninduse (https://iseteenindus.ti.ee/), kuhu pääsete nii meie veebilehe www.ti.ee kui T

Riik ootab tänavu pea sama palju lühiajalisi võõrtöölisi kui enne kriisi

Kuigi koroonakriisi tõttu tuli mullu Eestisse märgatavalt vähem lühiajalise töölepinguga võõrtööjõudu, siis tänavu on taas oodata lühiajalisi töötajaid pea sama palju kui 2019. aastal ehk ligi 32 000 taotluse esitamist. Enim tullakse Eestisse tööle Ukrainast, Valgevenest, Venemaalt, Moldovalt ja Usbekistanist. Politsei- ja Piirivalveameti identiteedi- ja staatuste büroo nõunik-ekspert Liis Valk rääkis, et lühiajalise töölepinguga, ehk kuni aastaks saavad Eesti ettevõtjad riiki tuua võõrtööjõu

Kuidas sulle meeldiks töötada sellises ettevõttes? Sotsiokraatia, kus kolleegid määravad su palga

Ariel Umansy otsustas 2020. aasta detsembris, et loobub 7-protsendilisest palgatõusust. Ta tundis, et suuda seda kolleegide ees põhjendada. See oli tal tegelikult juba teine kord viie aasta jooksul palgatõusu ideest loobuda. See idee oli tekkinud tal endal.   Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/93372517/kuidas-sulle-meeldiks-tootada-sellises-ettevottes-sotsiokraatia-kus-kolleegid-maaravad-su-palga