Marta Traks,
Merike Kaet,
tööturuamet

EL-i kodanikuga on lihtsam, kolmandast riigist tulijaga on rohkem sekeldamist.

Eesti tööturg on avatud Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa majanduspiirkonna (EMP) riikide kodanikele, mis tähendab, et tööandja võib otse sõlmida töölepingu sobiva töötajaga. Tööleping sõlmitakse vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seadusele.

Tööandja on kohustatud esitama haigekassale vajalikud dokumendid ravikindlustuse saamiseks. Ravikindlustuse seadus annab kindlustuse üle ühekuulise töölepingu alusel töötavatele töötajatele. Tööandja peab võtma ühendust maksu- ja tolliametiga, kus EL-i töötajale väljastatakse mitteresidendi registrikood. Infot selle kohta saab aadressilt http://www.emta.ee/ ?id=4649

Tuleb meeles pidada, et EL-i, EMP ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul (EL-i kodanik) on õigus Eestis viibida ja tööd teha kehtiva reisidokumendi või isikutunnistuse alusel kuni kolm kuud alates riiki sisenemisest. Selleks et tööandja saaks esitada tema andmed maksu- ja tolliametisse või haigekassale, peab EL-i kodanik taotlema Eesti isikukoodi kohalikus omavalitsuses. Isikukood ei anna veel Eestis elamise õigust (ta ei tohiks siin viibida kauem kui kolm kuud).

Kui töö kestab üle kolme kuu, tuleb EL-i kodanikul vormistada elamisõigus. Tähtajalise elamisõiguse omandamiseks peab EL-i kodanik end registreerima elukohajärgses kohalikus omavalitsuses hiljemalt kolme kuu möödumisel Eestisse sisenemise päevast. Ta peab esitama kaks avaldust: ühe isikukoodi saamiseks ja teise elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks. Ühe kuu jooksul pärast tähtajalise elamisõiguse omandamist peab EL-i kodanik isiklikult pöörduma kodakondsus- ja migratsiooniameti teenindusbüroosse, et taotleda tähtajalist elamisõigust tõendav isikutunnistus (ID-kaart). Info: http://www.mig.ee/est/Elamisload/ELkodanik/

Kokkuvõttes võib öelda, et kui võetakse tööle EL-i kodanik, siis kehtivad samad reeglid, mis kohalikele töötajatele: tööandja teavitab maksu- ja tolliametit ning haigekassat. Põhimõtteliselt kõik, mis puudutab EL-i kodaniku legaliseerimist (isikukoodi saamist, elamisõiguse taotlemist), on tema, mitte tööandja hooleks. Töö-andja võib olla toeks.

Kolmanda riigi tööjõud

Välismaalase töölevõtmiseks tööturuameti loa taotlemiseks peab tööandja astuma järgmised sammud.

Loa taotlemiseks peab töö-andja või tema esindaja pöörduma tööturuameti poole. Kontaktid leiab veebilehelt www.tta.ee.

Vabast töökohast, kuhu soovitakse võtta tööle välismaalane, tuleb kahe kuu jooksul teatada üleriigilises ajalehes või töövahendusega tegelevas internetiportaalis ja tööturuametis. Kui sobivat töötajat kahekuulise konkursi jooksul ei leita, siis saab tööandja esitada tööturuametile taotluse välismaalase tööle võtmiseks. Taotluse vormi leiate TTA kodulehelt aadressil http://www.tta.ee/index.php?id=407, kodakondsus- ja migratsiooniameti kodulehelt ja paberkandjal saab taotluse vormi ka tööturuameti osakonnast. Koos taotlusega tuleb esitada isikut tõendav dokument, tööandja esindaja peab esitama ka kirjalikult välja antud volikirja, juhul kui ta ei ole äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri järgi kinnitatud tööandjat esindama.

Taotluses esitab tööandja järgmised andmed:

•• välismaalase isikuandmed
•• välismaalase haridus, omandatud eriala või kutse
•• töötamiskoha andmed
•• tööandja andmed
•• töö ja lepingu andmed
•• põhjenduse, miks tööandja soovib välismaalast tööle võtta
•• kui kaua on tööandja sobivat töötajat Eestist otsinud
•• milliste töövahendusega tegelevate asutuste poole tööandja pöördus ja kus ta tööpakkumise avaldas
•• milliste töökohustuste täitmiseks ei olnud tööotsijail sobivat haridust, kvalifikatsiooni või töökogemusi
•• andmed vaba töökoha ja töötajale esitatavate nõuete kohta.

Tööandja esitab lisaks taotlusele järgmised dokumendid:

•• välismaalase eesti keele oskust tõendava dokumendi, kui eesti keele oskust on vastaval töökohal töötamiseks vaja
•• välismaalase haridust, eriala ja töökogemust tõendavad dokumendid; üksnes CV-st ei piisa töötamiskogemuse tõendamiseks
•• NB! Esitatavad dokumendid peavad olema eesti-, vene- või ingliskeelsed. Kui need on tõlgitud, siis peab tõlge olema notariaalselt kinnitatud ning kolmandates riikides välja antud dokumendid peavad üldjuhul olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga.

Taotlus võetakse tööturuameti menetlusse taotluse esitamise päeval ning otsuse teeb amet 15 päevaga. Positiivse otsusega (vormistatakse sama taotluse vastavatele väljadele) pöördub tööandja kodakondsus- ja migratsiooniametisse.

Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna riigid on:

•• Austria, Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal, Hispaania, Rootsi, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Malta, Ungari, Tšehhi, Küpros, Bulgaaria ja Rumeenia.