•• Eelmisel tööküljel kirjutas töö­psühholoog Taimi Elenurm, et infokanalite sulgemine töötajatele, kellele kavatsetakse teada anda (või on juba teada antud) töökoha kaotusest, on tõlgendatav agressiivsuse ja umbusaldusena. Andmebaaside sulgemise põhjused peavad olema tõesti kaalukad, nentis ta. Sama meelt on ka jurist Gaabriel Tavits, kes viitab töötaja õigusele teha tööd nii kaua, kuni tööleping kehtib.

16. septembril kommenteeris lugeja www.epl.ee: „Tõsiselt mõtlevates firmades on töösuhte lõpetamise korral rutiiniks blokeerida esmalt töötaja ligipääsuõigused (e-kirjadele, andmebaasile, intranetile – toim), alles seejärel teatada, milles on asi.”

Gaabriel Tavits, TÜ töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent

Töölepinguseaduse esimese paragrahvi kohaselt on töötaja kohustuseks teha tööd ja töö­andja peab maksma talle selle eest tasu. Töötajal on õigus nõuda mitte üksnes töötasu vaid sedagi, et ta saaks töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaja jooksul oma tööd teha. Infokanalite blokeerimine enne koondamisteate edas­tamist ei ole millegagi põh­jendatud, kuna see takistab töötajal töötegemist ning samuti tema õiguse – töölepingu alusel teha tööd – realiseerimist.

Pärast koondamisteate edastamist juurdepääsu takistamine vajalikule informatsioonile ei ole samuti kooskõlas töölepinguseaduse mõttega, mille kohaselt on töötajal õigus tööle töölepingu alusel. Aga kui tööandja ei taga töötajale vajalikke töötingimusi ja töötaja ei saa tööd teha, on tegemist tööseisakuga ning tööandja peab siin maksma töötasu mitte vähem, kui see on töötaja keskmine palk.

Tööandjapoolset infokanalite blokeerimist tuleb vaadata konkreetsest tööfunktsioonist lähtuvalt. Kui on oht, et töötaja võib olulisel määral kahjustada kas tööandja andmebaase või informatsiooni edastamise kanaleid, siis näib põhjendatud ka pärast koondamisteate edastamist nimetatud infokanalitele juurdepääsu õiguse piiramine. Kui tegu on vaid lihtsa internetiühenduse tagamisega, siis nimetatud juurdepääsu piiramine ei näi küll millegagi põhjendatud olevat.