Merike Lees
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Bürootöötajatele ei saa panna täielikku materiaalset vastutust nende kasutuses oleva kontoritehnika eest.
Täielikku materiaalset vastutust ei saa panna ühelegi töötajale, kes ei ole palgatud nende väärtuste hoidmiseks. Täieliku materiaalse vastutuse lepingu saab sõlmida ainult töötajaga, kelle töö sisuks ehk tööülesandeks on väärtuste hoidmine, töötlemine, müük või vedu, rääkis EAKLi jurist Helve Toomla.
Materiaalse varalise vastutuse tekkimise eelduseks on töötaja süü, mille tõttu on tööandjal tekkinud otsene tegelik kahju. Üldiselt vastutavad töötajad oma hooletuse, mis on üks süü vorme, tõttu tekkinud kahju eest kahju ulatuses, kuid mitte üle oma keskmise kuupalga. Selline vastutus tekib siis, kui töötaja on hooletuse tõttu rikkunud või hävitanud materjale, poolfabrikaate või tooteid (toodangut), seda ka nende valmistamisel; rikkunud või hävitanud tööriistu, erirõivaid jm esemeid, rääkis Toomla.
Seega saab täieliku materiaalse vastutuse lepingu sõlmida töötajaga, kelle töö sisuks ehk tööülesandeks on väärtuste hoidmine, töötlemine, müük, vedu. Jurist ei ole palgatud arvuti hoidmiseks ja valvamiseks, vaid tema töö sisu on teine, seega ei saa temaga teha lepingut täieliku materiaalse vastutuse kohta, rääkis Helve Toomla.
Samas ei ole leping ainuke vastutuse tekkimise alus - töötaja kas tahtlikult või hooletusest tekitatud kahju saab sisse nõuda ka ilma lepinguta. "Täieliku materiaalse vastutuse leping on mingil määral fetiðeeritud, tegelikult võib töötaja vastutada ka seaduses näidatud alustel, millest ainult üks on leping," lausus Toomla.
Toomla sõnul on üldreegel selline, et kui kahju tekib hooletusest ja kogemata, on töötaja vastutus osaline ja piiratud tema ühe kuupalga suuruse summaga, kui aga kahju on tekkinud töötaja ebakaine oleku tõttu või tahtlikult tekitatud, siis on vastutus täielik ka ilma lepinguta.
Personaliteenuste firma HR Outsourcing OÜ juhataja Riina Rohelaane sõnul on nende materiaalse vastutuse lepingutega muret palju, sest tihti vaadatakse asju ainult juriidilisest küljest ega süveneta vara hoidmise tingimustesse.
"Juhtkonnal tuleb mõte teha materiaalse vastutuse leping, kuid samas ei mõelda, kuidas tõkestada kõrvaliste isikute juurdepääs sellele varale," selgitas Rohelaan. "Materiaalse vastutuse lepinguga kaasneb tingimus, et inimesele peavad olema loodud tingimused, et vara oleks teiste eest kaitstud."
Lao tingimustes on võimalik viia juriidiline ja sisuline pool kokku, kuid büroos, eriti avatud büroos on raske tagada, et teised isikud ei pääseks varale ligi - sellisel juriidilisel lepingul ei ole sisulist poolt, rääkis Rohelaan.
Lepingu plussiks pidas Rohelaan seda, et see paneb inimesele moraalse kohustuse, mistõttu on ta rohkem valmis vastutama. Ta soovitas mõelda läbi, kas ja kellele neid lepinguid teha. "Arvatakse, et kui töötaja kohustuse võtab, siis on vara kaitstud. Kui aga tekib kahju ja töötaja vaidlustab selle sissenõudmise, siis vaadatakse, kuidas oli tööandja täitnud vara säilimiseks vajalikke tingimusi," hoiatas Rohelaan.
Finmeci personalijuht Ene Harjo ütles, et tema ei ole materiaalse vastutuse lepingule mõelnudki. "Meil ei ole siiamaani probleeme olnud ja momendil ei näe ma vajadust nende lepingute järele," lausus Harjo.
