Merike Lees
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Aasta aega töövaidluskomisjonides kehtinud 50 000kroonine nõude piirang ei võimalda enam isegi lihttööliste palganõudeid arutada.
Tavaline ehitusmees ei saa töövaidluskomisjonis täna enam oma kahe kuu palkagi nõuda. Kuid neid lihttöölisi, kelle palk on 20 000-30 000 krooni vahel, on küll olnud, rääkis Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esimees Enn Reinsalu. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral on aga töötajal võimalust saada kuue kuu keskmine palk.
"50 000 krooni on naeruväärne summa! See on põhjendatud siis, kui justiitsministeerium otsustab, et töövaidluskomisjon on Eestis töötavate majahoidjate ja koristajate vaidluste lahendamiseks, kui see koristaja aga töötab Soomes on ta juba liiga tähtis töötaja, et töövaidluskomisjon tema asju arutaks," märkis Reinsalu. Tema sõnul on see põhiseaduse vastane, kuna piirab töötajate võimalust pöörduda töövaidluskomisjoni.
Nõudeid hakitakse
Vältimaks 50 000 krooni ületamist, kalkuleerivad hagejad nõudeid ja esitavad neid mitmes osas. Liita neid ei ole töövaidluskomisjonil Reinsalu sõnul õigust, teatud juhtudel võib liita vaid palganõudeid.
"Kui me näeme, et inimesel on õigus hüvitiseks saada rohkem kui 50 000 krooni, siis me hoiatame teda, et meil ei ole võimalik seda summat välja mõista ja soovitame pöörduda kohtusse," rääkis Reinsalu. Inimesed lähevadki sellisel juhul kohtusse edasi.
Labour Consulting OÜ jurist Katrin Sarap esindas töövaidluskomisjonis töötajat, kelle nõude summa küündis 63 000 kroonini.
"Töötaja jäi fakti ette, kas lõpetada vaidlus ja minna kohtusse või loobuda 13 000 kroonist," rääkis Sarap.
Töötaja loobus 13 000 kroonist, kuid nõuab seda summat oma teises avalduses, mis tuleb arutusele veebruari lõpus. "Tegemist on palganõudega, mida saab kolm aastat nõuda," selgitas Sarap.
Suurema nõudega kohtusse
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul on töövaidluskomisjoni esitatavate rahaliste nõuete osadeks jagamine praktikas tõesti levinud. "See, et TVK nõuded liidab ja kui see ületab 50 000 krooni, saadab avaldaja kohtusse, on seaduse mõtet arvestades õige," märkis Siitam. "Kui avaldaja jagab oma sisuliselt tervikliku, samadel faktilistel asjaoludel põhineva nõude osadeks eesmärgiga, et iga nõuet menetletaks töövaidluskomisjonis eraldi, on tegemist seaduse eesmärgist möödaminekuga."
TVKsse minekuga ei kaasne inimesel mingeid õigusabikulusid ega riigilõive. Kohtus tuleb inimesel teatud nõuete korral maksta riigilõiv, samuti on vaja palgata esindaja, ajakulu on kas topelt või kolmekordne.
Kommentaar
Kaupo Paal
justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja
Töövaidluskomisjoni pöördumisel kehtivat rahalise nõude piirangut, mille järgi saab töövaidluskomisjon lahendada nõuet, mis ei ulatu üle 50 000 krooni, ei ole kavas leevendada.
Selline piirang kehtib, kuna meie põhiseaduse kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Töövaidluskomisjonid tegelevad sisuliselt kohtute tööga, st nad teevad töötajate ja tööandjate suhtes otsuseid, mis kohtusse mittepöördumise korral muutuvad poolte suhtes siduvaks selliselt, et otsuse täitmiseks saab pöörduda kohtutäituri poole ning pärast otsuse jõustumist ei saa enam samas asjas uut vaidlust avada.
Sellele lisaks näeb põhiseadus ette terve hulga garantiisid, mis õigustmõistva tegevuse puhul peavad olema igal juhul tagatud - kohtud peavad olema sõltumatud, erapooletud, piisavalt heade teadmistega, kohtumenetlus peab toimuma seaduse alusel ja kindlate reeglite järgi, igaühele peab olema tagatud see, et ta saab viibida enda kohtuasja arutamise juures ning olla ärakuulatud jne.
Kõikide nende nõuete täitmine on tagatud kohtutes toimuva õigusemõistmise puhul aga kõik need nõuded ei pruugi olla alati tagatud kohtuväliste organite puhul, mistõttu ongi isikute kaitseks see 50 000kroonine piirang kehtestatud.
