Helve Toomla, ametiühingute jurist

•• Asutuse töökorraldus ei luba mul korraga välja võtta tervet puhkust, nii soovisin puhata kolmes osas. Viimane osa olnuks pikk kolm päeva – 27.–29. detsembrini ehk siis kolmapäev, neljapäev, reede. Personaliosakonna juhataja aga ütles, et puhkus peab algama esmaspäeval ja lõppema pühapäeval. Nii tõsteti algus 25. detsembrile, mis on esmaspäev, ja pikkuseks jäi seitse päeva. Kusjuures kaks lisapuhkusepäeva sinna otsa võeti keskmisest puhkuseosast, kuhu jäid sisse riigipühad. Kas tõesti on nii, et puhkus peab alati algama esmaspäeval ja lõppema püha-päeval? Ning riigipühad pikendavad viimast puhkuseosa, mitte seda, mille sisse need jäävad?

Igal aastal peab tööandja jaanuarikuu jooksul koostama puhkuste ajakava ja tegema selle töötajatele teatavaks. Ajakavas näidatakse puhkuseaeg kuupäevalise täpsusega. Riigipühi puhkusepäevade hulka ei arvata, ka mitte ühegi puhkuseosa hulka. Küllap jäigi küsijal keskmine puhkuseosa lühemaks just riigipühade võrra ja need lisati detsembri puhkusele.

Seadus ei sätesta, millisel nädalapäeval peab puhkus algama, see võib alata ükskõik mis päeval ja lõppeda samuti mis tahes päeval. Midagi ebaseaduslikku poleks olnud ka puhkuses 27.–29. detsembrini ehk kolmapäevast reedeni.

•• Töötan asutuses 1. augustist 1990. Rasedus- ja sünnituspuhkusele jäin novembrist 2001 ning samast aastast on mul saada kümme väljavõtmata puhkusepäeva (2002 olin lapsehoolduspuhkusel). Kas mu kümnepäevane puhkus aegub pärast 1. augustit 2006?

Aegumine sõltub sellest, millise tööaasta eest jäi puhkuseosa kasutamata. Kui see oli 1. augustist 2000 kuni 31. juulini 2001 olnud tööaasta eest antav puhkus, siis see ei aegu kunagi, sest selleaegses puhkuseseaduses aegumise võimalust ei olnud. Uus puhkuseseadus jõustus 1. jaanuarist 2002 ja pärast seda võib hakata lugema neid nelja aastat, mille möödumisel võib puhkus aeguda ehk kehtetuks muutuda. Kui küsija ei oleks olnud lapsehoolduspuhkusel, jäänuks tema järgmiseks tööaastaks 1. august 2001 – 31. juuli 2002 ja sel juhul võiks tööandja 1. augustist 2006 kohaldada selle tööaasta puhkuseosale aegumist.

Lapsehoolduspuhkuse aega tööaasta hulka ei arvata. Seetõttu pikeneb küsija puhkuseõigust andev tööaasta lapsehoolduspuhkuse aja võrra. Oletame, et küsija oli lapsehoolduspuhkusel 1. märtsist 2002 kuni 31. detsembrini 2004. Tema töö-aasta, mis algas 1. augustil 2001, ei lõppenud nüüd 31. juulil 2002, vaid lükkus lapsehoolduspuhkuse aja, s.t kahe aasta ja kümne kuu võrra edasi ja sai täis alles 31. mail 2005. Selleks ajaks oli töötaja oma 12-kuulise töö-aasta täielikult välja teeninud. Tööaastaks jääb sel juhul 1. august 2001 – 31. mai 2005. Kuna puhkuseseaduse paragrahvi 3 kohaselt antakse puhkust just tööaasta eest ja puhkusenõude õigus kehtib neli aastat, siis ei saa ka kõnealused kümme päeva aeguda enne 1. juunit 2009.

Tavaliselt ei viitsita ettevõtetes niimoodi arvestust pidada, üks tööaasta lõpetatakse n-ö poole pealt ja alustatakse uuega, kui inimene tööle tuleb. Aga sel kombel võibki puhkus aeguda ja see oleks ju lapsevanemate ebavõrdne kohtlemine.