Helen Hinno, CV-Online, turundusjuht

Personalitöötajate hinnangul on töökoha taotlejate seas palju neid, kes kandideerivad huupi, saates CVsid laiali valimatult. Sellise teguviisiga kaotatakse kergesti võimaliku tööandja silmis usaldus.

Olukorras, kus paljudes valdkondades ületab nõudlus töötajate järele pakkumist mitu korda, võiks eeldada, et kuna inimestel on varasemast lihtsam endale sobivat töökohta leida, on huupi kandideerijate hulk vähenenud. Reaalne olukord tundub olevat sootuks teine. Jah, kandideerijate üldarv on küll vähenenud, kuid proportsionaalselt on olukord sama.

Elioni personaliarenduse spetsialisti Maili Tara sõnul on neid viimasel ajal isegi rohkem tekkinud – kõikidest kandideerijatest vähemalt pool või enamgi. Eriti kehtib see Tallinna ja Harjumaa kohta. Maakondade olukord on parem ning huupi kandideerijaid on seal võrreldes arvestatavatega palju vähem, kindlasti alla poole, sageli ka üldse mitte.

TNT personalijuhi Katrin Alujevi sõnul jagunevad huupi kandideerijad sellisteks, kes ei loe kuulutusi üldse läbi ja saadavad oma CV igale poole, ning sellisteks, kes proovivad, et äkki õnnestub senisest oluliselt kõrgemale positsioonile kandideerida.

Tööintervjuule ei tule

Inimesed saadavad valimatult oma CVsid firmadesse, pööramata piisavalt tähelepanu tööpakkumises toodud nõudmistele, tingimustele jne. Tara sõnul ei ole harvad juhud, kus inimene kandideerib ametikohale, mis eeldab valmisolekut vahetustega tööks, kuid vestlusel ütleb, et soovib tööaega kella 8–17. Või kandideerib autojuhiloata inimene kohale, mille esimeseks nõudmiseks on juhiloa olemasolu.

On ka neid, kes on kandideerimise jätnud hoopis kellegi teise hooleks, kes nende CVd siis kõikjale läkitab.

Mõlemad personalitöötajad on viimasel ajal märganud, et eriti on kasvanud selliste kandideerijate hulk, kes pääsevad läbi CVde esmasest valikust, nõustuvad intervjuule tulemisega, aga kokkulepitud ajal kohale ei ilmu, ei teata tulematajätmisest ega vasta ka kontaktmeilidele ja -telefonidele. Samas kandideerivad need inimesed uuesti samasse ettevõttesse järgmisele ametikohale.

Sellise teguviisiga kaotatakse kergesti aga potentsiaalse tööandja silmis usaldus ning tõenäoliselt sinna ettevõttesse neid enam tulevikus vestlusele ei kutsuta.

Miks kandideeritakse huupi, valimatult? Kindlasti on tänu internetile kandideerimine lihtsam kui varem, mil dokumendid tuli postiga saata või suisa ise kohale viia.

Tara arvates ajab sageli ka häda härja kaevu – kui inimene on juba mõnda aega töötu olnud ning edutult konkurssidel osalenud, siis masendusest või meelehärmist hakataksegi lahmima.

Nimed ja näod tuttavad

Sageli ülehinnatakse oma võimeid. Viimastel aastatel kehtib see rohkem noorte puhul, kel on tihti alusetult kõrge enesehinnang.

Tõsi, on ka neid üksikuid, kel hoopis madal enesehinnang, mis segab samuti edukalt konkureerimist. Samas aitavad tööandjad huupi kandideerimisele ka ise kaasa – kuulutused on liiga üldised, ebaselged, mitmeti mõistetavad jne.

Alujev rõhutab, et huupi kandideerimisega on väga lihtne oma võimalusi ettevõttesse tööle saamiseks maha mängida ning edaspidine tööleidmine veelgi raskemaks muuta.

Enamik värbamisega tegelevatest inimestest teab mitmeid nimesid ja nägusid, kes kandideerivad absoluutselt igale ametikohale – nendele kandidaatidele lähevad eitavad kirjad väga kergelt teele. Tööandja eeldab ju ikkagi, et pakutav ametikoht oleks töötajale huvitav ja motiveeriv, kui ta aga valimatult igale ametikohale kandideerib, ei jäta see head muljet.

Loomulikult on ka neid, kes kandideerivad igale ametikohale, sest soovivad just konkreetsesse ettevõttesse tööle saada, aga siis tuleb see avalduses selgelt ka ära märkida. TNT puhul tuleb seda tihti ette logistikavaldkonna üliõpilaste seas, kes on nõus ükskõik milliselt ametikohalt alustama, toob Alujev näite.

Pea meeles

• Valimatult igale poole ning eri ametikohtadele kandideerides ei tee te kahju kellelegi teisele kui iseendale – kaotate usalduse tööandja silmis ning muudate soovitud töö saamise veelgi raskemaks.

• Tööotsimise muudab lihtsamaks ja edukamaks see, kui teate, mida teha tahate, missugune inimene olete, milliste inimestega koostööd teha tahate jne.

• Lugege alati hoolikalt tööpakkumiskuulutus läbi ning võrrelge oma seniseid kogemusi, oskusi jm kuulutuses tooduga. Kui kahtlete, küsige arvamust tuttavatelt, sõpradelt, täpsustage infot ka konkursikorraldajaga.

• Kandideerides olge alati aus, ärge varjake olulist informatsiooni. Kui te oskused ei vasta mõnele kuulutuses toodud nõudmisele või pole see piisaval tasemel (nt keeleoskus), kirjutage sellest kaaskirjas – kui te sellele ametikohale ei sobi, siis ehk on ettevõttes mõni muu, teie profiiliga paremini sobiv amet.

• Varuge kannatust – te saavutate enamiku asju, mida soovite, sageli ainult veidike hiljem, kui seda sooviksite.

Allikad: Maili Tara ja Katrin Alujev