Artiklid

Seisukoht: Töötajate rahaline karistamine kuulujuttude rääkimise eest ei ole õiguspärane

Ametiühingute Keskliit leiab eilse Pärnu Wendre uudise taustal, et tööandja ilmselt ei käitu õigesti, kui töötajaid trahvib ning soov seda siiski teha viitab sügavamatele probleemidele, mis pikemaajaliselt ettevõttele ilmselt kasu ei too. Ametiühingute Keskliidu Lääne piirkonna juhataja Tiina Parkja sõnul on probleemid Wendres, ühes suurematest tööandjatest Pärnus, ametiühingule teada ja ettevõte on ammu kurikuulus töötajatele kehtestatud rangete reeglite poolest.   Lähemalt loe: https

Pärnus käärib: kes tööandjast kuulujuttu räägib, saab trahvi

Pärnumaa uhkusest ja suurimast tööandjast, patju, tekke ja madratseid tootvast Wendrest on saanud segaduste tanner – töötajad voolavad firmast välja ja õhk on arusaamatustest paks. Endiste töötajate näpp näitab süüdistavalt uue juhi Dennis Kristenseni poole. Kell on 8 hommikul. Wendre tehases algab tööpäev ning saabujaid tervitab ettevõtet pea aasta juhtinud taanlane Dennis Kristensen. Tal on käes kell ning ta mõõdab sekundi täpsusega, millal keegi tööle tuleb. Paigas on ka ajad kohvipausideks n

Eksperdid: mida on kaotada II sambast lahkudes?

Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani ja Rahafoorumi investeerimisblogi autor Taavi Pertman on arvamusel, et II sambast mõtlematult lahkumine võib tekitada paljudele rohkem kahju kui kasu ning kaotada on palju, teatas Luminor. Eestis on II sambasse pensionit koguvaid inimesi ligikaudu 760 000 ning praeguseks on pea 102 000 inimest ehk üle 13% kogujaist andnud sisse avalduse II pensionisambast lahkumiseks. II sambast lahkumise kasuks räägib majanduslikust vaatepunktist aga ol

Töötuskindlustuse hüvitis hakkab sõltuma tööturu olukorrast

Töötuskindlustuse hüvitis hakkab tulevikus sõltuma olukorrast töötuturul, näeb ette valitsuse koostatud seadusemuudatus. See tähendab, et kui töötus on suurem, makstakse hüvitist pikemalt, kuid kui majandusolukord on parem, saavad töötud hüvitist lühemat aega.   Lähemalt loe: https://www.err.ee/1608144280/tootuskindlustuse-huvitis-hakkab-soltuma-tooturu-olukorrast    

Uued piirangud ja töölepingu muudatused

Vabariigi Valitsus kehtestab alates 11. märtsist 2021. aastal täiendavad piirangud. Täpsem informatsioon piirangute kohta on leitav kriis.ee veebilehel.  Piirangud mõjutavad paljude ettevõtete majandustegevust ning seeläbi ka töösuhteid. Allpool toome välja töölepingu seadusest (TLS) tulenevad võimalused töösuhete jätkamiseks. Paneme tööandjatele ja töötajatele südamele, et kõige tähtsam on antud juhul pidada avatud läbirääkimisi ning leida lahendus, mis sobib mõlemale poolele. Lä

Autentse rahvusköögiga restoranid ei saa palgatoetusele loota

Muude maade rahvuskööki pakkuvad restoranid ei saa oma välisriigist pärit kokkade-teenindajate tõttu töötukassast palgatoetust, sest muidu rikutaks välismaalaste seadust. Piirangud mõjutavad rängalt paljusid Eesti restorane, ent eriti suure löögi alla on jäänud välismaise köögiga toidukohad.   Lähemalt loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/92820617/autentse-rahvuskoogiga-restoranid-ei-saa-palgatoetusele-loota

Kas tööandja tohib viiruse leviku takistamiseks puhkeruumi kinni panna?

Lugeja küsib: Meie töökohal võeti kasutusele uued meetmed koroonaviiruse leviku tõkestamiseks.  Kahjuks teevad need tööinimeste olukorra halvemaks. Nimelt ei tohi me enam kasutada kööki, mistõttu ei saa sööki külmkapis hoida ega toitu soojendada. Peame hakkama toitu hoidma ja sööma tootmisruumis, mis on tolmune. Kas tööandja võib sellised reeglid kehtestada? Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Tööandja peab hindama, kui suur on nakatumisrisk ettevõttes ning

Bussijuhtidel tõuseb aprillist miinimumpalk

Vastavalt Transpordi Ametiühingu ja Autoettevõtete Liidu poolt kokkulepitud sektoriülesele üldtöökokkuleppele tõuseb bussijuhtide miinimumtöötasu alates 1. aprillist 1100 eurole. Kokku lepiti ka järgnevate aastate miinimumtöötasude tõusud, alates 2022. aasta algusest on bussijuhtide miinimumtasu 1150 eurot, alates 1. juunist 2022 tõuseb see 1200 eurole ja 2023. aasta algusest 1250 eurole. Transpordi Ametiühingu juhatuse esimehe Üllar Kallase sõnul on koroonaviirusest tingitud kriis andnud tugeva

Ülle Matt: kuidas sulgeda ettevõttes palgalõhe?

Palgalõhet ei ole võimalik kaotada üleöö ning jätkusuutliku palgaraamistiku loomine võtab aega, kirjutab Ülle Matt. Teatavasti paistab Eesti Euroopas silma suure soolise palgalõhega. Eesti ühiskonda vaevava palgalõhe põhjuseid, aga ka võimalusi selle sulgemiseks arutati hiljutisel Tallinna Ülikooli korraldatud ümarlaual, kus avaldati ka TLÜ "Soolise palgalõhe vähendamise" uuringu tulemused.   Lähemalt loe: https://www.err.ee/1608140209/ulle-matt-kuidas-sulgeda-ettevottes-palgalohe

Töötukassat ootab suur rahasüst. Lisaeelarve vahenditest 125-175 miljonit peaks minema palgatoetuse katteks

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus avaldas tänasel valitsuse pressikonverentsil nii lisaeelarve eeldatava mahu kui ka selle, milliste kriisihaavade leevenduseks selle vahendeid kasutama hakatakse. „Kuigi lisaeelarve arutelud alles käivad ja detailidest on natuke vara rääkida, siis arusaadavalt on huvi lisaeelarve koostamise vastu olnud suur, seetõttu annan ka sellest faasist, kus me praegu oleme, teile kõigile ülevaate,” rääkis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) täna v

Hispaania tunnustas toidukullereid töölistena

Hispaania valitsus teatas neljapäeval õigusaktist, mille järgi tunnustatakse firmade nagu Deliveroo ja UberEats kullereid töötajatena. Hispaania vasakpoolne valitsus lubas läinud aastal täpsustada digiplatvormide kullerite õiguslikku staatust, leides, et neid tuleks tunnustada töötajatena. Tegemist on esimese omalaadse seadusega Euroopa Liidus.   Loe lähemalt: https://www.err.ee/1608138889/hispaania-tunnustas-toidukullereid-toolistena

Lauri Laats: lisaks palgatoetusele vajame ajutist koroonapalka

Kardetavasti on praegu tajutav vaid jäämäe tipp ning kriisi kahjusid peame likvideerima selle järgselt veel aastaid. Koroonakriis on Eesti viinud tundmatutele teeradadele, kus põhjalikult proovitakse läbi meie riigi ja inimeste igakülgne vastupidavus. Kahjuks ei ole tegemist õppusega, vaid karmi reaalsusega, milles langeb inimesi ning kanname üha suuremat majanduslikku kaotust. Tõsiselt tuleb kaaluda ajutise koroonapalga kehtestamist nendele, kes oma sissetuleku koroonakriisis kaotasid.   L

Ametiühingud: vaktsineerimisele järgnev päev võiks olla tööst vabastatud

Ametiühingute Keskliit saatis eile Eesti Tööandjate Keskliidule pöördumise, milles teeb tööandjatele, kes seda lubada saavad, ettepaneku anda oma töötajatele vaktsineerimisele järgnev päev vabaks säilitades nende töötasu. Kõigile kontoritöötajatele tuleb saata selge signaal, et nüüd on tõesti aeg jätkata tööd kodukontoritest. Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on koroonakriisist üle saamiseks, vajalik võimalikult paljude inimeste vaktsineerimine, mis omakorda tähendab, et suure

Haigekassa maksis mullu inimestele haigushüvitisena ligikaudu 200 miljonit eurot

Eelmisel aastal võtsid Eesti inimesed 5,4 miljoniks päevaks haigus- või hoolduslehe, kõikide rahaliste hüvitistena maksis haigekassa mullu tööl käivate inimeste kontodele kokku 192 miljonit eurot. Haigekassa maksab igal aastal töötavatele inimestele haiguse tõttu saamata jäänud tulu eest töövõimetushüvitisi ehk haiguslehe raha. Eelmisel aastal hüvitati  haiguslehti 24 miljoni euro eest rohkem kui 2019. aastal. Oma mõju andsid sellesse numbrisse koroonaviiruse esimese laine ajal võetud lehed

Turismisektor saab toetust varasemast leebematel tingimustel

Valitsus toetas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti ettepanekut leevendada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu turismisektorile suunatava toetuse tingimusi ja kiitis heaks vastava ministri määruse eelnõu. Minister Sutt selgitas, et muudatuste eesmärk on suurendada EASi kriisitoetustele ligipääsu just väiksemate ettevõtjate seas. „Alandasime toetusele kvalifitseerimise lävendit ja laiendasime sihtgruppi, et toetuseid saaks taotleda ka mittetulundusühingud,

Teise samba fondimaksetega seotud probleemid jõudsid rahanduskomisjoni lauale

Rahanduskomisjoni tänasel istungil käsitleti Pensionikeskuse tegevust teise pensionisamba fondimaksete ülekandmisel. Arutelu ajendiks oli Eesti Päevalehe 1. märtsi artikkel, milles toodi välja, kuidas 20 aastat vana IT-süsteem ja halvad seadused narrivad pensionikogujaid. Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar juhtis tähelepanu pensionikeskuse aeglasele tegevusele raha ülekandmise korraldamisel.   Lühemalt loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/92793669/teise-samba-fondimak

Raul Aron: riik, kriis on käes, palun võta me raha vastu

2018. aastal jõustus maksuvabastus 100 euro ulatuses kvartalis tööandja kulutustele peamiselt spordile, taastusravile ja psühholoogile ning tööandja ravikindlustusele. Koroonaviirus on toonud nähtavale mitmeid kitsaskohti tervisega seonduvalt, alates suurenud vajadusest vaimse tervise toetamiseks ja lõpetades tervishoiurahastuse puudujäägiga.   Lähemalt loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/92791087/raul-aron-riik-kriis-on-kaes-palun-vota-me-raha-vastu  

Raha vähesus võib riigi viia kohtuvaidlustesse. Ettevõtteid nuheldakse koodiga

EMTAK koodi järgi toetuste jagamine võib tekitada probleeme.Kaks samal alal tegutsevat ettevõtjat seatakse ebavõrdsesse seisu.Ärilehe andmetel ei olnud riik lihtsalt valmis rohkem raha andma. „Meie soov on saada toetust võrdsetel alustel teiste ettevõtetega. EMTAK kood ei peegelda reaalset olukorda – kui mõni tegevus on märgitud kõrvaltegevuseks, ei pruugi see tähendada, et selle maht on ainult väike osa põhitegevusest ja saadud kahju on tühine,” ütleb Rahva Raamatu juhatuse esimees Viljar Ots.

Christine Lagarde: heitkem värske pilk naiste rollile kodus, tööl, ühiskonnas

Kui jagada koduseid rolle võrdsemalt ja pakkuda naistele rohkem karjäärivõimalusi, saavad nad veelgi enam panustada ühiskonnaellu ja osaleda poliitikas ning teha kuuldavaks nende häält, keda tuleb märgata, kirjutab Christine Lagarde. Möödunud aasta, kui COVID-19 pandeemia võttis enda haardesse kogu maailma, tõi kaasa ohvreid ja ohverdusi. Liiga paljud kaotasid oma elu, oma lähedased. Teised võitlesid otsustavalt, et jääda ellu füüsiliselt ja emotsionaalselt ning säilitada majanduslik toimetul

Töötukassa vahenditest järgmiseks palgatoetuseks raha ei jätku

Viimasest 39 miljoni eurosest palgatoetuse meetmest töötukassa eelarves uueks palgatoetuseks raha alles ei jää. Kui valitsus plaanib koroonakriisis kannatanud sektoritele palgatoetust maksta ka pärast märtsi, vajab see täiendava raha eraldamist. Töötuskindlustusmaksetest laekuv raha koguneb kolme sihtfondi – töötajate sihtfondist makstakse töö kaotanud inimestele töötuskindlustushüvitist, tööandjate sihtfondidest koondamishüvitisi ja pankroti korral välja maksmata jäänud töötajate palku. Kolm

Põhjused, miks ei pakuta kaugtöö võimalust noortele või uutele töötajatele

Kontori töökorraldust planeerides mõtlevad tööandjad karjääri alustavate töötajate vajadustele. Paljud neist eelistavad töötada kontoris kohapeal. Organisatsioonid töötavad välja kaugtööga seotud põhimõtteid pandeemiajärgseks ajaks, aga mured uuemate ja nooremate töötajate tulemuslikkuse ja eelistuste pärast sunnivad osa ettevõtteid kaaluma erireeglite kehtestamist tööd alustava personali jaoks.    Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2021/03/08/pohjused-miks-ei-pakuta-ka

Kas piirangute tõttu võib poes graafikut ühepoolselt muuta?

Lugeja küsib: Kehtestatud piirangute tõttu peab meie kauplus nädalavahetustel kinni olema. Meie töötajad töötavad summeeritud tööaja alusel ning märtsikuuks oli graafik juba piirangutest teada saamise ajal kinnitatud. Sooviksime pikendada kaupluse lahtioleku aegu nädala sees ja muuta nädalvahetusel tööl olevate töötajate töögraafikut. Kas praeguses piirangute tingimuses tohib tööandja ühepoolselt graafikut muuta? Vastab Sandra Kuus, Tööinspektsiooni nõustamisjurist: Üldjuhul saab juba kinni

LUGEJA KÜSIB – Kas tööandja saab mind sundida koosolekul veebikaamerat kasutama?

Kui kolmandik eestlasi on suundunud kodukontorisse, toimuvad ka koosolekud virtuaalselt. Koosolekul saab küll enda mõtteid edastada ka läbi mikrofoni, kuid kui tööandja nõuab ka veebikaamera pildi edastamist, kas töötaja on kohustatud seda kasutama? Küsimusele vastab Andmekaitse inspektsioon: Ükski õigusakt ei reguleeri videokoosoleku läbiviimist, kuid kuna kaamerapildis on inimese isikuandmed, siis tuleb arvestada üldise eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttega. Lähemalt

MIS ON PILDIL VALESTI? | Heidi Reinson: kingi naistepäevaks kimbuke aktsiaid või pensionifondi osakuid! Romantiline ja kasulik!

Rahaasjade korraldamine ei ole enamikule inimestest tegevus, mida esimesena tähtpäevadega seostaks. Aga kui pisut arutleda, kuidas oleks mõistlik oma raha kasutada, ei tundugi see seos nii meelevaldne. Kinkida lillesülemi asemel kimbuke aktsiaid või pensionifondi osakuid kõlab päris hea plaanina. Eriti kui läheneda teemale naiste vaatevinklist.   Loe lähemalt: https://epl.delfi.ee/artikkel/92766559/mis-on-pildil-valesti-heidi-reinson-kingi-naistepaevaks-kimbuke-aktsiaid-voi-pensionifon