Helve Toomla
jurist

•• Kavatsen katseajal firmast lahkuda. Kas ka sel juhul jääb kehtima lepingus seisev konkurentsi osutamise keeld: ilma tööandja kirjaliku loata ei tohi konkurendi juures töötada? Samas ei suuda tööandja täita oma kohustusi – pole kindlustanud töövahenditega, vassib töötasuga jms.

Kui küsija sõlmis töölepingu, milles piiratakse tema võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asuda ja tööandja maksis töötamise ajal või ka pärast seda piirangu eest eritasu, siis keeld kehtib, olenemata sellest, kas tegemist oli katseajaga või tööandjapoolsete kohustuste rikkumisega. Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust kõnealuse piirangu eest ei andnud, ei ole ka konkurentsi osutamise keeld pärast töölepingu lõpetamist kehtiv. Enne vaidluse tekkimist oleks arukas oma tööleping hoolikalt läbi lugeda ja kõik ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi osutamise keeluga seonduvad punktid selgeks saada.

•• Tööandja andis töötajale suulisel kokkuleppel palgaga tasustatud vabu päevi. Kas tal on õigus hiljem see lubadus “unustada” ning nende päevade eest siiski palka mitte maksta ja lugeda äraoldud aeg palgata puhkuseks?

Ei soovita kellelgi töölt ära jääda kirjalikku lepingut vormistamata, olgu see siis tasuline põhipuhkus, palgata puhkus või lisapuhkepäevad. Töötaja ei saa ju kuidagi tõendada, et selline kokkulepe oli olemas või kas tööandja esindajal oli üldse õigust sellist luba anda.

Palgaseaduse järgi on palk tasu, mida makstakse töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Kui küsijal ei ole ühtegi sellist alust ega kokkulepet ette näidata, puudub ka alus vabade päevade eest palka nõuda. Palgata puhkusele tööandja oma suva järgi ka kedagi saata ei tohi, see eeldab poolte kokkulepet.