Artiklid

Agne Narusk

Palgad järgivad tarbijahinnaindeksit seal, kus on korralikud kol­lek­tiiv­le­pingud.

Vaid üksi­ku­tes Ees­tis tööd and­va­tes et­tevõte­tes on pal­gad sa­jap­rot­sen­di­li­selt seo­tud tar­bi­ja­hin­nain­dek­si muu­tus­te­ga, sel­gus hil­ju­ti­sest Hay Grou­pi pal­gauu­rin­gust. Poo­led li­gi 70 küsit­le­tud suu­ret­tevõttest möön­sid, et nad siis­ki ar­ves­ta­vad tar­bi­ja­hin­nain­dek­si muu­tust oma pal­ga­po­lii­ti­ka ku­jun­da­mi­sel või töö­ta­su­de üle­vaa­ta­mi­sel. Kuid mil mää­ral nad se­da tee­vad, uu­rin­gust väl­ja ei tul­nud, nen­tis Hay Grou­pi Ees­ti esin­da­ja Mar­tin Lit­vi­nov.

„Nen­des üksi­ku­tes et­tevõte­tes, kus tar­bi­ja­hin­nain­dek­si muu­tust sa­da prot­sen­ti ar­ves­ta­tak­se, on üld­ju­hul kas vä­ga tu­gev ame­tiühing või et­tevõtte töö­ta­jas­kon­nal hea kol­lek­tiiv­le­ping,” ütles Lit­vi­nov. Sa­ge­da­mi­ni tu­leb te­ma sõnul in­dek­si­ga vä­hem või roh­kem ar­ves­ta­mist et­te töös­tu­ses, aga ka näi­teks rii­gia­su­tus­tes. Ka suur­tes rah­vus­va­he­lis­tes et­tevõte­tes, kus see on aas­takümne­te jook­sul väl­ja ku­ju­ne­nud tu­gev tra­dit­sioon.

„Üldi­selt on nii, et ega nn ta­vatöö­ta­ja­le kee­gi pal­ga­numb­ri si­du­mist tar­bi­ja­hin­nain­dek­si­ga va­ba­taht­li­kult pak­ku­ma ei lä­he,” kir­jel­das Lit­vi­nov pal­ga­tu­rul toi­mu­vat. „Pi­gem siis, kui töö­le võetak­se juht ja ta ise se­da küsib, ning kui nä­hak­se, et ta on küsi­tut väärt, pan­nak­se see in­di­vi­duaal­ses­se töö­le­pin­gus­se. Kuid neid töö­le­pin­guid meie ei näe.” Et tar­bi­ja­hin­nain­dek­si pal­ka­de­ga si­du­mi­ne on Ees­tis suh­te­li­selt võõras tee­ma, näi­ta­sid ka töö­le­he te­le­fo­nikõned et­tevõte­tes­se: ühek­sast kol­mes ol­di sii­ralt ülla­tu­nud, et mi­da­gi sel­list võib üld­se esi­ne­da; kol­mes vas­ta­ti, et nad ar­ves­ta­vad üldi­si hin­na­muu­tu­si ja vaa­ta­vad pal­gad üle kord aas­tas. Kolm küsit­le­tut ei ar­ves­ta hin­na­muu­tu­si üld­se. Sa­ge­da­sim põhjen­dus oli, et tar­bi­ja­hin­nain­deks tõuseb Ees­tis pi­de­valt ja tö­öand­ja­le hak­kaks see käi­ma ra­ha­ko­ti pih­ta.

Tööandjale hea puhver

Lit­vi­no­vil on siin­ko­hal tuua järg­mi­ne näi­de. Ühes ehi­tus­ma­ter­ja­le toot­va rah­vus­va­he­li­se kont­ser­ni Ees­ti esin­du­ses tõste­ti vas­ta­valt kol­lek­tiiv­le­pin­gu­le pal­ka­sid igal aas­tal kõigil täp­selt tar­bi­ja­hin­nain­dek­si võrra. Va­he­peal oli ehi­tus­sek­to­ris buum ja kui ame­ti­ven­da­del mu­jal tõusid pal­gad ise­gi 30–40 prot­sen­ti aas­tas, siis nen­del ik­ka vaid tar­bi­ja­hin­nain­dek­si ja­gu mõni prot­sent. Töö­ta­jad te­gid õiges­ti, et ära ei läi­nud. Sest prae­gu on teis­te­ga võrrel­des just nen­de olu­kord hea: palk tõuseb ik­ka en­di­selt tar­bi­ja­hin­nain­dek­si võrra.

„See on mõnes mõttes ka­su­lik puh­ver – kui on head ajad, on sul tö­öand­ja­na me­ga­ka­sum (sest mak­sad oma töö­ta­ja­te­le võrd­le­mi­si vä­he pal­ka), kui tu­le­vad ras­ked ajad, po­le suu­re tõen­äo­su­se­ga va­ja kar­ta kaad­ri­voo­la­vust,” rääkis Lit­vi­nov.

Tar­bi­ja­hin­nain­dek­si muu­tu­sest an­na­vad sta­tis­ti­kud tea­da iga kuu, pal­ka­de pu­hul ee­lis­ta­tak­se se­da ar­ves­ta­da kas kord aas­tas või kord kvar­ta­lis, vä­ga har­va iga kuu. Maail­mas on vaid kaks rii­ki, kus tar­bi­ja­hin­nain­dek­si muu­tu­si pal­ka­des arvestatakse au­to­maat­selt – need on Bel­gia ja Luk­sem­burg, ütles Hay Grou­pi juht Bal­ti riikides Koen­raad Claeys. Mu­jal on see töö­ta­ja­te ja tö­öand­ja­te va­he­li­se kok­ku­lep­pe küsi­mus. Hu­vi­tav on see­gi, et näi­teks Bel­gias on sel­le jaoks väl­ja ar­vu­ta­tud täies­ti omaet­te tar­bi­ja­hin­nain­deks, mis ei hõlma tu­ba­ka ja al­ko­ho­li­ hin­na tõusu.

Kommentaar
Aksel Ers, Narva Elektrijaamade personalidirektor

„Näitaja, millega oma töötajate palkasid võrdleme, on vabariigi keskmine kuubrutopalk. Võrdlus viimase nelja kvartaliga näitab võimalikku mahajäämust ja prognoos järgneva nelja kvartaliga näitab, kui palju on vaja korrigeerida, et keskmine palgatase ettevõttes ei jääks alla vabariigi keskmisele tasemele antud perioodi lõpuks. Oluline on, et ette-võttes makstav palk oleks konkurentsivõimeline kõikidel ametikohtadel, et mitte tekitada nn ülemakstud ametikohti. Teatud ametikohtadel meil kahjuks võrdlus riigis puudub. Kollektiivlepingus on sätestatud, et palkasid korrigeeritakse reeglina majandusaasta 1. kvartalis.”

Aastaga 1000 krooni juurde

Kuidas indeks palka muudab:
Palk seoti indeksiga

•• Juhani brutopalk oli 2007. aastal 10 000 krooni kuus.
Alates 2008. aastast on see seotud tarbijahinnaindeksi igakuise muutumisega.

Niisiis sai Juhan palka:
•• jaanuaris 10 220 kr (tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise kuuga oli 2,2%);
•• veebruaris 10 260.88 kr (0,4%);
•• märtsis 10 342.97 kr (0,8%);
•• aprillis 10 446.40 kr (1,0%);
•• mais 10 509.08 kr (0,6%);
•• juunis 10 572.13 kr (0,6%);
•• juulis 10 646.13 kr (0,7%);
•• augustis 10 656.78 kr (0,1%);
•• septembris 10720.72 kr (0,6%);
•• oktoobris 10 763.60 kr (0,4%).

•• Kui Juhani palka vaadataks tarbijahinnaindeksiga seoses üle kord aastas, siis muutuks see nii: 2007. aasta oktoobris 10 000 kr – 2008. aasta oktoobris 10 980 kr.

•• Statistikaamet ajakohastab tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ja arvutuste aluseks olevaid baashindu igal aastal.